2.Muuta Harju Maakohtu 14. augusti 2008.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-7027 XXX väljamõistetud elatusraha suurust järgmiselt: „Välja mõista XXX elatis tema alaealise poja XXX, sünd. XXX.a. ülalpidamiseks, alates 06.05.2014.a. kuni 31.12.2014.a. 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus ja alates 01.01.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXX täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema 21-
aastaseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud kohtuotsuse p-s 2 märgitud rahalised kohustused täitma XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 10. kuupäevaks märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“. Menetluskulude jaotamine.
4.Jätta XXX menetluskulud täies ulatuses XXX kanda ja XXX menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.XXX ja XXX abielust sündis XXX.a. poeg XXX .
2.XXXelab koos oma ema Ljubov Krupeninaga aadressil XXX -60, Tallinnas.
3.Harju Maakohtu 14. augusti 2008.a. otsusega tsiviilasjas 2-08-7027 mõisteti XXX välja elatusraha tema poja XXX ülalpidamiseks XXX kasuks 2500.- krooni kuus kuni 09.05.2023.a. , s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4.XXX on alates 03.01.2014.a. abielus XXX ning nende kooselust on sündinud XXX .a. tütar XXX (t/l 39) ja abielust XXX .a. poeg XXX (t/l 104).
5.XXX töötab OÜ-s XXX logistiku ametikohal kuupalgaga 455.- eurot kuus (t/l 41). Nimetatud äriühingu ainuosanikuks on tema abikaasa XXX ning kostja on ka äriühingu ainuke juhatuse liige. Nimetatut kinnitab Äriregistri väljavõte.
6.XXX kasutab Maanteeameti autoregistri väljavõtte kohaselt sõiduautot Audi A8, riikliku registreerimismärgiga XXX ja sõidukit Renault Trafic, riikliku registreerimismärgiga XXX . Esimese sõiduki omanik on autoregistri väljavõtte kohaselt OÜ Autopant ja teise sõiduki omanik Autoliising OÜ.
Lk 2 (7)
Hageja nõue.
7.06.05.2014.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub XXX suurendada XXX väljamõistetud igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o. alates hagi esitamisest kuni 31.12.2014.a. 177,50 euroni kuus ja alates 01.01.2015.a. kuni 09.05.2023.a. 195.- euroni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.. Kostja vastus.
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata põhjusel, et tema palk 455.- eurot kuus ei võimalda maksta hagejale suuremat elatist kui kohtuotsusega juba välja mõistetud on, sest abielust XXX on tal XXX .a. sündinud tütar XXX ja XXX .a. poeg XXX . Kohtuotsuse põhjendused
9.Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § TsMS § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Otsuse langetamisel käesolevas vaidluses juhindub kohus ka Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad
Lk 3 (7)
materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust määruses (t/l 25 pöördel ja 26).
hagi menetlusse võtmise
Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülapidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PkS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Tulenevalt asjaolust, et hageja väidetel moodustavad tema ülalpidamiskulud kuus summa 1004,99 eurot ja kostja vaidleb vastu hagetava elatise suurusele väites, et lapse kulud on ülepaisutatud ning tal ei ole elatist võimalik maksta hagetavas suuruses, sest tal on veel kaks alaealist last, kontrollib kohus kas XXX ülalpidamiskulud on võrreldes esialgse elatise väljamõistmise ajaga suurenenud ning kas hageja poolt väidetud summas on tema ülalpidamiskohustused põhjendatud ja tõendatud, mis saaks olla väljamõistetava elatise suurendamise aluseks. Hageja väidetel koosnevad tema ülalpidamiskulud söögirahast 475,56 eurot, eluasemekulust 73,63 eurot, kulutustest raamatute ostmiseks 11,73 eurot, koolitarvete ostmise kulust 45,06 eurot, riiete ja jalanõude ostmise kulust 110,23 eurot, kulutustest ravimitele 12,93 eurot, kulutustest mänguasjade ja lapse arenguga seotud tarvikutele 29,37 eurot, kulutustest spordivarustusele 48,84 eurot, vaba aja veetmisega seotud kuludele 118,45 eurot, transpordikulust 9,77 eurot ja muudest põhjendatud kuludest mis on seotud huvialaringidest osavõtu ja sportimisega ning linnalaagrites osalemisega kokku summas 69,42 eurot. Kokku moodustavad hageja ülalpidamiskulud kuus summa 1004,99 eurot. Kostja on seisukohal, et ühe vanema põhjendatud kulu hageja ülalpidamiseks on 133.- eurot ja see koosneb eluasemekulust 30.- eurot, söögirahast 100.- eurot, kulutustest riietele 30.- eurot,
Lk 4 (7)
tervishoiukulust 5.- eurot, kulutustest hügieenitarvetele 3.- eurot, kulutustest meelelahutusele 10.- eurot ning koolitarvete ostmisega seotud kulust 5.- eurot.
11.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on hageja põhjendatud kulud kuus. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esiletoodud hagi põhistusi ja tõendeid mis hageja kulutusi tõendavad, samuti kostja vastuväiteid ning ka seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: kulud toidule 140.- eurot. Arvestades keskmiste toidukaupade ja muude jaekaupade hindu Eesti Vabariigis, samuti seda, et lisaks igapäevastele toiduainetele vajavad lapsed ka puuvilju, juurvilju, mahla ning maiustusi, peab kohus põhjendatud XXX söögirahaks kuus 140.eurot. Kohus nõustub kostjaga, et 475,56 eurot kuus toiduraha alla 10- aastase poisslapse tarbeks on ülepaisutatud kulu; eluasemekulu 59.- eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja elab eluruumis koos oma ema ja viimase elukaaslasega ning, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid - KÜ XXX poolt esitatud arved, tõendavad, et korteri 60 kommunaalteenuste eest esitavad arved jäävad vahemikku 104-190 eurot (t/l 52-57), mis teeb keskmiseks kommunaalteenuste arve suuruseks 150.- eurot kuus, millele lisanduvad kulutused elektrienergiale, mille suuruseks on keskmiselt 6.- eurot kuus vastavalt AS Eesti Energia arvetele (t/l 58-69) ja kulutused sideteenustele ning kaabeltelevisioonile, milliste keskmiseks suuruseks on ümardatult 20.- eurot kuus vastavalt AS Starman arvetele (t/l 70-75), peab kohus hageja põhjendatud eluasemekuluks kuus 59.eurot; riiete ja jalanõude ostmise kulu 100. – eurot. Arvestades sellega, et hageja elab kliimavööndis, kus sõltuvalt aastaajast on vaja kasutada erineva paksusega riideid ning, et ta on aktiivses kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklitele on kokku põhjendatud kulutada 100.- eurot kuus. Kohus on seisukohal, et nimetatud summa sisaldab ka spordiriieteks ja jalanõudeks tehtavaid kulutusi, sest hageja ei ole tõendanud, et ta teeks sellist sporti millega kaasneksid kulutused spetsiaalse spordivarustuse soetamiseks; kulutused seoses tervishoiu ja hügieeniga 15.- eurot. Tulenevalt sellest, et hageja elab kliimas, kus esinevad sagedased viirushaigused, mille ravimiseks tuleb osta apteegist käsimüügi ravimeid, samuti sellest, et iga inimene hoolitseb oma hügieeni eest ning käib aegajalt juuksuris, peab kohus põhjendatud hageja kuluks seoses tervishoiu ja hügieeniga 15.eurot kuus; transpordikulu 10.- eurot. Arvestades sellega, et tavapäraselt sõidutavad vanemad oma lapsi aegajalt autoga kas trenni, kooli, arsti juurde või mujale, on põhjendatu arvestada hageja transpordikuluks 10.- eurot bensiiniraha, mille tema ema kulutab hageja sõidutamiseks ema kasutuses oleva sõidukiga; koolikohustuse täitmisega seotud kulud 40.- eurot. Arvestades sellega, et hageja õpib koolis, on üldtuntud asjaolu see, et õpilastele on vaja osta kantseleitarbeid, vihikuid, raamatuid, töövihikuid, kord aastas ka koolikott ning aegajalt anda raha klassi ja/või kooli ühisüritustel
Lk 5 (7)
ning ekskursioonidel osalemiseks. Nimetatud kuluks peab kohus põhjendatuks arvestada 40.eurot kuus arvestusega, et osa eelpoolnimetatud kulutusi on hagejal kord aastas, osa neist aga sagedamini; vaba aja veetmisega seotud kulud 30.- eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestada lapse ülalpidamiskulude hulka ka kulutused seoses kultuuriürituste (teater, kino, muuseum) külastamisega, samuti sõprade sünnipäevadel käimistega ning taskuraha andmisega. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta käib Tai poksi trennis, osaleb eesti keele kursustel ning mängib malet nagu ta väidab, mistõttu kohus ei saa nimetatud kulu hageja põhjendatud ja tõendatud ülalpidamiskuluna arvestada. Kõige eeltoodu alusel on hageja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 394.- eurot. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et XXX ülalpidamiskulud on suurenenud võrreldes 2008. aasta augustikuuga, kui elatis kostjalt esmakordselt hageja ülalpidamiseks välja mõisteti, mis on aluseks elatise suuruse muutmisele nagu kohus kohtuotsuse punktis 9 märkis.
12.Kohus asub seisukohale, et kostja on suuteline maksma oma pojale XXX elatist seaduses sätestatud miinimummääras, mis vastavalt PkS § 101 lg 1 sätestatule on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, ka vaatamata sellele, et ta on kohustatud andma ülalpidamist ka oma kahele teisele alaealisele lapsele, kes tal on sündinud XXX . Sellele seisukohale asub kohus põhjusel, et kostja üritab jätta endast vähem kindlustatud isiku mulje kui ta tegelikult on. Kohtu käsutuses oleva Maanteeameti autoregistri väljavõte tõendab, et XXX kasutab sõiduautot Audi A8, riikliku registreerimismärgiga XXX ja sõidukit Renault Trafic, riikliku registreerimismärgiga XXX , millistest esimene kuulub OÜ-le Autopant ja teine Autoliising OÜ-le, kuid liisingumakseid nende eest tasuvad kas kostja, tema abikaasa XXX või OÜ XXX , mille ainuosanikuks on kostja abikaasa ja juhatuse liikmeks on kostja. Ka asjaolu, et kostja on nimetatud äriühingu juhatuse liige ja lisaks sellele töötab OÜ-s XXX logistikuna tõendab seda, et kostja on suuteline oma kõigile lastele ülalpidamist andma vähemalt miinimummääras. Lisaks eeltoodule kuulub kostjale ka korteriomand asukohaga XXX , Tallinnas, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Kõige eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurendamiseni 177,50 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni käesoleva aasta lõpuni ja alates 01.01.2015.a. 195.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud poole kuupalga alammäärani kuus. Tsiviilasja hinna määramine.
13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 159,78 eurolt 177,50 eurole ehk 17,72 euro võrra kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 159,48 eurot (9 x 17,72) eurot. Menetluskulude jaotamine.
Lk 6 (7)
14.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi täies ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt asjaolust, et kõrgema astme kohtud on asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmise hagilt riigilõivu maksma ei pea, nii nagu elatise väljamõistmise hagilt, on hagejal õigus taotleda kohtult riigilõivu tagastamist, mille maksmist kohus temalt hagi esitamisel nõudis. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.