Harju Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.10.2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-56120
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX linn, e-post XXX) 02.10.2014 Hageja XXX ja kostja XXX
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Kostja abielu lahutmisele vastuväiteid ei esita, nõustub abielu lahutamisega. Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi nõude juurde. Selgitas, et hagi aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Abielulised suhted on lõppenud alates 2014 aasta maist. Leppida ei soovi ning suhteid taastada ei ole võimalik. Kostja jäi samuti kirjaliku vastuse juurde ning nõustus abielu lahutamisega. Selgitas, et poolte abielulised suhtes lõppesid 2014 aasta aprillis, sellest ajast elatakse lahus. Suhteid taastada ei ole võimalik. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud Arhangelski linna Täitevkomitee Perekonnaseisuaktide osakonna poolt väljastatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 04.02.1987. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu ja abielusuhte lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Hagiavalduse kohaselt on abielulised suhted lõppenud. Hageja seletuse kohaselt on abielulised suhted lõppenud 2014 aasta maikuust. Kostja on selgitanud, et abielulised suhtes lõppesid 2014 aasta aprillis. Seega, vaatamata sellele, et hageja ja kostja ei ole ühisel arvamusel, mis kuust nende suhted lõppesid, on võimalik tuvastada, et poolte abielulised suhted on käesolevaks hetkeks lõppenud. Mõlemad pooled kinnitavad, et nad elavad lahus ning tulenevalt nende vahel esinevatest erimeelsustest, leppida ei taheta ning abielu taastada ei soovita. Kohus leiab ka, et olukorras, kus pooled elavad lahus ning nende vahel on tugevad erimeelsused ning lahkhelid, ei ole PKS § 67 lg 3 alusel pooltele leppimisaja andmine ning sellest tulenevalt abielu lahutamise menetluse peatamine mõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid poolte abielu taastada. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
Kohus selgitab täiendavalt, et kuigi hageja on taotlenud menetluskulude (riigilõiv ja tõlkekulu) jätmist kostja kanda, ei pea kohus hageja taotlust siiski põhjendatuks, kuna käesoleval juhul hageja poolt esitatud asjaolud ei ole sellised, mis tingiksid menetluskulude teistsuguse jaotuse kui seda näeb ette TsMS § 164 lg 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.