Võlaõigus › Töövõtulepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS JA HAGEJA SEISUKOHAD

summas 665 eurot. Kokku maksis töö seega 3 636,31 eurot. Kostja sai töö valmis ja andis remonditud sõiduki hagejale üle 30.03.2021. a. 02.10.2021. a hakkas sõiduk sõidu ajal ootamatult kiirust kasvatama (juht gaasi ei vajutanud) ning seejärel tekkis probleem pidurdamisega. Peale sõiduki seiskamist ja uuesti käivitamisel tekkis sõiduki mootorisse kolin. Hageja helistas koheselt kostjale, kes ei suutnud telefoni teel viga tuvastada, pakkudes, et viga võib olla diislipihustis. Hageja tellis puksiiri ja sõiduk veeti kostja juurde. Kostja vaatas sõiduki üle ning väitis, et sõiduki mootori rikke põhjuseks on turbokompressor, mis kostja arvates oli defektne. Kostja endal mingit süüd ei näinud ning keeldus sõidukit uuesti töökorda viimast ilma täiendava tasuta. Hageja võttis ühendust turbokompressori müüjaga ja nende arvamuse kohaselt on tõenäoline mootori rikkimineku põhjus valesti teostatud mootori remont, mille tagajärjel sai turbokompressor olulisi kahjustusi. Kuna turbokompressori müüja arvates oli süüdi kostja, aga kostja oma süüd ei tunnistanud ja keeldus sõiduki remontimisest omal kulul, pöördus hageja 29.10.2021. a riiklikult tunnustatud ekspert R. P. poole, et välja selgitada sõiduki mootori rikke põhjus ja kes on vastutav. Hageja saatis 03.11.2021. a kostjale pretensiooni, kus teavitas kostjat, et on pöördunud eksperdi poole sõiduki mootori riknemise põhjuse tuvastamiseks ja kavatseb nõuda kompensatsiooni (uue remondiga seotud kulu, asendusauto rendikulud, ekspertiisiga seotud kulud jne) sisse mootori riknemise põhjustajalt. Kuna olenemata mootori riknemise põhjusest oli sõiduk vaja remontida, võttis hageja kolmandalt isikult (C OÜ) hinnakalkulatsiooni sõiduki mootori remondiks ja sai 17.11.2021. a vastuse, et remont maksab 8 425,73 eurot (lisandub käibemaks). Hageja aktsepteeris pakkumust, tasus ettemakse summas 6 000 eurot ning korraldas sõiduki teisaldamise kostja juurest töökotta. Ekspert teostas töökojas sõidukilt eemaldatud mootori ülevaatuse 09.11.2021. a ning tuvastas, et mootor oli hävinenud. Eksperdi arvamuse kohaselt viitab sündmuste kronoloogia mootori lagunemisele seetõttu, et turboseadmest lekkis õli, mis kogunes õhu vahejahutisse, kus see mootori töötamisel sattus sisselaskekollektorisse, sealt põlemiskambrisse ja põhjustas mootori kontrollimatu pöörete tõusu ning purunemise. Eksperdi arvamuse kohaselt on hiljutise mootoriremondi käigus mootori koostamise käigus tihendpindade vahele pandud hermeetikut, mille ladestusi leidus turboseadmes. Samuti esines turboseadme tööpindadel jälgi kontaktist abrasiivsete osakestega, mis turboseadme võllide toetuspindasid kahjustanud on. Võõrosakesed võisid turboseadmesse sattuda õli kaudu kas mootoriremondi käigus puhastamata jäänud mootori õlikanalitest või remondi käigus vahetamata jäänud õlijahutist. Kuna mootoririke on alguse saanud just turboseadmest, on tuvastatav üheselt kahju tekkimise põhjusena ebakvaliteetset ning lubamatute töövõtetega teostatud mootoriremont kostja poolt. Hageja ei ole sõiduki mootorit peale kostja poolt teostatud remonti lasknud mujal remontida. Sõiduki mootori riknemise tagajärjel olid kahjustada saanud sõiduki pihustid, mis samuti töökoja poolt välja vahetati. Eksperdi arvamuse kohaselt on otstarbekas võimalike kahjustuste vältimiseks sõidukil mootoririkke tekkimise hetkel paiknenud pihustid vahetada. Töökoda remontis sõiduki ja hageja tasus 19.11.2021. a töökojale ettemaksu arve nr E001006 summas 7 200,00 eurot (käibemaksuta 6 000 eurot), 27.12.2021. a arve nr T001051 summas 1 285,69 eurot (käibemaksuta 1 071,41 eurot) ja 08.12.2021. a arve nr T001037 summas 3 429,58 eurot (käibemaksuta 2 857,98 eurot). Kuna sõiduki mootor oli riknenud ja sõidukit ei saanud kasutada, oli hageja sunnitud kasutama igapäevase liikumisvajaduse rahuldamiseks rendiautot. Hageja võttis B OÜ-lt üürile asendusauto perioodiks 06.10.2021. a kuni 05.11.2021. a ja seejärel pikendas perioodi kuni 05.12.2021. a. B OÜ esitas arve nr 210757 summas 468 eurot (käibemaksuta 390 eurot) ja arve nr 210830 summas 468 eurot (käibemaksuta 390 eurot. Hageja tasus eelnimetatud arved. Hageja saatis 31.12.2021. a kostjale kirja, kus viitas eksperdi arvamusele, mille kohaselt põhjustas sõiduki mootori riknemise kostja tehtud ebakvaliteetne töö ning nõudis kostjalt hagejale tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahju koosnes järgnevast: B OÜ 05.10.2021. a sõiduki rent 06.10.2021. a - 05.11.2021. a 390 eurot; B OÜ 01.11.2021. a sõiduki rent

06.11.2021. a - 05.12.2021. a 390 eurot; C OÜ 19.11.2021. a sõiduki mootori remondi ettemaks 6 000 eurot; C OÜ 07.12.2021. a sõiduki mootori remondi eest 2 857,98 eurot; C OÜ 23.12.2021. a sõiduki pihustite vahetus 1 071,41 eurot; OÜ H 20.12.2021. a eksperdi arvamus, pihustite stend 430 eurot; kokku – 11 139,39 eurot. Hageja oli eksperdi arvamuse eest tasunud 20.12.2021. a esitatud arve nr 2206047 alusel 430 eurot (käibemaks lisandub). Hageja esitas 31.12.2021. a kostjale e-kirja teel nõudekirja hüvitada hagejale poolt sõiduki mootori ebakvaliteetse remontimise tõttu tekkinud kahju kogusummas 11 139,39 eurot (summa ilma käibemaksuta. Summa sisse kuulub mootor ja selle remont, pihustite vahetus, kulutused ekspertiisile ja asendusauto rentimiseks. Kostja ei vastanud. Hageja esindaja saatis kostjale 04.02.2022. a nõudekirja, mis sisaldas ka kohtusse pöördumise hoiatust, andes vastamiseks tähtaja 10.02.2022. a. Kuna kostja ei vastanud, saatis hageja esindaja sama nõude kostjale uuesti 18.02.2022. a, andes vastamiseks tähtaja 25.02.2022. a. Kuna kostja ei vastanud, helistas hageja esindaja kostja juhatuse liikmele. Kostja juhatuse liige avaldas, et ei ole saanud avada digitaalselt allkirjastatud dokumenti ja seega ei tea selle sisu. Hageja esindaja saatis 28.02.2022. a kostjale nõude PDF-formaadis ning palus kinnitust kättesaamise kohta. Kostja ei andnud kinnitust. Peale 28.02.2022. a kostja juhatuse liige enam hageja esindaja telefonikõnedele ei vastanud. Hageja esindaja saatis kostjale 14.03.2022. a e-kirja, kus hoiatas, et kui kostja ei ole 16.03.2022. a midagi vastanud, pöördub hageja kohtu poole. Kostja ei vastanud midagi. Seega on hageja jaoks ammendunud võimalused kohtuväliselt kokku leppida kahju hüvitamises ja hageja on sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivist alates hagi esitamisest. Kostja on vastutav töö tegemisel VÕS § 641 lg 1 rikkumise eest ehk töö ei vastanud kokkulepitule. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimuste mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et kostja teostas töö ebakvaliteetselt, sh paigaldas turbokompressori järgimata remondijuhendit ehk teostas töö lubamatute töövõtetega ja ebakvaliteetselt, mis tõi kokkuvõttes kaasa sõiduki mootori riknemise. Kostja on vastutav töö mittevastavuse eest lepingutingimustele. Kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda, VÕS § 642 lg 1 ning lg 3 kohaselt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Eksperdi arvamuse kohaselt oli mittevastavus olemas töö kostjalt hagejale ehk töövõtjalt tellijale üleandmise ajal, aga avaldus ja sai seega tellijale teatavaks hiljem. Kostja tekitas hagejale lepingu rikkumisega kahju vastavalt VÕS § 77 lg 1 teisele lausele ja § 641 lg 2 p-le 2. Kahju on tõendatud ekspertarvamusega. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS §115 lg 1 kohaselt ehk nõuab kahju hüvitamist lepingu täitmise asemel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja peab kahju hüvitama, sest kostja on vastutav töö tegemise eest ja ebakvaliteetselt tehtud töö põhjustas sõiduki mootori riknemise, mille tagajärjel kahjustada saanud pihustid tuli välja vahetada, Hageja oli sunnitud küsima ekspertarvamuse riknemise põhjuste kohta ning hageja oli sunnitud kasutama rendiautot sõiduki remontimise ajal. Seega on olemas põhjuslik seos kostja tegutsemise ja hagejale tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses. VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele varaline kahju ning lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ning lg 3 kohaselt hõlmab see eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana VÕS § 136 lg 1 kohaselt. Hageja nõuabki kostjalt kahju hüvitamist rahas, summas kokku 11 139,39 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuabki kostjalt viivist seaduses sätestatud määras, s.o. 8% aastas. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist 8% aastas, alates hagi esitamisest, kuni nõude täieliku täitmiseni.

teavitades kostjat tekkinud probleemist ning lasi sõiduki toimetada (Järvevana teelt) kostja juurde. Kõik vastupidised väited, nagu oleks hageja asunud sõidukit parandama tiheda liiklusega tee (Järvevana tee) ääres on pahatahtlikud, paljasõnalised ning tõendamata. Kostja väidab, et sõiduki saabumisel kostja töökotta oli näha „suur valgunud mootoriõli kogust autol“ ja kapoti avamisel avastas kostja, et eemaldatud on hammasrihma kaitse. Kostja järeldab sellest, et sõidukiga on tehtud mingeid toiminguid, mis võisid põhjustada mootoririkke. Kostja kirjeldus on vastuoluline ja asjatundmatu. Hageja jaoks on arusaamatu, kus kostja „suurt laialivalgunud mootoriõli kogust“ nägi, õli on vedelik, mis füüsikaseaduste kohaselt voolab maa poole. Mootor riknes Järvevana teel ning kui selle tulemusel tekkis õlileke, siis pidi õli olema mootorist välja voolanud juba Järvevana teel, hiljemalt sõiduki kostja juurde pukseerimise käigus. Hagejale jääb arusaamatuks üldse viide väljavoolanud õlile, sest kui vaadata hagiavalduse lisatud ekspertarvamust, siis ekspertarvamuse leheküljel 6 on foto purunenud mootoriplokist. Kostja tegutseb oma majandus- või kutsetegevuses ja peaks seetõttu mõistma, et purunenud mootoriplokk võibki tähendada mõningast õlileket. Hageja ei viibinud sõiduki juures, kui kostja sõiduki mootori viga defekteeris. Seega puudub hagejal teave selle kohta, kes eemaldas kostja juures hammasrihma katte. Hageja kinnitab, et ei hageja ega kolmandate isikute poolt sõidukiga mingeid remonttöid perioodil alates 02.10.2021. a mootori riknemisest kuni sõiduki toimetamiseni kostja juurde ei tehtud. Kostja väidab, et pärast auto toomist kostja juurde mõtles hageja ringi ja viis auto ekspertiisi tegemiseks teise firmasse. Kuna kostja keeldus sõidukit remontimast, viis hageja sõiduki kolmanda isiku (C OÜ) juurde. Kostja väidab õigesti, et kostja oli teadlik, et hageja on tellinud sõidukile ekspertiisi. Lisaks oli kostja teadlik ka ekspertiisi toimumise ajast. Hageja teavitas kostjat telefoni teel ja e-kirja teel 29.10.2021. a. Hageja teavitas ka turbokompressori müüjat ekspertiisi toimumisest ja nende esindaja oli juures kui ekspert sõidukit üle vaatas, ekspertiisi teostas. Kostja seab kahtluse alla eksperdi usaldusväärsuse ning ekspertiisi toimumise. Hageja märgib, et kostja keeldus sõidukit remontimast oma kulul, sest ei näinud endal mingit süüd. Hagejal ei olnud selles olukorras muud väljapääsu kui tellida riiklikult tunnustatud ekspert ning lasta sõiduki mootori rikke tekkimise põhjus välja selgitada. Et tagada objektiivne tulemus, pidas hageja õigeks pukseerida sõiduk kolmanda isiku juurde, et kostja kui potentsiaalselt asjast huvitatud isik ei saaks kuidagi sõidukiga manipuleerida enne ekspertiisi või ekspertiisi ajal. Hageja valis teadlikult eksperdiks riiklikult unustatud eksperdi, et ära hoida võimalikke vaidlusi eksperdi pädevuse ja sõltumatuse osas. Hageja lasi kõigepealt läbi viia ekspertiisi, seejärel tutvustas ekspertiisi tulemusi kostjale ja kuna kostja jätkuvalt keeldus sõidukit korda tegemast, võttis kolmandalt isikult pakkumise sõiduki kordategemiseks. Kostja vastuses väidab kostja, et ei ole põhjuslikku seost kostja teostatud sõiduki mootori remondi ja sõiduki mootori riknemise vahel, mis juhtus kuus kuud hiljem. Kostja väidab, et hageja võis auto ebaõige kasutamisega ise põhjustada mootoriosade purunemise. Hageja on seisukohal, et eksisteerib põhjuslik seos kostja tegevuse ja sõiduki mootori riknemise vahel. Põhjuslik seos on tõendatud eksperdi arvamusega. Eksperdi arvamuses on välja toodud, et turbokompressori paigaldamisel on keelatud kasutada hermeetikut, nõue on selgelt välja toodud turbokompressori müüja veebilehel (www.turbo.ee , turbo paigaldusjuhend, samm 5), aga kostja on kasutanud ohtralt hermeetikut. Kostja leiab, et kompressori kvaliteedi eest vastutab hageja, kes peab nõude esitama kompressori müüja vastu. Turbokompressoril ei tuvastanud ekspert mingeid puuduseid. Hagiavaldusele lisatud ekspertarvamuse kohaselt ei olnud turbokompressoril puuduseid vaid mootori riknemine toimus kostja ebakvaliteetse mootoriremondi tagajärjel. Täpsemalt on see kirjeldatud eksperdi arvamuses. Niisamuti ei tunnista kostja hageja nõuet autorendi summade väljamõistmise eest,

sest ei ole tõendatud autorendi vajalikkust. Kostja peab põhjendamatuks auto mootori remondikulude hüvitamise nõuet, sest hageja ei ole tõendanud, et nimelt kostja toimingud põhjustasid mootori rikke. Hagejale oli autorent sõiduki remontimise ajal vajalik. Hageja põhitegevusala on kütte-, ventilatsiooni-ja kliimaseadmete paigaldus ning objektid asuvad üle Eesti. Hageja töö nõuab transpordivahendi kasutamist töö korraldamiseks, ülevaatamiseks, alltöövõtjate, sh renditööjõu kohaleviimiseks objektile jmt vajadusteks. Hageja on valinud autorendiks võimalikult soodsa variandi. Asjas olevate tõenditega on tõendatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja sõiduki mootori riknemise vahel. Kuna põhjuslik seos on tõendatud, on kostja vastutav sõiduki mootori riknemise eest ning kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kulud sõiduki mootori remondil.

KOSTJA VASTUS

uue kompressori hind 1 344 eurot. Seega hageja valis auto remondi jaoks välja vanad detailid, et vähendada remondi kulu. Kuid kasutatud tagavaraosadel on ka tunduvalt lühem töögarantii. Reeglina see ei ületa 6 kuud. Kostja ei saa vastutada detailide kvaliteedi eest, mida remondi tegemiseks andis hageja ise. Hageja enda kinnitusel hagis sai ta remonditud auto kätte 30.03.2021. a ja kuni 02.10.2021. a probleeme autoga ei olnud. Kui auto remont oleks olnud ebakvaliteetne, siis auto ei oleks tööseisukorras 6 kuud ja rike oleks ilmnenud tunduvalt varem. Peale selle, pärast 2 000 kilomeetri läbisõitu, hageja pidi tooma kostjale auto kordusdiagnostikaks, mille ajal tuleb kontrollida kõik seadmed, mis vahetati välja ja pidi vahetama mootoriõli ja filtrid. Kostjal on aga teadmata, kus kontrolliti auto tehnilist seisundit ja vahetati õli. Hageja auto rikke puhul 02.10.2021. a hageja kutsus välja A OÜ esindaja, kes resümeeris, et autot võib käivitada ja edasi sõita. Pärast mootori käivitamist mootor purunes. Alles pärast seda hageja auto toodi kostja juurde. Kostjal on teadmata, milliseid töid teostati hageja ja A OÜ esindaja poolt auto seiskumisel ja mootori käivitamisel 02.10.2021.a. Kuid on ilmne, et just see asjaolu põhjustas auto täieliku rikke. Evakueeritud hageja auto saabumisel kostja töökotta oli näha suurt valgunud mootoriõli kogust autol. Kapoti kaane avamisel kostja märkas, et hammasrihmalt (väntvõlli ja jaotusvõlli ühendav rihm) oli eemaldatud kate (kaitse). Sellest järeldub, et hageja koos A OÜ esindajaga võisid oma ebakompetentsete toimingutega põhjustada mootori täieliku rikke. Seega auto rikke võisid tingida nii hageja kui A OÜ esindaja oskamatud toimingud. Pealegi pärast auto toomist kostja juurde hageja hiljem mõtles ümber remonti teha ja viis auto ekspertiisi tegemiseks teise firmasse. Ilmselt ekspert võis hagejale ükskõik mida kirjutada, kui kostjat ennast juures ei olnud. Hagejal tuli jätta auto samasse seisundisse, aga mitte remontida autot teises firmas, juhul kui ta soovis tõendada eksperdile kostja süüd. Kuid hageja remontis autot teises firmas ja sellega faktiliselt hävitas andmed, mis on vajalikud ekspertiisiks kohtu korras. Hageja kinnitab, et on olemas põhjuslik seos kostjapoolse ebaõige remondi ja edaspidi juhtunud hageja auto rikke vahel. Kuid eespool esitatust nähtub, et mingit põhjuslikku seost kostja teostatud auto remondi ja alles 6 kuud hiljem juhtunud rikke vahel ei tulene, sest pärast auto remonti hagejal ei olnud 6 kuu jooksul pretensioone kostja vastu. Auto ebaõige kasutamisega hageja võis ise põhjustada auto mootoriosade purunemise. Samuti hageja andis kostjale kompressori vahetamiseks odava, kasutatud turbokompressori, mille kvaliteedi ja garantii tähtaja kohta kostja ei saa vastutada. Sel juhul kompressori kvaliteedi eest vastutab hageja. Vastasel juhul ta peab esitama nõude turbokompressori müüjale. Kostja ei tunnista ekspertiisi tulemusi, sest ei osalenud selles ega saa tõendada ekspertiisis esitatut. Samuti kostja ei tunnista hageja nõuet summa väljamõistmise kohta väidetavalt sunnitud auto rendi eest seoses oma auto remondiga. Hageja ei tõendanud auto rendi vajalikkust. Kostja peab põhjendamatuks nõuet auto remondikulude hüvitamiseks, mida hageja kandis teises firmas, sest hageja ei tõendanud, et nimelt kostja toimingud põhjustasid mootori rikke. Kostja lükkab ümber hageja kinnituse, et tema varjas end hageja eest ega vastanud telefonikõnedele. Kostja töötab palju ja võis tundmatutele numbritele vastamata jätta. Kuid kostja kunagi ei varjanud end hageja eest ja seda enam oli nõus ise remontima hageja autot pärast 02.10.2021. a juhtunud riket. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ja tema pretensioone ega olnud kohustatud vastama sellele kohtueelsele nõudmisele. Seega kostja palub kohut jätta hageja nõue rahuldamata ja kõik menetluskulud panna hageja enda kanda.

kiiremini ja kostja ei saa vastutada kasutatud detaili kvaliteedi eest, mille talle esitas hageja. Asja materjalidest nähtub, et hageja sõitis autoga, millele oli paigaldatud kasutatud turbokompressor ligi pool aastat, mis on küllalt pikk aeg. Turbokompressor ei langenud rivist välja kohe pärast kostja remonditöökojast lahkumist ja hageja pikka aega juhtis autot probleemideta. Seetõttu võib kinnitada, et puudub põhjuslik seos kostja poolt teostatud töö ja pool aastat hiljem hageja autol tekkinud rikke vahel. Hageja esitas vaid eksperdi arvamuse, kes esmakordselt vaatas hageja mootori üle alles poole aasta möödudes sellest ajast, kui oli tehtud remont. Eksperdil polnud teada, kuidas hageja oli autot pool aastat ekspluateerinud ja seetõttu ekspert ei saanud välistada, et hageja ise ei teinud turbokompressoriga mingeid töid ega kasutanud teiste isikute abi, kes võisid mootori töösse sekkuda. Peale selle ei saa välistada, et nimetatud ekspert on hageja tuttav ja ekspertarvamus ei saa olla erapooletu. Hageja poolt esitatud ekspertarvamus ei ole kohtuekspertiis ja seetõttu kostja palub kohut jätta hageja poolt esitatud ekspertarvamus tõendite hindamisel tähelepanuta. Kostja leiab, et hageja teadlikult hävitas tõendid, mis on vajalikud kohtuekspertiisi teostamiseks, iseseisvalt tegi remonti teises firmas ja nüüd ei ole võimalik tuvastada, kas pärast kostjapoolset remonti oli toimunud sekkumine mootori töösse kolmandate isikute poolt. Pärast 02.10.2021. a teel toimunud avariid hageja püüdis teise firma esindaja abiga teha remonti ja mootorit käivitada, mille tulemusena see seiskus. Seetõttu ei ole enam võimalik tõepäraselt tuvastada, mis oli turbokompressori rikke põhjuseks. Kostja tõendas telefonikõnede väljavõttega, et hageja ei helistanud talle 02.10.2021. a avarii ajal ja seetõttu kostja jäi võimalusest ilma ise kohapeal välja selgitada, mis oli mootori seiskumise põhjuseks. Hagejale arvamuse esitanud ekspert samuti ei näinud, milliseid töid tegi tee peal auto mootoriga remonditöökoja esindaja avariipäeval. Kostja esitas kohtule ka oma firma eksperdi seisukoha. Seaduses ei ole otse öeldud, et kostja ei saa olla eksperdiks. Käesoleval juhul kostja esitas kohtule kirjaliku seisukoha isikult, kellel on erialased teadmised ja tõendas seda vastavate dokumentidega, nagu näeb ette TsMS § 293 lg 2. Kostja arvates käesolevas vaidluses tuleb tasakaalustada võistlevat menetlust, seetõttu kohtul peaksid läbivaatamiseks olema alternatiivsed eksperthinnangud, juhul kui kohus siiski võtab arvesse hagejapoolse eksperdi arvamuse vaatamata kostja vastuväidetele. Esitatut arvestades kostja leiab, et puudub põhjuslik seos kostja poolt teostatud remondi ja hiljem hageja autol ilmnenud rikke vahel pärast pool aastat kestnud auto ekspluateerimist. Hageja ei tõendanud sellise seose olemasolu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

sõiduki mootorit omal kulul remontimast ning hageja lasi sõiduki mootori remontida kolmandal isikul (C OÜ). Hinnapakkumine on tehtud 17.11.2021. a (tl 21).

vahetati. Kostja pole tõendanud seda, et poolte vahel oli sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt teostatakse sõiduki õlivahetust justnimelt kostja juures.

vahetada, hageja oli sunnitud küsima ekspertarvamuse riknemise põhjuste kohta ning hageja oli sunnitud kasutama rendiautot sõiduki remontimise ajal. Seega on olemas põhjuslik seos kostja tegutsemise ja hagejale tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.