Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord ning

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest.

tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik.

Avalduse aluseks olevad asjaolud Xxxxesitas 25.09.2014 Harju Maakohtule avalduse täisealisele Xxxxeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Xxxxpalub kohtul algatada Xxxx eestkoste seadmise menetlus. 06.08.2014 toimunud avariist tingituna on Xxxxvegetatiivses seisundis, ei ole võimeline ennast liigutama, vajab abi pööramisel, vajab aspireerimist, tema teadvuse seisund on sügavalt häiritud, puudub mälu, ei kontakteeru. Haigus piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtima. Kuivõrd Xxxx ei ole PKS § 203 lg 1 tähenduses õigustatud isik, kes saaks esitada kohtule avalduse oma elukaaslase üle eestkoste seadmiseks, algatas kohus menetluse täisealise Xxxxüle eestkoste seadmiseks. Eksperdiarvamus Harju Maakohtu 30.09.2014.a. määrusega määras kohus läbi viia Xxxxsuhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostajaks määras kohus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kohtupsühhiaatriakliiniku. Psühhiaater Madis Mandre esitas kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 476-03.10.2014. Ekspertiisiakti kohaselt on Xxxxkehaline seisund raske, trauma tõttu roiete hulgimurrud, kopsupõletik, uroloogiline infektsioon. Neuroloogiliselt koljupõhimiku murd, hemorraagiad peaajus, psüühiliselt on somnoilentse olekuga, kontakt mingil määral olemas, kuid anamneesi saamiseks sellest ei piisa. Prognoos sõltub organismi kompensatsioonimehhanismidest ja jätkuvast ravist. Eksperdi arvamuse kohaselt esineb xxxx traumaatiline ajukahjustuse sündroom F07.2, mille tõttu ta praegu ei suuda kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtima, ta ei suuda enda elu iseseisvalt korraldada. Xxxx vaimne seisund ei võimalda tal langetada otsuseid ega teha mingeid tehinguid. Xxxx ei ole suuteline teostama valimisõigust. Eksperdi hinnangul vajab Xxxx eestkostet kuni võimaliku paranemiseni. Puudutatud isiku määratud esindaja seisukoht Harju Maakohtu 26.09.2014 määrusega määras kohus Xxxx esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. xxxx esindas antud tsiviilasjas vandeadvokaat Andres Lusmägi. Määratud esindaja kohtus xxxx 30.09.2014 xxxx ja selgitas talle menetluslikku olukorda. Tema vaimne tervis on taastumas. Ta sai aru küsimustest, kuid kinnitas, et tema vaimne seisund enda arust ei ole korras. Vahetu mulje järgi tundub, et ta ei suuda anda volitust. Eksperdi arvamusele tuginedes leiab advokaat, et avaldus kuulub rahuldamisele. Määratud esindaja on seisukohal, et Xxxx on eestkostjaks sobiv isik. Eestkosteasutuse seisukoht Eestkosteasutus toetab avalduse rahuldamist ja xxxx määramist Xxxx eestkostjaks. Raviarst Ekke Nääb selgitas külastuse käigus, et Xxxx on hämmastavalt hästi paranenud. Samas ei suuda ta käesoleval ajal kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Eestkoste tuleks seada kuni viieks aastaks. Kui eestkoste vajadus langeb varem ära, siis võib kohus varem ka eestkoste lõpetada. Kohtumääruse põhjendused TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Vastavalt PKS § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või

omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealse huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele aru saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. PKS § 207 sätestab, et eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Ekspert – psühhiaater Madis Mandre on oma arvamuses leidnud, et Xxxxei ole traumaatilise ajukahjustuse tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Xxxxvaimne seisund ei võimalda tal langetada otsuseid ja teha tehinguid, sealhulgas pisitehingud. Eksperdi arvamuse kohaselt ei võimalda Xxxxvaimne seisund tal teostada valimisõigust. Puudutatud isiku määratud esindaja ja eestkosteasutus toetavad Xxxxüle eestkoste seadmist ja Xxxxmääramist Xxxxeestkostjaks. Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Xxxxhuve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Xxxxvajab eestkostjat, kelle ülesandeks oleks kaitsta Xxxxvajalikke õigusi ja huve. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et Xxxxon tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades Xxxxvaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes. Xxxxon nõus täitma oma elukaaslase eestkostja ülesandeid. Xxxxema ja vennad on nõus Xxxxmääramisega eestkostjaks. Kohus veendus kohtuistungil, et Xxxxon sobiv isik täitma oma elukaaslase eestkostja ülesandeid. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest arvates. Kohus leiab, et Xxxxon võimalus taastuda avariist ja ei ole õige seada tema üle eestkoste viieks aastaks. Kohus peab õigeks seada Xxxxüle eestkoste kolmeks aastaks. Kui eestkoste vajadus langeb varem ära, siis lõpetab kohus eestkosteasutuse või eestkostja avalduse alusel eestkoste varem. PKS § 187, 188 ja 207 lg 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja; 6) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse kasutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 7) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut;

8) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; 9) anda rendile ettevõtet; 10) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks; 11) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; 12) võtta laenu; 13) omandada ja võõrandada väärtpabereid; 14) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks; 15) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet; 16) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel; 17) üles öelda või lõpetada eestkostetava eluruumi üürilepingut; 18) sõlmida üle nelja-aasatase tähtajaga kestvuslepingut. PKS § 194 lg 2 kohaselt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.