Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 19.05.2014 kohtule esitatud hagiavalduses (tl 1-4) ja selle täpsustuses (tl 16) palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise nõude põhjuseks on elukallinemine. Hageja kulud kuus moodustavad kokku 377,40 eurot. Hageja emale kuulub 3-toaline korter aadressil XXX . Kostjal on vara rohkem kui ta seda dokumentaalselt näitab, s.t ta on kirjutanud kogu oma vara sugulaste, vanemate ja naise nimele. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Alates juunist 2014 elab kostja perega Eestis. Kostja peres on üks ühine laps. Kohus määras, et seni kuni kostja elas Rootsis, XXX võis külastada puhkuse ajal isa ja kõik kulud pidi kandma isa. Isa külastamiseks takistusi ei ole olnud. Kostja ise rikkus lapsega suhtlemise graafikut. Kohus määras elatise maksmise päevaks kümnenda kuupäeva, kuid kostja saadab raha kuu lõpuks (kui üldse saadab). Kostjaga on võimatu kokku leppida. Kostja ignoreerib lapse ema ja ei arvesta lapse ema arvamusega. Kostja keeldus aitamast lapse hamba proteesimise eest tasuda. Kostja tegeleb mitu aastat metsa väljaraiumisega ja müügiga, üürib välja korterit. Kostjal on XXX maja, mida ta pidevalt ehitab (tl 43). Kostja vastuväited ja põhjendused Vastuses hagile (tl 25-27) palus kostja, et kohus jätaks kostja poolt hageja kontole tasutava summa samaks, ehk 139 eurot kuus; määraks kostja poolt tasutava elatise hulka lapse telefoni eest tasutavat summat 15 eurot kuus ja määraks kostja poolt lapsele elatise suurendamist järgmisel kujul: kostja tasub igakuiselt spordiklubi ja/või huvigrupi arveldusarvele summa kuni 30 eurot kuus. Kokku teeb seega hageja poolt lapsele tasutava elatise suurus 184 eurot kuus. Vastuse kohaselt alates 14.08.2011 viibib kostja perega välislähetuses Stockholmis, tema ainus töökoht ja juriidiline staatus on „Eesti diplomaadi abikaasa“. Diplomaadi abikaasale on keelatud töötada veel kusagil teisel töökohal. Kostja igakuine sissetulek on aastal 2014 suurenenud kuni 568 euroni kuus. Kostja pere eluasemelaenu laenujääk on 184 490 eurot, laenumakse (põhiosa+intressid) on ca 700 eurot. Hetkel on majanduslike raskuste tõttu võetud maksepuhkus, intressitasu maksepuhkuse ajal on 222 eurot kuus. Pere tasub laenu koos. Kostja peres on veel alaealised lapsed XXX ja XXX . XXX on korduvalt käinud isa pere juures Rootsis. Kõik sõidukulud ja ühiste puhkuste kulud on tasunud kostja pere. Lapse ema on korduvalt teadlikult suurendanud kostja kulusid sundides pahatahtlikult muutma kostjat laevapiletite (Stockholm-Tallinn) kuupäevi, muutma lapsega koosviibimise graafikut jms. Iga laevapileti muutmine on toonud kostjale lisakulu suurusjärgus 100 eurot. Kostja

tasub ka lapse mobiiltelefoni eest 15-20 eurot, mille limiite püüab lapse ema pidevalt ületada Interneti kasutamisega ning seetõttu ei saa isa pojaga pidevat telefoniühendust. Telefon oli pojale ostetud peamise eesmärgiga et eemal olev isa saaks lapsega pidevalt suhelda. Kontrollitud andmetel ei kasuta lapse ema lapse elatist lapse huvides. Kostja on alati valmis kandma lisaks igakuisele elatisele ka muid lapse, nt spordi-või huviringi kulusid. Kostja on korduvalt pakkunud tasuda spordija huviringide kulusid otse klubi või treeneri arveldusarvele. Lapse ema lihtsalt ei vii last spordi- või huviringi. Kostjal puudub võimalus ühe lapse elatise alusetuks suurendamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Lapse ema sissetulek on orienteeruvalt 200 eurot kuus, talle kuulub korteriomand, muud vallas- ega kinnisvara ei ole. Kostja seletuse kohaselt elab ta praegu Eestis, Stockholmis on vaja veel asju lõpetada. Kostja sissetulek on veel umbes kolm kuud 568 eurot kuus. Laps istub kostja sõnul päevad läbi korteris arvutis, lapse ema ei pane teda trenni. Kostja on nõus tasuma elatise suurendamisel otse klubile kus laps trennis käib. Lapse elatise maksmine emale tulemust ei ole toonud. Lapse ema ei kasuta elatist sihipäraselt. Laps viibib suurema osa ajast vanaema juures, kes teeb lapsele kulutusi. Kostja oleks maksma elatist ka rohkem kui miinimumi kui teaks, et raha kasutatakse lapse huvides. Kostja soovis kompromissi, et trennide eest makstakse 177,50 eurost. Kohtuotsuse põhjendused Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja on kostja laps (tl 7), kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga ning et kostja maksab elatist Harju Maakohtu 08.09.2011 kohtumääruse alusel (tl 5-6). Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi: PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega saab hageja nõuda elatise suurendamist alates hagi esitamisest, so alates 19.05.2014. TsMS §-le 432 vastavalt kohaldatakse TsMS §-s 459 kohtuotsuse kohta sätestatut ka kohtumäärusele, millega kinnitati pooltevaheline kompromiss. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta. Küll kehtivad materiaalõiguslikult ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted, mh PKS §-d 99 ja 102, millest saab lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramisel. Kohus tuvastas, et Harju Maakohus 08.09.2011 kohtumäärusega kinnitas XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromissi, mille p 1.8 kohaselt tasub kostja lapsele elatist iga jooksva kuu 10. kuupäevaks alates 01.10.2011.a. 139 eurot ja maksmine toimub lapse ema arveldusarvele. Vaidlust ei ole, et kostja maksab XXX ülalpidamiseks 139 eurot kuus.

Hageja leiab, et kostja makstav elatis kuulub suurendamisele miinimummäärani seoses elukallidusega. Vaidlust ei ole, et alates 2011.aastast on lapse vajadused suurenenud. PKS §-st 99 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS §-de 99 ja 102 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja ülalpidamiskohuslase varalisest seisundist. Lapsevanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on lapse tegelike vajaduste osas ligilähedane statistilise uurimuse tulemusega ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Lapsevanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on lapsevanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Hageja ema sissetulek on ca 200 eurot kuus (tl 10) ja talle kuulub korteriomand, kus ema ja laps elavad. Kostja viibis alates 14.08.2011 koos perega välislähetuses Stockholmis, tema ainus töökoht ja juriidiline staatus oli „Eesti diplomaadi abikaasa“, abikaasatasu 568 eurot kuus (tl 29-37). Kostja elab käesoleval ajal Eestis. Kuna Stockholmis on vaja veel asju lõpetada, on kostja sissetulek umbes kolm kuud 568 eurot. Kohus tuvastas, et kinnisvara, ja registreeritud vallasvara kostjale ei kuulu (tl 62-63). Kostja pere eluasemelaenu laenumakse (põhiosa+intressid) on ca 700 eurot kuus, hetkel on võetud maksepuhkust ja makstakse intresse 222 eurot kuus (tl 40). Kirjalikus vastuses oli kostja lisaks kohtumääruse alusel makstavale elatisele nõus maksma 15 eurot lapse telefoni eest ja tasuma spordi ja/või huviklubi eest otse klubile 30 eurot kuus. Kokku teeb siis lapsele tasutava elatise suurus 184 eurot kuus. Kohtuistungil soovis kostja kompromissi, millega määratakse, et trennide eest makstakse elatisest, so 177,50 eurost. Kostja soovis, et lapse vanemad peaksid kumbki loovutama oma elatise poolest 15 eurot lapse huviala peale. Hageja palus elatise välja mõista miinimummääras. Käesoleval ajal laps trennis või huvialaringis ei käi. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ja kostja peab tegema kõik endast oleneva, et täita oma kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus ei tuvastanud, et lapse ema ei kasuta elatist lapse ülalpidamiseks. Vanematel on lapse XXX i suhtes ühine hooldusõigus. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Kohus leiab, et lapse treeningutel käimine, millega kaasnevad kuus olulised kulud, tuleb vanematel otsustada ühiselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta tsiviilasjas nr 2-11-4819 Harju Maakohtu 08.09.2011 määrusega kinnitatud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 19.05.2014.a. kuni

hageja täisealiseks saamiseni 31.08.2022. Elatise maksmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal makstud elatist, summas 695 eurot. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.