Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

XXX on õigus:

1.4.1

suhelda XXX päevasel ajal piiramatult, arvestades suhtlemisel siiski lapse tavapärast päevakava, telefoni, e-posti, Skype`i, kirja või muude suhtluskanalite teel ja kaudu;

1.4.2

suhelda ja kohtuda XXX vahetult, sh viia ja/või tuua võimalusel last lasteaiast, trennist, laagrist, kinost, teatrist, kontserdilt või muust lapse viibimiskohast;

1.4.3

viibida takistamatult XXX lasteaiaaktustel ja -pidudel, samuti jõulupidudel ja muudel lapsevanematele mõeldud üritustel või koosviibimistel;

1.4.4

viibida XXX sünnipäevadel või seoses sellega kohtuda lapsega varem või hiljem, et sünnipäeva tähistada;

1.4.5

käia XXX sugulaste või lähedaste iga-aastastel sünnipäevadel, tähtpäevadel või traditsioonilistel koosviibimistel.

1.5 Konkreetsed päevad, mil XXX viibib XXX juures, lepivad XXX ja XXX iga vastava ajavahemiku kohta suuliselt või kirjalikult taasesitatavas vormis eraldi kokku. 1.6 XXX üleandmise ja tagasiandmise koha lepivad XXX ja XXX igakordselt suuliselt või kirjalikult taasesitatavas vormis eraldi kokku. 1.7 Käesoleva kokkuleppe täitmisel või selle täitmiseks kokkulepete saavutamisel kohustuvad XXX ja XXX käituma teineteise suhtes heas usus ning mõistlikus ulatuses paindlikult. Muuhulgas peavad XXX ja XXX mõistlikult arvestama kummagi plaane ja soove seonduvalt puhkustega ja reisidega (sealhulgas XXX planeeritud reisid). Kui see on mõistlikkuse põhimõttest (näiteks planeeritava reisi pikkus) lähtuvalt vajalik, siis on XXX ja

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-14-54235 XXX kohustatud kokku leppima ka konkreetses pikemas ajaperioodis, mil XXXon teise vanema juures. 1.8 Juhul, kui XXX suhtlemisel või kooskõlastatud plaaniliseks koosviibimiseks on mingeid objektiivseid takistusi (eelkõige lapse haigus või muu objektiivne takistus), siis kohustub XXX sellest XXX aegsasti teavitama, tuues ühtlasi ära takistuse põhjuse. XXX ja XXX kohustuvad sellisel juhul heas usus kokku leppima ärajäänud kohtumise asemele esimesel võimalikul ajal muu mõistliku kohtumise aja. 1.9 Juhul, kui ilmneb, et vanemal ei ole võimalik ise XXX tegeleda ajal, mil kokkulepitu kohaselt viibib laps tema juures, pöördub ta kõigepealt teise vanema poole ja kui teine vanem on samuti sel hetkel hõivatud, tagab ise sobiva lapsehoidja. 1.10 Kui XXX käib lasteaias, huviringis, trennis vms kohas, siis kohustub vanem lapse tema juures viibimise ajal korraldama lapse osalemise lasteaias, huviringis, trennis vms kohas, välja arvatud kui mitteosalemiseks on mõjuv põhjus (näiteks haigestumine). 1.11 Olulised otsused XXX kasvatamise küsimuses, s.h. lapse haridus, võtavad XXX ja XXX vastu ühiselt kokkuleppel. 1.12 XXX ja XXX kohustuvad tagama XXX turvalisuse ning vältima temaga õnnetusjuhtumite toimumisi. Eelkõige peavad XXX ja XXX üles näitama erilist hoolt selliste tegevuste juures, millega kaasneb suurem õnnetuste risk ning tagama nõuetekohase kaitsevarustuse nagu kiivri, päästevesti jms kasutamise. 1.13 XXX ja XXX kohustuvad teineteist teavitama kõikidest XXX seotud asjaoludest, mille teadasaamise vastu on teisel vanemal eelduslikult huvi, sealhulgas õnnetusjuhtumi toimumisest või haigestumisest. 1.14 XXX ja XXX on kokku leppinud, et vaatamata lahuselamisele ja/või isiklikele võimalikele emotsioonidele ei arvusta ega halvusta üks vanem teist vanemat XXX kuuldes, samuti selgitatakse lapsele vajadusel, kui tema iga ja arusaamine seda võimaldab, käesolevast kokkuleppest tulenevaid rutiine. XXX ja XXX käituvad XXX juuresolekul, samuti omavahelistes suhetes väärikalt ja vastastikku lugupidavalt, olles lapsele eeskujuks. 1.15 XXX lasteaia, huvitegevuse ja ravimisega seonduvad vajalikud kulud tasub XXX vastavalt XXX esitatavatele arvetele või kuludokumentidele maksimaalselt ühe tuhande (1 000) euro ulatuses ühe kalendrikuu kohta. Kulutuste suuruse ja jagamise osas võivad XXX ja XXX sõlmida ka eraldi kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.16 XXX kohustub võimaldama XXX ja lapsele elukohana korteri ja kinkima sõiduauto käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel. 1.17 XXX annab XXX ja XXX kasutusse elukohana tasuta kasutamiseks XXX kuuluva korteriomandi aadressil XXX, 11415 Tallinn, edaspidi „Korter“, kokkuleppe kehtivuse ajaks vastavalt kokkuleppes sätestatud tingimustele. 1.18

XXX kohustub seoses Korteriga:

1.18.1 vabastama

Korteri

ja

andma

selle

XXX

ja

XXX

kasutusse

hiljemalt

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-14-54235

XXX kohustub seoses Korteriga:

1.19.1 kasutama Korterit heaperemehelikult selle olemusest ja kasutamise eesmärgist tuleneval viisil; 1.19.2 hoidma Korterit korras; 1.19.3 hüvitama Korteri ja selles oleva sisustuse tahtliku rikkumisega tekitatud kahju; 1.19.4 mitte andma Korterit allüürile ega muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma XXX eelneva kirjaliku nõusolekuta; 1.19.5 teatama XXX viivitamatult kõigist Korteri kasutamist takistavatest asjaoludest, samuti hävimise ohust ning võtma tarvitusele abinõud Korterile kahju tekkimise vältimiseks; 1.19.6 tagastama Korteri hiljemalt kokkuleppe kehtivuse lõppemisele järgneval päeval vähemalt samas korras, kui see oli üleandmisel, arvestades Korteri harilikku kulumist. 1.20

XXX on seoses Korteriga õigus:

1.20.1 kontrollida Korteri kokkuleppekohast kasutamist eelneval etteteatamisel kokkuleppel XXX ajal, mil XXX või tema esindaja viibib Korteris; 1.20.2 siseneda Korterisse seda ähvardava ohu ärahoidmiseks ja kahju vähendamiseks ning selle tagajärgede kõrvaldamiseks. 1.21 Juhul, kui XXX tekib kokkuleppe kehtivuse ajal vajadus Korter võõrandada, kohustub XXX XXX ja XXX tagama muu samaväärse eluruumi käesoleva kokkuleppe kehtivusajaks kokkuleppes sätestatud tingimustel. 1.22 XXX kingib XXX sõiduauto, edaspidi „Auto“, mille ta annab XXX üle mõistliku aja jooksul pärast Auto valiku osas kokkuleppele jõudmist. 1.23 Auto valivad XXX ja XXX välja omavahelisel kokkuleppel, sealjuures ei ületa Auto hind kümmet tuhandet (10 000) eurot. 1.24

XXX kohustub seoses Autoga:

1.24.1 kasutama Autot heaperemehelikult enda ja XXX jaoks selle olemusest ja kasutamise

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-14-54235 eesmärgist tuleneval viisil; 1.24.2 mitte andma Autot kolmandate isikute kasutusse ilma XXX eelneva kirjaliku nõusolekuta; 1.24.3 kandma kõik Auto kasutamisega seotud kulud. 1.25 Juhul, kui XXX soovib Autot võõrandada, otsustatakse võõrandamine ja selle tingimused XXX ja XXX ühisel kokkuleppel. 1.26 Kokkulepe on sõlmitud tähtajaliselt ja kehtib selle kinnitamisest kohtu poolt kuni

XXX ja XXX menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-14-54235 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 10.07.2014 esitas XXX Harju Maakohtule avaldus alaealise lapse XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks ning lapse ja ema suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 01.08.2014 määrusega võttis kohus XXX avalduse menetlusse, kaasas menetlusse asjast puudutatud isikud ja asjakohased kohalikud omavalitsused ning määras XXX riigi arvel esindaja kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud. 01.09.2014 esitas XXX vastuavalduse alaealise lapse XXX suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, lapse elu- ja viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas otsustusõiguse üleandmiseks avaldajale ning lapse ja isa suhtluskorra kindlaksmääramiseks. 08.09.2014 määrusega võttis kohus XXX avalduse menetlusse. 22.10.2014 on kohtule esitatud kinnitamiseks ühes taotlusega menetluse lõpetamiseks XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromissleping käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1. ja selle alapunktides toodud sõnastuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 tuleb kompromissi esitamiseni tekkinud menetluskulud kompromissiga hõlmamata ulatuses jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.