Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Suurendada Harju Maakohtu 04.06.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-8219 kinnitatud poolte vahelise kompromissi alusel tasumisele kuuluvat elatise summat ning välja mõista XXX`lt elatis XXX, XXX ja XXX kasuks alates 19.08.2014 (so alates hagi esitamisest) kuni hagejate täisealiseks saamiseni iga hageja ülalpidamiseks 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 (pool) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta.
3.Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja XXXXXXXXX AS-is Swedbank.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.19.08.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt kohustus kostja Harju Maakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-08-8219 alusel maksma elatist hagejate ülalpidamiseks igakuiselt 3x70,30 eurot (1100 krooni), so kokku 210,90 eurot. Seoses hagejate kulude suurenemisega võrreldes 6 aastase taguse ajaga ning PKS § 101 lg 1 alusel soovitakse elatise suurendamist summani 177, 50 eurot kuus. Hagejad I ja II käivad kooli kõrvalt XXX laste muusikateatri tundides ja võtavad osa võistlustantsu XXX treeningutest. Igakuised kulud huviringidele on 152 eurot, millele lisanduvad laagrid 4x aastas, 980 eurot mõlemale lapsele. Hageja III kulud on suurenenud lasteaiatasu võrra. Lähtudes eeltoodust paluvad hagejad muuta Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-08-8219 väljamõistetud elatise suurust 107, 20 euro võrra ning kostjalt välja mõista iga hageja ülalpidamiseks elatis igakuiselt 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast ning anda hagejate seaduslikule esindajale XXX õigus elatise käsutamiseks. Kostja vastuväited
2.26.09.2014 esitatud vastuses avaldas kostja, et tema sissetulek on 177,50 eurot kuus. Leibkonda kuuluvad kaks last: XXX ja XXX. Töötasu on arestitud kohtutäituri poolt laste elatisnõude täitmiseks, kuhu ei ole arvestatud last XXX. Seetõttu ei näe elatise suurendamiseks võimalust. Kohtuistung
3.Kohtuistungil jäi hagejate esindaja hagis esitatud asjaolude juurde ja selgitas täiendavalt, et 2008. aastal oli ka esitatud elatise nõue miinimumsuuruses, kuid sõlmiti kokkulepe. XXX oli paari kuune ja teised lapsed olid 3 aastased. Neljas laps, so XXX elas koos nendega ja elab ka praegu. Elukoht oli ja on sama, tööl siis ei käinud, tööle läks 2011 aastal. Tööle asudes peretoetus vähenes. Sissetulekuks on hetkel töötasu 110 eurot, peretoetus 210,98 eurot, XXX makstav elatis 93 eurot, toimetulekutoetus 180 eurot, 130 eurot täitemenetluse kaudu tasutav elatis, sissetulek kokku on umbes 900 eurot. Kuludeks on korteri üür, millele lisanduvad kommunaalkulud jm maksud; lasteaia- kooli ja huviringide kulud jm
laste igapäevaseks ülalpidamiseks vajalikud kulud. Hagejate esindaja soovis, et elatis tasutakse hagejate esindaja arveldusarvele (tl 70pöördel-72).
4.Kostja avaldas, et lastega ta ei suhtle. 2008 aastal jagati elatise nõue pooleks. Leidis, et laste huviringid on soodustused ning hagejate esindaja sissetulek on piisav laste ülalpidamiseks. Elas 2008 aastal ema juures, hetkel elab vaheldumisi ema juures ja Tallinnas koos elukasaaslase ja lastega. 2008 aastal töötas, vahepeal oli töötu, tegi juhutöid ja praeguses töökohas on töötanud 3 aastat. On keskharidusega ja töötab laotöölisena XXX, so sadamas. Registris olev auto on lagunenud. Sissetulekuks on töötasu, millest saab kätte 177, 50 eurot. Sellest rahast tasub kahe korteri kulusid ja ostab süüa. Elukaaslase sissetulekuga kokku on pere sissetulekuks umbes 800 eurot (tl 70 pöördel-72). Kohtu otsustus ja põhjendused
5.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, kuulanud ära hagejate esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
6.Sünnitunnistuste koopiate järgi on hagejate XXX, XXX ja XXX XXX emaks XXX ja isaks XXX(tl 3-5). Harju Maakohtu 04.06.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-8219 on kinnitatud hageja XXX ja kostja XXX vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja kohustus alates 16.05.2008 maksma elatusraha poolte ühiste laste XXX, XXX ja XXX ülalpidamiseks 1100 krooni, so 70.30 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni (tl 2). Kohtumääruse alusel kokkulepitud elatise tasumine toimub läbi täitemenetluse (tl 42,70,71).
7.Hagejatel on õigus esitada hagi elatise muutmiseks (suurendamiseks ) TsMS § 459 alusel. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Samas tuleb elatise suuruse muutmise hindamisel lähtuda ka PKS vastavatest sätetest, mis reguleerivad ülalpidamist. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2014.a 355 eurot kuus, millest pool moodustab 177.50 eurot.
8.Tuvastatud on, et kostjat on kohustatud kohtumääruse alusel tasuma hagejate ülalpidamiseks 70.30 eurot kuus. Seega on tuvastatud, et kostja poolt makstav elatis on väiksem, kui hagi esitamise hetkel seaduses sätestatud elatise miinimumäär. Käesolevas tsiviilasjas nõuvad hagejad elatise suurendamist hagi esitamise hetkel kehtiva miinimummäärani, so 177.50 eurot kuus. Kuigi väljakujunenud kohtupraktika alusel ei ole elatise nõudmisel miinimum ulatuses vaja eraldi põhjendada ja tõendada õigustatud isiku vajadusi, on kohus seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et nõudeks on elatise muutmine (suurendamine) tuleb hinnata ka muutmise aluseks olevaid asjaolusid.
8.1.Kohtuistungil on hagejate esindaja selgitanud, et elatisenõudes kompromissi sõlmimisel, so 04.06.2008, oli ta lastega kodune, kostjaga ühised lapsed olid vastavalt 3 aastased ja oli mõne kuune, hagejate esindaja neljas laps XXX elas nendega koos. Elati üürikorteris (üür oli 1500 krooni ehk 95.88 eurot), sissetulekuks oli 2008-2011 peretoetus ja vanemahüvitis. Muud vara hagejate esindajale ei kuulunud. Alates 2011 aastast töötab ta AS`s XXX. Käesoleval hetkel elab 4 lapsega samas üürikorteris
(üür on 224 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud ca 120 eurot, telefoni ja elektrimaksud). Sissetulekuks on töötasu keskmiselt 110 eurot, peretoetus 210.98, XXX makstav elatis 93 eurot ja hagejatele makstav elatis 130 eurot, igakuiselt taotletav toimetulekutoetus ca 180 eurot. Vara ei ole ta omandanud. Laste vajadused on suurenenud seoses koolikohustuse ja hobidega ning Robin Oliveril seoses lasteaiaga. Hagejate esindaja on esitatud asjaolusid ka tõendanud ning esitanud asjaolusid tõendavad dokumendid (mida lisaks on kinnitanud ka tööandja ja Sotsiaalkindlustusamet), so Sotsiaalkindlustusameti tõend selle kohta, milline oli XXX makstav peretoetus ja vanemahüvitis 2008 aastal ja milline see on käesoleval hetkel (tl 47, 68); tööandja tõend selle kohta, milline on tema töötasu (tl 48, 66); XXX ja XXX vahel sõlmitud eluruumi üürileping, millest nähtub üürisumma ning mille lisaks on ruumi registreeritud isikute nimekiri, millest nähtub, et üürikorteris elavad XXX, hagejad ja XXX(tl 49-51, 52); XXX sünnitunnistus, millest nähtub, et XXX on XXX ema (tl 53); XXX ringikoha kasutamise leping, millest nähtub, et selles osaleb XXX (tl 54); maksete väljavõtted lasteaiatasu ja ringides osalemise eest (tl 59, 60); tasumisele kuuluvad arved (tl 55, 56-57) ning kulutšekid (tl 58, 60, 61). Kohtu hinnangul, on tuvastatud ning lisaks on hagejate esindaja ka tõendanud, et hagejate vajadused on võrreldes 2008 aastaga, so ajaga, mil sõlmiti kokkulepe kostjaga elatise maksmiseks summas 70.30 eurot, suurenenud. Seda eelkõige seetõttu, et lapsed on saanud vanemaks, ja käivad nüüd koolis ja käib lasteaias. Nimetatuga on hagejatel tekkinud täiendavad igapäevased kulud ja väljaminekud. Võrreldes 2008 aastaga on muutunud see, et hagejate esindaja on asunud tööle, millega seoses on muutund väiksemaks riigilt saadav toetus. XXX igakuiseks sissetulekuks on töötasu 127.01 eurot (tl 66), riigilt saadav peretoetus summas 210.98 eurot (tl 68), lastele elatise katteks saadav summa ning toimetulekutoetus KOV-lt. Nähtuvalt esitatud asjaoludest, elab pere- ema ja 4 alaealist last (kellest 3 on käesolevas asjas hagejateks) peaasjalikult riigilt- ja KOV-lt saadavatest toetustest, kusjuures ka nende eluase on üüripind, mille üürileandjaks on XXX. Seega, kuigi vanema, so laste ema varaline seisund ei ole 2008 aastaga oluliselt muutunud, on siiski laste kasvamisest tingituna laste vajadused oluliselt muutunud ning lastele miinimummääras elatise väljamõistmine on kohtu arvates vajalik. Samas tuleb kohtul hinnata ka kohustatud isiku poolt esitatud asjaolusid.
8.2.Kostja ei pea elatisenõude suurendamist võimalikuks ning on kirjalikus vastuses ja kohtuistungil selgitanud, et tema sissetulekuks on töötasu, millest ta saab kätte 177,50 eurot, muid sissetulekuid tal ei ole. Praeguses töökohas on töötanud 3 aastat, 2008 aastal töötas mujal, palk oli parem. Töötab laotöölisena. Rahast ostab süüa ja aitab tasuda 2 korteri eest. 2008 aastal elas ema juures (korteri üür oli ca 1300 krooni ehk 83.09 eurot), kuid praegu elab vaheldumisi ema juures (hetkel on korteri üür 250 eurot) ja Tallinnas, kus on tema pere, so elukaaslane ja 2 last, sh kostja laps XXX, sündinud XXX. Vara ei olnud 2008 aastal ega ole ka nüüd, autod, mis on registris on lagunenud. Leiab, et tema ei pea tasuma laste huviringide eest ja hetkel tasutav elatis on piisav laste vajaduste rahuldamiseks; laste ema sissetulekust peab piisama laste ülalpidamiseks. Enda lapsele XXX ei saa ta võimaldada trennis käimist, kuna selleks ei jätku raha. Enda väidete tõendamiseks on kostja esitanud lapse XXX ID kaardi koopia, millest nähtub XXX isikukood (tl 17); töötasu tõendi, millest nähtub tema netopalk (tl 42); pangakonto väljavõtte, millest nähtub samuti töötasu ning maksete tasumised (tl 44-45). Kohtule on esitanud teatise ka Sotsiaalkindlustusamet selle kohta, et XXX ei ole arvel pensioni- ega toetuse saajana (tl 35). Kohtu hinnangul, ei ole ka kostja ehk laste isa varaline seisund võrreldes 2008 aastaga oluliselt muutunud, samas on tal sündinud laps XXX.
8.3.Nimetatud asjaolu on aluseks, et hinnata, kas käesoleval juhul kuuluks kohaldamisel PKS § 102 lg 2. PKS § 102 reguleerib kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise, mille 1. lõike kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski
vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja tugineb sellele, et elatise muutmisel ja väljamõistmisel miinimumsuuruses jääb tema 06.09.2009 sündinud poeg XXX vähem kindlustatuks kui hagejad. Samas ei ole kostja nimetatud väidet asjaoludega kinnitanud, st millises ulatuses ja mil viisil XXX jääb vähem kindlustatuks kui hagejad ning ei ole seda ka tõendanud. Kohus leiab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine laste huvides. Kostja leiab, et selleks on elatis välja mõistetud ning 70.30 eurot lapse kohta on piisav; huviringides osalemine on soodustus ning selliseid kulutusi teha ei ole vaja. Kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et laste vaimset ja füüsilist arengut tuleb soodustada, laste võimeid tuleb märgata ning kui lastel on huvi tegeleda ennast arendavate tegevustega, siis tuleb lapsevanemal leida võimalus huvitegevuse toetamiseks nii moraalselt kui ka rahaliselt. Samas ei pea selleks üks lapsevanem taotlema toetusi, vaid kui seda on võimalik katta lapsele makstavast elatise miinimumist, siis on see igati arvestatav ja mõistlik. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kostja on terve ja töövõimeline isik ning kui ta leiab, et tema sissetulekust ei piisa oma kõigi laste ülal pidamiseks, tuleb tal võtta tarvitusele kõik seaduslikud abinõud, et oma sissetulekuid suurendada.
9.Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning Harju Maakohtu 04.06.2008 määrust tuleb muuta ning välja mõista XXX`lt elatis XXX, XXX ja XXX kasuks alates 19.08.2014 (so alates hagi esitamisest) kuni hagejate täisealiseks saamiseni iga hageja ülalpidamiseks 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 (pool) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 tuleb määrata, et elatis tasutakse hagejate seadusliku esindaja XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.
10.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, lg 3 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.