Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-52982
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu lahutuse nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
05.11.2014 kohtuistung
Kohtuistungil osalejad
Hageja XXX
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi asjaolud ja hageja nõue Hageja XXX esitas Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes. Hagist nähtuvalt on abikaasade abielulised suhted lõppenud ning neil puudub ühine majapidamine. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Kostja seisukoht
TsMS § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Kostja keeldub materjali vastu võtmast (vt toimiku teadete lehelt). 24.10.2014 kostjale selgitatakse kohtu poolt käesoleva tsiviilasja sisu ja teatatakse istungi aeg. Seega kostja on hagist ja istungiajast teadlik, kuid istungile ei soovi ilmuda ja ei taha sellest midagi teada. Kostja keeldub menetlusdokumente vastu võtmast. Kostja ei soovi lahutada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt abielu lahutatakse, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lõike 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud tõendeid ja asjaolu, et pooled elavad lahus ning neil puudub ühine majapidamine ja nad ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning hagejal puudub soov abielusuhete taastamiseks. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava tahteta. Lähtuvalt sellest tuleb abielu lahutada. Hageja XXX perekonnanimeks jätta pärast abielu lahutamist tema praegune perekonnanimi. Hageja ei ole avaldanud soovi perekonnanime muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.