Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

hageja XXX. Kuivõrd detsembris 2010 kolis kostja juurde elama uus elukaaslane, oli hageja seaduslik esindaja koos hagejaga sunnitud lahkuma. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud kooselu lõppemise järgselt hagejale ülalpidamise makseid ebapiisavates summades ja ebaregulaarselt. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja alates augustist 2013 kuni hagiavalduse esitamiseni elatise maksmise kohustust üldse täitnud. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt töötab kostja Tallinna Autobussikoondises, kuid tema täpsemat sissetulekut hageja esindaja ei tea. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas nii tagasiulatuvalt alates augustist 2013 kogusummas 2042,50 eurot (5*160 2013. aasta eest ja 7*177,50 2014. aasta eest) kui ka edasiulatuvalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (so alates hagi esitamisest igakuiselt summas 177,50, kuid mitte vähem, kui kehtiv elatise miinimum). 15.09.2014 määrusega võttis Harju Maakohus hageja nõude menetlusse. Kostja vastuväited 08.10.2014 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis hagiavalduse osaliselt õigeks. Kostja nõustub esitatud vastuse kohaselt tasuma hagejale igakuist elatist summas 177,50 eurot ja vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 1 igakordses miinimummääras alates 15.10.2014.a. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates augustist 2013 summas 2045,50 eurot. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille järgi kostja on tasunud ülalpidamismakseid hagejale ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Kostja osundab, et kooselu lõppemisest ning hageja ja hageja seadusliku esindaja lahkumisest on ta alati hagejat ja hageja seaduslikku esindajat toetanud. Kostja osundab, et tasus 2010 hageja seadusliku esindaja autokoolituse kulud ning kulud, mis olid seotud hageja seadusliku esindaja poolt laenu võtmisega. Kostja on ka välja toonud, et ostis hageja jaoks 19.05.2012 järelmaksuga arvuti ning tasus ajavahemikul 16.10.2012-10.06.2013 hageja seadusliku esindaja arvelduskontole hageja jaoks ülalpidamise makseid miinimummääras. Kostja on nimetanud alljärgnevad maksed: 1) 16.10.2012 – 110 eurot; 2) 11.11.2012 – 110 eurot; 3) 10.12.2012 – 20 eurot; 4) 11.12.2012 – 100 eurot; 5) 11.01.2013 – 140 eurot; 6) 15.02.2013 – 150 eurot; 7) 11.03.2013 – 150 eurot; 8) 11.04.2013 – 150 eurot; 9) 13.05.2013 – 150 eurot; 10) 17.05.2013 – 2500 eurot; 11) 10.06.2013 – 50 eurot. Kostja osundab, et 17.05.2013 makse kogusummas 2500 eurot kattis elatise väljamakse ajavahemiku august 2013 - september 2014 eest, mistõttu on eksitavad hageja seadusliku esindaja väited justkui kostja pole vähemalt alates augustis 2013 kuni hagi esitamiseni elatise maksmise kohustust täitnud. Kostja vastuväidete kohaselt oli 17.05.2014 2500 euro maksmine hagejale võimalik tänu kostja poolt 17.05.2014 võetud väikelaenule (leping nr 13-031938-VL) summas 2500 eurot, mille kostja kandis samal päeval hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Kostja vastuse kohaselt töötab ta XXXAS-s autojuhina ning tema keskmise sissetulek on 806,65 eurot Kostja igakuised kulud on 700 eurot. Kostja osundab, et ta tasub aadressil XXX, Tallinn asuva kinnisvara eest igakuiselt Danske pangale laenumakseid summas

226 eurot (laenujääk 5000 eurot) ning Swedbank AS-ile võlgnevust igakuiselt summas 190 eurot. Samuti osundab kostja, et tal on olemas auto. Kostja palub jätta tagasiulatuvas osas hageja nõude rahuldamata, tunnistab nõuet alates 15.10.2014 igakuiste elatise maksete osas miinimumsummas, on sellistel tingimustel nõus sõlmima kompromissi ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. Poolte täiendavad seisukohad Hageja 09.10.2014 täiendava seisukoha järgi palub hageja jätta tähelepanu kostja väited arvuti ostmise kohta, arvestades eelkõige, et tegemist 2012. aastal soetatud arvutiga ning arvuti maksed tasus hageja seaduslik esindaja ise. Samuti ei ole hageja seadusliku esindaja hinnangul asjakohased kostja väited autokooli kulude katmise kohta, arvestades, et sellel ajal elas ta kostjaga koos, kulutus on tehtud hageja seaduslikule esindajale, mitte hagejale ning tegemist on sedavõrd vana asjaoluga. Hageja seadusliku esindaja hinnangul omavad tähtsust asjaolud, mis toimusid maksimaalselt aasta enne hagi esitamist, ehk mitte varem kui 28.08.2013.a. Hageja seaduslik esindaja osundab, et kokkulepet, mille kohaselt mais 2013 tasutud 2500 eurot on elatis etteulatuvas osas ühe aasta eest, kostjaga ei olnud. Hageja seadusliku esindaja väitel oli kostja eelmiste aastate jooksul tasunud elatist sedavõrd palju vähem, et ta pidi hageja seadusliku esindaja pealekäimisel võtma laenu elatise võlgnevuse maksmiseks. Hageja hinnangul viitab sellele ka asjaolu, et kostja tasus hagejale miinimumelatisest oluliselt väiksemat summat. Samuti osundab hageja seaduslik esindaja, et vastav makse teostati rohkem kui aasta tagasi, mistõttu ei ole vastav asjaolu asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja seaduslik esindaja osundab, et kostja ei ole tõendanud, et ta viimase aasta jooksul enne hagi esitamist oleks midagi hageja ülalpidamiseks maksnud. Hageja hinnangul on ebaõige ka kostja väide tema keskmise töötasu kohta summas 800 eurot väär, arvestades, et kostja esindaja esitatud tõendist nähtuvalt moodustab kostja igakuine sissetulek keskmiselt üle 900 euro. Seega on hageja seadusliku esindaja hinnangul kostja töötasu võrreldav Eesti keskmise töötasuga, mida aga ei saa öelda hageja seadusliku esindaja kohta, arvestades, et tema sissetulek moodustab 340 eurot. Hageja hinnangul on hagiavalduse rahuldamine täies ulatuses põhjendatud ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, arvestades, et kostja oma tegevusetusega (elatise mittemaksmisega) ei jätnud hagejale muud võimalust, kui kohtu poole pöördumine. Hageja hinnangul ei ole kompromissi sõlmimine kostja poolt pakutud viisil võimalik. 29.10.2014 istungil jäi hageja seaduslik esindaja esitatud nõude juurde. Hageja seaduslik esindaja osundas, et eelmistel perioodidel tasus kostja elatist miinimumist 20-30 eurot vähem, mistõttu lepiti kokku, et kostja tasub vähemmakstud osas elatise tagantjärgi. Hageja lepinguline esindaja osundas, et elatise võlgnevus oli kostjal mitu aastat ja alates 2010 maksis kostja elatist väiksemas summas ning mõned kuud ei maksnud üldse. Lepinguline esindaja lisas, et kostjal puudus põhjus elatise ette maksmiseks. Kostja osundas istungil, et võttis pangalaenu elatise maksmiseks etteulatuvalt põhjusel, et selline oli hageja seadusliku esindaja soov. Kostja väitis, et hageja seaduslik esindaja soovis selle maksega oma laenud ära maksta ning kostja nõustus sellega selliselt, et tasub elatise maksed etteulatuvalt. Hageja seaduslik esindaja tunnistas, et soovis laenud ära maksta. Hageja lepinguline esindaja osundas, et vastav summa oli elatise makse tagasiulatuva perioodi eest ning hageja seaduslikul esindajal oli vähemmakstud elatise maksete tõttu võetud laenud. Kohus määras istungil asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis hagejale täiendavate tõendite ja väidetava võlgnevuse arvestuse (mille kattis kostja 17.05.2014 tehtud makse summas 2500 eurot) esitamiseks tähtaja. Kohus osundas, et vastav arvestus peab kajastama, millises summas ja millal kostja elatist vähem maksis ning kuidas väidetav võlgnevuse summa 2500 eurot kujunes. Kohus määras kostjale täiendavate tõendite esitamise tähtajaks 10.11.2014.

03.11.2014 esitas hageja kohtule täiendava tõendina hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte perioodi 2012-2014 kohta ning osundas, esitatud täiendavas seisukohas, et 17.05.2014 kostjalt saadud makse summas 2500 eurot on tasutud samal või järgmisel päeval sms- või muude laenude tagasimakseteks ning vastavad laenud oli hageja sunnitud võtma hageja ülalpidamiseks põhjusel, et kostja tasutud summas ei olnud hageja ülalpidamiseks piisavad. Hageja seadusliku esindaja väitel oli kostja poolt tasutud summa ettenähtud vastavate laenude tagasimaksmiseks. Hageja hinnangul on vanemad leppinud perekonnaseaduse § 100 lg 3 alusel kokku, et 17.05.2014 makse teostati tagasiulatuvalt selle eest, et kostja poolt hagejale varasemalt makstud summadest ei piisanud hageja ülalpidamiseks. 07.11.2014 esitas kostja täiendava seisukoha, milles jätkuvalt ei nõustu elatise nõudega tagasiulatuvas osas. Kostja osundab, et 17.05.2014 makse summas 2500 eurot oli tasutud kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga hageja ülalpidamise maksete eest etteulatuvas osas. Kostja ei nõustu, et tema poolt elatisena tasutud summad olid ebapiisavad, kuna kostja tasus hageja ülalpidamiseks makseid ka enne 16.10.2012 ning selle tõendamiseks on kostja esitanud kohtule pangakonto väljavõtte perioodi 07.11.2011-14.07.2013 kohta. Kostja osundab, et kohtus peale kooselu lõppemist pidevalt lapse ja tema emaga ning veetis nendega oma vaba aega, ostis riideid, maksis toidu eest jne. Kostja ei nõustu hageja esindajate väitega, et kiirlaenud oli hageja seaduslik esindaja sunnitud võtma hageja ülalpidamiseks. Kostja osundab, et hageja seadusliku esindaja esitatud konto väljavõttest nähtuvalt võttis hageja seaduslik esindaja ajavahemikul 31.05.2013-10.08.2013 laenu 6-l korral kogusummas 1500 eurot ning nimetatu tõendab kostja hinnangul, et laenud ei olnud võetud hageja ülalpidamiseks. Kostja hinnangul ei ole hageja esindajate väited ka usutavad, kuivõrd hageja esindaja ei ole kohtusse elatise nõudega varasemalt pöördunud. Kostja osundab, et hageja seaduslikul esindajal on laenusõltuvus ning ka täna on hageja seaduslikul esindajal tasumata võlgnevusi, mille kohta kostja on kohtule esitanud hageja seadusliku esindaja maksehäire väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, poolte väiteid ja esitatud asjaolusid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega; lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises; lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides; lg 4 kohasel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 lg 2 kohaselt kui vanem on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesolev tsiviilasi on hagiline perekonnaasi, milles tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 230 lõikes 1 sätestatud põhimõtet ehk kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Kohtule esitatud sünnitunnistuse väljatrükist (tl 17) ning rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt sündis laps XXX XXX.a, tema ema on XXX ja isa XXX. Vaidlus puudub selles laps elab alates detsembrist 2010 koos ema XXX ning ema tegeleb igapäevaselt lapse kasvatamisega. Seega XXX lapse XXX isana on kohustatud lapsele ülalpidamist andma elatise maksmise teel. Kostja on avaldanud nõusolekut tasuda hageja ülalpidamiseks elatist alates 15.10.2014 seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei nõustu elatise maksmisega sellest tagasiulatuva perioodi eest ning väidab, et perioodi august 2013-september 2014 tasunud elatise kokkuleppel lapse emaga ette varasemalt 17.05.2013 tehtud ühekordse maksega. Sellega on kostja enda väitel tasunud elatise ette kokku 14 kuu eest. Hageja seadusliku esindaja väitel tasus kostja poolte kokkuleppel vastava maksega makse tegemisest tagasiulatuva perioodi eest elatise võlgnevuse kuivõrd kostja oli varem tasunud elatist hageja ülalpidamiseks miinimumsummast väiksemas ulatuses. Seega on poolte vahel vaidlus hageja nõude tagasiulatuva perioodi osas ning osaliselt hagi esitamisest nõutava elatise osas, arvestades, et kostja on nõus elatist maksma miinimummääras alates 15.10.2014, kui hagi on esitatud 28.08.2014. Kohtule kostja poolt 07.11.2014 esitatud kostja konto väljavõttest perioodi 07.11.201120.11.2012 kohta ja 08.10.2014 esitatud kostja konto väljavõttest 16.10.2012-10.06.2013 kohta (tl 36) ja hageja 04.11.2014 kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja konto väljavõttelt perioodi 29.08.2012-29.08.2014 kohta nähtuvalt on kostja tasunud hageja seadusliku esindaja arvelduskontole 2011. aastal 120 eurot (14.12.2011), 2012 aastal makseid kokku summas 1601 eurot (11.01.2012 summas 150 eurot; 12.02.2012 summas 115 eurot; 11.03.2012 summas 150 eurot; 12.04.2012 summas 150 eurot; 10.05.2012 summas 150 eurot; 10.06.2012 summas 126 eurot; 13.07.2012 summas 120 eurot; 18.08.2012 summas 100 eurot; 11.09.2012 summas 200 eurot; 16.10.2012 summas 110 eurot; 11.11.2012 summas 110 eurot; 10.12.2012 summas 20 eurot ning 11.12.2012 summas 100 eurot) ning 2013 aastal kogusummas 3290 eurot (11.01.2013 summas 140 eurot; 15.02.2013 summas 150 eurot; 11.03.2013 summas 150 eurot; 11.04.2013 summas 150 eurot; 13.05.2013 summas 150 eurot, 17.05.2013 summas 2500 eurot ning 10.06.2013 summas 50 eurot). Pooltel puudub vaidlus selles, et nimetatud maksed on tasutud kostja poolt hageja ülalpidamiseks. Ülaltoodud sätetest nähtuvalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“ oli 2012 aastal töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290 eurot. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusega nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ oli 2013 aastal töötasu alammääraks 320 eurot kuus. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8.11.2013 määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on 2014. aastal töötasu alammäraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot kuus ning 2015 aastal 390 eurot kuus. Seega ei võinud igakuise elatise suurus ühele lapsele olla 2012. aastal väiksem kui 145 eurot, 2013. aastal väiksem kui 160 eurot ning 2014 aastal ei või ühele lapsele makstava elatise suurus olla väiksem kui 177,50 eurot ja 2015 aastal 195 eurot.

Eelnimetatud konto väljavõtetelt nähtub, et kostja on perioodil 14.12.2011-10.06.2013 tasunud hageja seadusliku esindaja kontole igakuiselt makseid. Seejuures 17.05.2013 on tehtud kostjalt hageja seaduslikule esindajale makse summas 2500 eurot. Kohtu hinnangul on konto väljavõtetega tõendatud, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud kuni 10.06.2013. Kui jagada kostja poolt hageja seadusliku esindaja kontole 2012.a kantud maksed kõikide kuude peale, siis on kostja kandnud hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale igakuiselt ca 133,42 eurot. Nimetatu ei ole oluliselt väiksem 2012. aastal kehtinud miinimumelatise suurusest (145 eurot). Kui välja arvata vaidlusalune makse summas 2500 eurot, siis moodustavad igakuised kostja poolt hageja esindajale tehtud maksed 2013. aastal perioodi jaanuar-mai eest keskmiselt 158 eurot (140+150+150+150+150+50/5), mis on väga ligilähedane sellel aastal kehtinud elatise miinimummäärale (160 eurot). Hageja seaduslik esindaja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kostja ostis lisaks ülalpidamismaksete tegemisele lapsele ka riideid ja toitu. Arvestades, et kostja on enda väitel ka lapsele riideid ja toitu ostnud ning hageja nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud, on kohus seisukohal, et kostja on lapse ülalpidamise kohustust täitnud piisavas määras vähemalt kuni maini 2013 (kaasa arvatud). PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Pooltel puudub vaidlus, et 17.05.2014 makse on teostatud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Poolte vahel seisneb vaidlus 17.05.2014 kostja poolt teostatud elatise makse osas sõlmitud kokkuleppe suhtes. Kostja väitel oli vastav makse teostatud elatise ettemaksena perioodi august 2013 - september 2014 suhtes ning hageja väitel tagasiulatuvalt maksele eelnenud perioodide elatise võlgnevuse katmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud oma väiteid selle kohta, et 17.05.2014 kostja poolt temale kantud rahasumma 2500 eurot on tasutud elatise võlgnevuse katmiseks maksele eelneva perioodi eest, arvestades muuhulgas, et kostja oli enne vastava makse teostamist täitnud ülalpidamiskohustust raha maksmisega miinimummäärale ligilähedaste maksete teostamisega ning ostis lapsele ka toitu ja riideid. Kohtu hinnangul viitab hageja esindaja ja kostja käitumine peale makse teostamist – kostja makseid ei teinud, hageja esindaja nõuet kostjale ja kohtule rohkem kui 1 aasta jooksul peale makse teostamist ei esitanud – asjaolule, et vastav makse teostati poolte kokkuleppel ikkagi elatise ettemaksuks kooskõlas PKS § 100 lg-ga 3. Lisaks ei ole hageja seaduslik esindaja esitanud kohtule mistahes arvestust väidetava võlgnevuse suuruse ja perioodi kohta ega nimetatud asjaolu kinnitavaid tõendeid. Kostja väiteid vastava summa ettemaksmise kohta tõendavadki kohtu hinnangul poolte käitumine ning kostja poolt hageja seaduslikule esindajale igakuiste maksete teostamine, aga ka fakt, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale esitanud varasemate perioodide suhtes elatise nõude. Seega hageja seaduslik esindaja aktsepteeris kostja poolt lapse ülalpidamise kohustuse täitmist kostja poolt juba täidetud ulatuses. Kohtu hinnangul ei kata aga kostja poolt 17.05.2013 ette tasutud elatise summa 2500 eurot hageja nõuet kuni septembrini 2014 (kaasa arvatud). Arvestades, et 2013 aastal ei võinud igakuine elatis olla ühele lapsele väiksem kui 160 eurot ning 2014 aastal 177,50 eurot, on kostja tasunud elatise 17.05.2014 makse arvelt ette täies ulatuses perioodi juuni 2013 – detsember 2013 eest summas 1120 eurot (7*160) ja jaanuar 2014 – juuli 2014 eest summas 1242,50 eurot (7*177,50) ning osaliselt augusti eest summas 137,50 eurot. Seega on kostjal täitmata hageja

ülalpidamiskohustus augusti eest summas 40 eurot ning hageja nõue on põhjendatud alates augustist 2014 summas 40 eurot ning alates septembrist igakuiste maksetega miinimummääras. Arvestades hageja nõuet, poolte esitatud tõendeid kogumis, ülaltoodud sätteid ja asjaolusid ning kohtu poolt tuvastatut, rahuldab kohus esitatud hagiavalduse osaliselt, jätab rahuldamata esitatud nõude tagasiulatuva elatise osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 2014. aasta augusti kuu eest summas 40 eurot ning igakuiste maksetena alates septembrist 2014 (k.a) PKS § 101 lg-s 1 nimetatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades vaidluse asjaolusid ning seda, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.