Harju Maakohus Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg
10. oktoober 2014.a
Tsiviilasja number
2-14-50450
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmise ja isaduse tuvastamise nõudes 5097,50 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kohtuistungil osalejad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) 02. oktoober 2014.a Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibis hageja seaduslik esindaja XXX
Asjaolud ja hageja nõue ning kostja vastuväited
19.03.2014 esitas XXX oma alaealise tütre XXX(hageja) nimel Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja kostjalt elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja suhetest 2011-2012 sündis XXX XXX, kes elab ema ülalpidamisel. Hagist nähtuvalt ei soovinud kostja tulla perekonnaseisuasutusse lapse nime registreerimisele. Hageja taotleb tuvastada, et XXX põlvneb XXX ja mõista XXX elatis XXX ülalpidamiseks 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates hagi esitamisest lapse täisealiseks saamiseni. Ühes hagiavaldusega esitas hageja seaduslik esindaja kohtule menetlusabi taotluse hagiavalduselt nõutava riigilõivu tasumisest ja muude kohtukulude tasumisest vabastamiseks. 24.03.2014 määrusega rahuldas kohus XXX menetlusabi taotluse ning vabastas ta täielikult hagiavalduselt nõutava riigilõivu 250 euro tasumisest. 04.04.2014 määrusega võttis kohus hageja nõuded menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse. 02.06.2014 istungile ilmusid hageja seaduslik esindaja ja kostja. Kostja avaldas, et vaidlustab oma isaduse XXX suhtes ning palus aega ekspertiisi tasu maksmiseks ja tööandjaga ekspertiisi tegemise ajas kokkuleppimiseks. 28.07.2014 istungile ilmus hageja seaduslik esindaja, kes selgitas, et ekspertiis asjas on tegemata. Hageja esindaja taotles istungil läbi viia DNA ekspertiis ning vabastada ta ekspertiisi tasumise kohustusest, arvestades hagiavaldusega koos esitatud menetlusabi taotlust. 06.08.2014 määrusega rahuldas kohus hageja esindaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta ekspertiisikulude tasumise kohustusest summas 171 eurot. 06.08.2014 määrusega määras kohus asjas DNA –ekspertiisi läbiviimise ning kohustas hageja esindajat ja kostjat ilmuma ekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti DNA-osakonda. 01.10.2014 kohtule esitatud ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei saa XXX olla XXX bioloogiline isa. 02.10.2014 istungile ilmus hageja seaduslik esindaja, kes jäi esitatud nõude juurde. Kohus selgitas hageja esindajale DNA ekspertiisi tulemusi. Hageja esindaja jäi esitatud seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Asja materjalidest ning rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on XXX sündinud XXX.a, sünd registreeritud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis sünni tõendiga nr XXX. Registrisse on kantud lapse emana XXX, kanne isa kohta puudub. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Nii tuleneb ka PKS §-st 96, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega hageja elatise nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada, et kostja on hageja isa. PKS § 84 lg 1 p-de 1- 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus lapse sünni ajal on lapse ema abielus või saaks eeldada põlvnemist PKS § 86 alusel (põlvnemise eeldus abielu lõppemise korral) või olukorraga, kus mees on isaduse omaks võtnud. Seejuures ei ole ühtki meest lapse isana ei ole kindlaks tehtud, mistõttu kohtule esitatud põlvnemise kindlakstegemise ja elatise väljamõistmise hagi rahuldamise aluseks saab olla üksnes isaduse tuvastamine kohtu poolt. PKS § 95 järgi otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Seejuures,
arvestades, et kostja vaidlustab oma isaduse hageja suhtes, saab isaduse tuvastamise aluseks olla antud juhul ekspertiisiakt, mis tõendab hageja põlvnemist kostjast. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on teostatud DNA ekspertiis. 01.10.2014 koostatud ekspertiisiaktis nr XXX antud eksperdi arvamuse kohaselt DNA analüüsi tulemuste alusel ei saa XXX olla XXX bioloogiline isa. Kuivõrd isadust välistava tulemuse puhul ei ole uuritud DNA piirkondades ühtelangevusi, on uuringu tulemus absoluutne ehk sajaprotsendilise usaldusväärsusega. Kohtu hinnangul, arvestades, et isaduse välistuse korral on uuringu tulemuse usaldusväärsus praktiliselt 100%, on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi läbiviidud teadusliku ekspertiisi tulemused piisavaks ja usaldusväärseks tõendiks hageja ja kostja põlvnemissuhte kindlakstegemiseks. Kuivõrd ekspertiisi akti kohaselt ei saa kostja olla hageja bioloogiline isa ning kostja ka ise isadust ei tunnista, on kohtu hinnangul selge, et hageja ei põlvne kostjast. Sellest tulenevalt ei lasu kostjal põlvnemisest tulenevat kohustust hageja ülalpidamiseks ning XXX hagiavaldus XXX(kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja kostjalt elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja seaduslikule esindajale on antud Harju Maakohtu 24.03.2014 ja 06.08.2014.a määrustega menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest põlvnemise tuvastamise nõudelt summas 250 eurot ning ekspertiisikulude tasumisest summas 171 eurot. TsMS § 190 lg 4 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral täies ulatuses hagejalt riigituludesse välja. Kooskõlas TsMS § 190 lg-ga 7 võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul tuleb poolte kantud menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda ning vabastada hageja kooskõlas TsMS § 190 lg-ga 7 menetluskulude, mille tasumisest ta oli 24.03.2014 ja 06.08.2014 määruste alusel vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on piisavalt mõjuvaks põhjuseks menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamisel asjaolu, et hageja esindaja sai menetlusabi seoses oma majandusliku seisundiga, et tal on ülalpidamisel üks alaealine laps, tal puudub töökoht ning tema sissetuleku moodustab üksnes töötutoetus ja peretoetus. Seejuures lasus hagejal võlausaldajatele täitmata kohustusi ning tal puudus vara, mille arvelt menetluskulude tasumise kohustust täita. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et hageja esindaja olukord oleks peale menetlusabi taotlemist muutunud, mistõttu tuleb hageja vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.