Hageja: K. U. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx) Hageja lepinguline esindaja - Mehis Adamson (Actum Consult OÜ) Kostja: P. U. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Tammer (Advokaadibüroo Tammer & Tammer)
Kohtuistungi aeg
27. august 2014. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. 1.1 Jätta tagasinõudeõigused - B. L. D. vastu 319,56 euro saamiseks ja A. M. vastu 127,82 euro saamiseks - P. U. . 1.2 Välja mõista P. U. K. U. kasuks hüvitis 6824 (kuus tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot 46 senti enamsaadud ühisvara eest.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu xxxxx kohtumaja kantselei kaudu 12.09.2014. a kell 16. Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-13-35736 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõuded ja põhjendused ning ühe haginõude eraldamine Täpsustatud hagiavalduse (II kd, tl 1-3) järgi on poolte abielu ajal kostja tasunud ühisvara arvelt laenulepingu nr 04-378511-EL täitmiseks kokku 8562,75 eurot. Nimetatud laenulepingu alusel antud laenuga oli kostja soetanud enne abiellumist korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxx-x. Kuna kostja tasus laenumakseid ühisvaraga, siis nõuab hageja korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxx-x (orienteeruva maksumusega 25000 eurot) tunnistamist poolte ühisvaraks ja kostjalt enamsaadud ühisvara arvelt 12500 euro väljamõistmist. Peale selle tuleks hagiavalduse kohaselt arvata ühisvara hulka xxxxxxx kinnistul elamu ehituseks kulutatud raha summas 190 548 krooni ehk 12 178,24 eurot, laenulepingu nr 08080354-EL sõlmimiseks ja maksete tasumiseks ajavahemikul 03.06.2008 kuni 15.04.xxxx kulunud raha summas 4746,22 eurot, kostja pangakontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (hagis ekslikult märgitud EE432200011490027) abieluliste suhete lõppemise aja seisuga - 24.04.xxxx - olnud raha jääk - 61 737,03 krooni ehk 3945,71 eurot ja kostja poolt kolmandatele isikutele ühisvara arvelt antud laenude tagasinõudeõigus summas 7000 krooni ehk 447,38 eurot ning mõista antud summadest pool, s.o 10658,78 eurot, kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest. Kohtuistungil 27.08.2014. a hageja täpsustas, et kostja poolt ostetud hõbeda (väärismetalli) jagamist ta enam ei taotle ja vähendab korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxx-x väärtust 20000 eurole ning nõuab seetõttu eelneva alusel kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist kokku 20658,78 (20000 : 2 + 10658,78) euro ulatuses. Lisaks sellele nõudis hageja oma lahusvara – korteriomandi (xxxxxxxxxxxxxxx-xx) - müügist 19.08.2005. a kostja pangakontole kantud raha – 235000 krooni ehk 15019,24 euro - eraldamist ühisvara hulgast ning selle väljamõistmist kostjalt. Tartu Maakohtu 27.08.2014. a protokollilise määrusega eraldati antud nõue TsMS § 375 lg 1 alusel iseseisvaks menetluseks, sest selline nõue ei ole seotud abielulise ühisvara jagamisega, eeldas hagi esitamist iseseisval alusel ning sellelt hagihinnalt oli tasumata riigilõivuseaduse § lisas 1 sätestatud riigilõiv – 700 eurot. Kostja seisukoht ja vastuväited hagi suhtes Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistab hagi vaid 1908,76 euro ulatuses, s.o poole kostja pangakonto xxxxx.xxxx jäägi ulatuses. Kostja arvates on korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxx-x, tema lahusvara, sest ta omandas selle enne abielu sõlmimist. Nimetatud korteriomandit kasutati poolte ühise koduna, mistõttu tuleb laenulepingu nr 04-378511-EL järgseid makseid käsitleda perekonna
2 (12)
2-13-35736 ülalpidamiseks tehtud kulutusena. Kostja hinnangul on korteriomandi väärtus 20 000 eurot. Laenumaksete tegemine ei suurendanud korteriomandi väärtust. Ka leiab kostja, et hageja nõue lahusvaraks olnud korteriomandi xxxxxxx-xx müügist saadud summa 235000 krooni tagastamiseks ei ole põhjendatud, kuna poolte kokkuleppel kasutati nimetatud summat perekonna vajaduste rahuldamiseks – ühise koduse majapidamise kulutuste katteks, perekonna ülalpidamiseks, laste ja poolte endi vajaduste rahuldamiseks. Hagejal puudub alus nõuda hüvitist perekonna vajaduste rahuldamiseks antud ja kasutatud raha eest. Kui hageja ei andnud vaidlusalust raha perekonna vajaduste rahuldamiseks, siis on taoline nõue aegunud 19.08.2008, kuna hageja sai kostja väidetavast alusetust rikastumisest teada 19.08.2005, kui korteriomandi müügihind kanti kostja arvelduskontole. Kostja väidetel on ta kasutanud pangakontolt välja võetud sularaha perekonna vajaduste rahuldamiseks. Ka ei nõustu kostja hageja väitega, et ta on oma lahusvarale - kinnistule xxxxxxx - ehitamisega kulutatud ühisvara 190548 krooni. Laenulepingust nr 08-080354-EL tulenevaid kulutusi on ta kandnud saadud laenu arvel. Poolte ühisvara hulka ei kuulu rahalisi nõudeid kolmandate isikute vastu, sest laen A. M. ja B. L. D. 2008. a on kostjale tagasi makstud tähtaegselt, s.o ühe kuu möödumisel laenu andmisest. Ka oleksid sellised nõuded aegunud ning kolmandad isikud saaksid keelduda oma laenukohustuse täitmisest. Abielulised suhted hagejaga lõppesid xxxxx.xxxx, sest siis kolis viimane tema juurest ära.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja põhjendused
1.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - pooled abiellusid xxxxxxxxxx ja lahutasid oma abielu xxxxxxxxxx. Seda asjaolu kinnitavad abielutunnistuse ja abielulahutuse tunnistuse koopiad (I kd, tl 27); - kostja ostis 08.09.2004. a korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxx-xx nr xxxxxx), kasutades selle eest tasumiseks muu hulgas xxxxxxxx (endise nimega xxxxxxxxx) poolt antud laenu – 7163 eurot. Need asjaolud on tõendatud korteriomandi müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute (II kd, tl 55-57), kinnistusraamatu väljavõtte (I kd, tl 104) ning laenulepinguga nr 04-378511-EL (II kd, tl 58-59); - kostja ja AS xxxxxxxx vaheline laenuleping nr 04-378511-EL lõpetati ennetähtaegselt 15.05.2008. Antud asjaolu on tõendatud panga tõendiga (I kd, tl 155); - kostja sai kinnistu xxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr 291138) omanikuks 28.01.1997. Seda asjaolu kinnitab kinnistusraamatu väljavõte (I kd, tl 105); - 03.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel sai kostja AS-lt xxxxxxxx laenu - 63953 eurot elamu ehitamiseks kinnistule xxxxxxx. Antud asjaolu tõendab laenuleping nr 08-080354-EL (I kd, tl 101-103); - poolte kooselu ajal kasutas kostja AS xxxxxxxx arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (endine number 1100490027), mille jääk seisuga 24. ja xxxxx.xxxx oli vastavalt 61737,03 krooni ja 59731,03 krooni, ning tasus laenulepingutest nr 04-378511-EL ja nr 08-080354-EL tulenevaid makseid. Neid asjaolusid kinnitavad konto väljavõte (II kd, tl 7-52) ja panga tõend (II kd, tl 84); - kostja on andnud laenu 05.07.2008 B. L. D. 5000 krooni ja 23.07.2008 A. M. 2000 krooni. Need asjaolud on tõendatud konto väljavõtetega (II kd, tl 42, 43).
2.Pooled vaidlevad abielusuhete lõppemise aja üle. Samuti on neil vaidlus selle üle, kas lisaks abielusuhete lõppemise ajal olnud konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx jäägile kuulub veel mõni hagis märgitud asi ja õigus abielulise ühisvara hulka ning kas ja kui suurt hüvitist on hagejal
3 (12)
2-13-35736 õigus kostjalt selle eest saada, sealhulgas ka seoses laenulepingutest nr 04-378511-EL ja nr 08080354-EL tulenevate kohustuste kandmisega, kontolt sularaha väljavõtmisega investeeringuteks xxxxxxx kinnistul ning B. L. D. ja A. M. laenu andmisega.
3.Kuna hagi ühisvara jagamiseks esitati maakohtule 31.07.2013, kuid poolte abielu lahutati xxxxxxxxxx, siis on kerkinud küsimus, millist perekonnaseaduse redaktsiooni tuleb käesolevas asjas kohaldada ühisvara kindlaksmääramisel ja selle jagamisel. PKS § 210 lg 1 sätestab, et käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike esimene lause sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 210 lg 3 kohaselt moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni, kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit. Arvestades asjaolu, et poolte seletuste kohaselt lõppesid nende abielulised suhted xxxx. a aprillikuu viimasel nädalal ja abielu lahutati xxxxxxxxxx, siis tuleb lähtudes PKS § 210 lg-st 2 ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel kohaldada kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadust. Kuna poolte ühisvara jagatakse praegu, siis tuleb ühisvara jagamisele kui toimingule kohaldada praegu kehtivat perekonnaseadust. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-31-14 punktis 12 asunud seisukohale, et kehtiva PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi, kuid PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne
1.juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. Eelneva põhjal saab maakohus järeldada, et ekslik on kostja väide, et ühisvara jagamisel ei saa kohus lähtuda PKS §-s 34 sätestatust. Antud sätte kohaldamise õigus tuleneb ka PKS § 37 teisest lõikest.
4.PKS § 210 lg 3 järgi moodustus poolte ühisvara abielusuhete lõppemiseni, sest poolte abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist. Hageja seletuse järgi lõppesid tal kostjaga abielusuhted 24.04.xxxx, sest siis oli neil viimane koosolemine. Nimetatud hageja väidet ei ole kostja pidanud õigeks, sest tema arvates kolis hageja teise kohta elama xxxxx.xxxx. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses ei ole pooled kokku leppinud seadusest sätestatust erinevat tõendamiskoormise jaotust. Samas pole hageja oma väidet ega kostja oma vastuväidet abielusuhete lõppemise aja osas millegagi tõendanud. Lähtudes sellest, et poolte abielu lahutati xxxxxxxxxx ning ka esialgsetes menetlusdokumentides on hageja möönnud, et nende abielulised suhted lõppesid xxxx. a aprillikuu lõpus, kusjuures täpset kuupäeva ta ei tea, siis loeb kohus usutavamaks kostja poolt väidetu. Seega saab kohus lugeda tuvastatuks, et poolte abielusuhted lõppesid xxxxx.xxxx.
4 (12)
2-13-35736 Järelikult saab kuuluda poolte ühisvara hulka reeglina vaid selline vara, mille nad on omandanud abielu sõlmimisest (xxxxxxxxxx) kuni abielusuhete lõppemiseni (xxxxx.xxxx).
5.Ka kohtu arvates on korteriomand xxxxx xxxxxxx-x ja kinnistu xxxxxxx käsitletavad kostja lahusvarana, sest need kuulusid viimasele enne abiellumist. Samuti saab kostja poolt võetud laene 2004. a ja 2008. a käsitleda lahusvarana, sest ülaltoodud laenulepingutest tekkinud varalised kohustused seondusid kostja huvide ja viimase kinnisvaraga.
7.Lisaks sellele tõendab konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte, et perioodil xxxxxxxxxx kuni 15.05.2008 on kontole laekunud põhiliselt kostja töötasu ja muud tema töölepinguga seotud väljamaksed. Ka on kontole laekunud 19.08.2005 OÜ-lt xxxxx 235000 krooni. Tuvastamaks, kellele kuulunud vahenditest on kostja tasunud pangale laenu ja intressi, s.o kokku 8555,19 eurot, tuleb maakohtul anda hinnang ka OÜ-lt xxxxx laekunud summa kohta, kuigi kohus on eraldanud iseseisvasse menetlusse hageja nõude kostjalt 15019,24 euro väljamõistmiseks. Müügilepingu p-de 2.1. ja 2.2 (I kd, tl 125-126) ning konto väljavõttega (II kd, tl 14) loeb kohus tõendatuks, et hagejale kuulunud korteriomandi (asukohaga xxxxxxx-xx, xxxxx) müügist saadud raha - 235000 krooni ehk 15019,24 eurot – kanti viimase soovil kostja arvelduskontole. Maakohus leiab, et poolte abielu kestel kostja arvelduskontole kantud kostja töötasu ja muid tema töölepinguga seotud väljamakseid ning hageja korteriomandi müügist saadud raha, tuleb käsitleda poolte ühisvarana. Kuigi viimase puhul oli kostja kontole laekunud raha algselt hageja omandis ja tema lahusvara, on ta selle andnud oma vabal tahtel ja ilma mingi tingimuseta üle nende mõlema ühisesse kasutusse perekonna vajaduste rahuldamise huvides. Asjaolu, et hageja lubas üle kanda talle kuulunud raha kostja kontole ja pole seda terve abielu jooksul, s.o ligikaudu 5 aasta kestel kostjalt kordagi tagasi nõudnud, kinnitab veenvalt, et kostja on oma vara vabatahtlikult loovutanud poolte ühisomandusse. Seega on kostja kontole perioodil xxxxxxxxxx kuni 15.05.2008 laekunud summad käsitletavad abielulise ühisvarana PKS § 14 lg 1 (kuni 30.06.2010 kehtinud redaktsioon) järgi. Ka on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-46-06 punktis 11 sedastanud, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks.
8.Järelikult on kostja täitnud laenulepinguga nr 04-378511-EL seotud lahusvaralise kohustuse abielulise ühisvara arvelt. Kuigi ühisvara arvelt tehtud laenumaksed kokku moodustasid kostja korteriomandi soetushinnast ligi 83% (8555,19 eurot/160000 krooni x 100), pole kohtul alust tunnistada korteriomandit xxxxxxxxxxxxxxx-x poolte ühisvaraks ega mõista kostjalt selle arvelt välja hüvitist 10000 euro ulatuses, mis on poolte arvates pool eelmärgitud korteriomandi praegusest harilikust väärtusest. Varem kehtinud PKS § 14 lg 2 kohaselt võis kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Kuna kehtiva PKS § 210 lg 2 kohaselt tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel kohaldada kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadust, siis on kohtu arvates ka praegu võimalik rakendada varem kehtinud PKS § 14 lg-t 2. Käesoleval juhul aga varem kehtinud PKS § 14 lg-s 2 sätestatud eeldusi ei esine. Kostjale kuulunud korteriomandi väärtus ei suurenenud ega sõltunud laenumaksete tasumisest. Korteriomandi väärtust, kui seda ei parendatud, mõjutas vaid selle kohalik keskmine turuhind. Asjaolu, et kostja võis panga kasuks seatud hüpoteegi tõttu saada korteriomandi võõrandamisel lõpptulemusena mõnevõrra väiksema summa kui oli selle kohalik keskmine turuhind, ei ole oluline ega märkimisväärne.
6 (12)
2-13-35736 Seega tuleb jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxx poolte ühisvaraks tunnistamist ja kostjalt selle arvelt rahalise hüvitise - 10000 euro väljamõistmist. Kohtu arvates oleks hagejal olnud võimalik alternatiivselt nõuda laenumaksete arvamist ühisvara hulka ning selle hüvitamist pooles ulatuses vastavalt kehtiva PKS § 34 lg-le 1. Kuna hageja pole sellist nõuet esitanud, siis puudub kohtul õigus TsMS § 439 alusel väljuda hagi lahendamise piiridest ning otsustada iseseisvalt hüvitise väljamõistmine hagejale ühisvara kasutamise eest.
9.Küll on aga hageja nõudnud, et kohus arvaks poolte ühisvara hulka kostja kontolt alates 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx kinnistule xxxxxxx elamu ehitamisega seotud kulutused summas 190 548 krooni ehk 12 178,24 eurot ja laenulepingu nr 08-080354-EL täitmisega seonduvad maksed summas 4746,22 eurot, mis ületavad kostja lahusvaralisi vahendeid, ning mõistaks kostjalt välja hüvitise eelnimetatud summadest pooles ulatuses. Hageja väitel on kostja alates laenulepingu nr 08-080354-EL sõlmimisest (03.06.2008) kuni elamu valmimiseni (20.04.xxxx) kulutanud vahendeid kokku 1 190 548,02 krooni, mida on 190 548 krooni võrra rohkem, kui kostja omas lahusvaralisi laenuvahendeid. Kostja on kulutanud ajavahemikul 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx xxxxxxx kinnistul elamu ehitamiseks 912 548,02 krooni ning ühisvara arvelt on ta võtnud ajavahemikul 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx sularaha summas 278 000 krooni, mida ta pole pere jaoks kasutanud. Kostja väitel on ta ajavahemikul 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx võetud sularaha summas 278 000 krooni kulutanud perekonna vajaduste rahuldamiseks ning kandnud kõik ehitamise ja laenu võtmisega seotud kulud oma lahusvaraliste vahendite, s.t valdavalt 03.06.2008 võetud laenu arvelt. Seega tuleb kohtul tuvastada ajavahemikul 03.06.2008 kuni 30.06.xxxx poolte ühisvaraliste vahendite kasutamine kostja lahusvara (kinnistu xxxxxxx ja laenulepingu nr 08-080354-EL) finantseerimiseks ning nendega seotud kulutuste ja kostja lahusvaraliste vahendite vahe.
9.1.Konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte (II kd, tl 46, 52) tõendab, et ajavahemikul 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx on kostja tasunud laenulepingu nr 08-080354-EL täitmiseks kokku 4746,22 eurot, millest on laenu põhiosa 2139,25 eurot (12.07.2008 summas 520 eurot + 15.07.2008 summas 160,03 eurot + 15.08.2008 summas 141,01 eurot + 15.09.2008 summas 141,94 eurot + 15.10.2008 summas 152,31 eurot + 15.11.2008 summas 143,18 eurot + 15.12.2008 summas 153,51 eurot + 15.01.xxxx summas 175,75 eurot + 15.02.xxxx summas 176,37 eurot + 15.03.xxxx summas 197,54 eurot + 15.04.xxxx summas 177,61 eurot) ja intress 2606,97 eurot (15.07.2008 summas 284,78 eurot + 15.08.2008 summas 303,80 eurot + 15.09.2008 summas 302,87 eurot + 15.10.2008 summas 292,50 eurot + 15.11.2008 summas 301,63 eurot + 15.12.2008 summas 291,30 eurot + 15.01.xxxx summas 213,59 eurot + 15.02.xxxx summas 212,97 eurot + 15.03.xxxx summas 191,80 eurot + 15.04.xxxx summas 211,73 eurot). Ka hageja arvestuse järgi on kostja kulutanud laenulepingu järgsete maksete tegemiseks 4746,22 eurot. Seega on ajavahemikul 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx kostja tasunud laenumakseid kokku 4746,22 eurot, mis sellel ajal kehtinud rahakursile (15,6735 krooni = 1 euro) vastas 74389,88 kroonile.
9.2.Peale selle tõendab konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte (II kd, tl 41-52), et ajavahemikul 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx on kontolt välja läinud järgmised hageja poolt
7 (12)
2-13-35736 viidatud (II kd, tl 54) summad: 13.06.2008 E. K. (arve nr 6657) 4645,70 krooni, 13.06.2008 Rahandusministeeriumile (registriosa kande eest) 1240 krooni, 16.06.2008 xxxxxxxx (lepingutasu 08-080354 EL) 4300 krooni, 01.07.2008 S. OÜ-le (arve nr 31) 522 800 krooni, 04.07.2008 Kanepi Vallavalitsusele (riigilõiv) 500 krooni, 15.07.2008 (1. osamakse 08080354) 412 krooni, 29.07.2008 H. N. (xxxxxxx) 5000 krooni, 30.07.2008 H. N. (xxxxxxx) 1500 krooni, 01.08.2008 QBE Kindlustuse Eesti AS-le (arve IA1014202 tasumine) 672 krooni, 08.08.2008 H. S. (arve nr 32 tasumine) 580 krooni, 15.08.2008 (2. osamakse 08-080354) 412 krooni, 15.09.2008 (3. osamakse 08-080354) 412 krooni, 03.11.2008 P. L. (võlg) 5000 krooni, 03.11.2008 P. L. (võlg) 5000 krooni, 05.11.2008 P. L. (võlg) 1000 krooni, 15.10.2008 (4. osamakse 08-080354) 412 krooni, 15.10.2008 (5. osamakse 08-080354) 412 krooni, 21.01.xxxx S. OÜ-le (arve nr 48) 200 000 krooni, 15.01.xxxx (7. osamakse 08-080354) 412 krooni, 15.02.xxxx (8. osamakse 08-080354) 412 krooni, 11.03.xxxx S. OÜ-le (arve nr 48 II osamakse) 150 000 krooni, 15.04.xxxx (konverteerimine) 6102,32 krooni, 15.03.xxxx (9. osamakse 08-080354) 412 krooni, 15.04.xxxx (10. osamakse 08-080354) 412 krooni ja 20.04.xxxx Kanepi Vallavalitsusele (riigilõiv kasutusloa eest) 500 krooni. Kuna kostja ei ole vaidlustanud eelmärgitud väljaminekute seotust oma lahusvarale tehtud investeeringutega, siis saab kohus asuda seisukohale, et kostja kontolt perioodil 13.06.2008 kuni 20.04.xxxx ülalsooritatud maksed – kokku 912548,02 krooni - on kõik toimunud seoses investeeringutega kinnistul xxxxxxx ja selle otstarbel laenulepingu nr 08-080354-EL sõlmimisega kaasnenud kohustuste täitmisest. Arvestades aga asjaolu, et 15.04.xxxx konverteerimisega seotud väljamakse - 6102,32 krooni – ongi tegelikult samal kuupäeval toimunud laenu (177,61 eurot) ja intressi (211,73 eurot) kogumakse, mida kohus on väljamaksena juba eelnevalt arvestanud, seetõttu tuleb antud väljamaksete summat vähendada 6102,32 krooni võrra. Seega on ajavahemikul 13.06.2008 kuni 20.04.xxxx kostja kontolt tehtud kulutusi kostja lahusvarale kokku 906445,70 (912548,02-6102,32) krooni ulatuses.
9.3.Samuti tõendab konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte (II kd, tl 41-52), et perioodil 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx on kostja oma pangakontolt välja võtnud sularaha järgmiselt: 04.06.2008 summas 3000 krooni, 11.06.2008 summas 3000 krooni, 14.06.2008 summas 3000 krooni, 21.06.2008 summas 3000 krooni, 05.07.2008 summas 3000 krooni, 12.07.2008 summas 5000 krooni, 25.07.2008 summas 3000 krooni, 28.07.2008 summas 2000 krooni, 04.08.2008 summas 3000 krooni, 12.08.2008 summas 3000 krooni, 22.08.2008 summas 3000 krooni, 26.08.2008 summas 2000 krooni, 03.09.2008 summas 3300 krooni, 11.09.2008 summas 3000 krooni, 16.09.2008 summas 3000 krooni, 20.09.2008 summas 3000 krooni, 26.09.2008 summas 3200 krooni, 28.09.2008 summas 3000 krooni, 01.10.2008 summas 10 000 krooni ja 5000 krooni, 12.10.2008 summas 3000 krooni, 23.10.2008 summas 3000 krooni, 31.10.2008 summas 3000 krooni, 05.11.2008 summas 3000 krooni, 17.11.2008 summas 3000 krooni, 26.11.2008 summas 3000 krooni, 03.12.2008 summas 10 000 krooni ja 5000 krooni, 11.12.2008 summas 10 000 krooni, 10 000 krooni, 10 000 krooni, 10 000 krooni ja 10 000 krooni, 12.12.2008 summas 10 000 krooni, 10 000 krooni, 10 000 krooni, 10 000 krooni ja 10 000 krooni, 20.12.2008 summas 3000 krooni, 30.12.2008 summas 10 000 krooni ja 10 000 krooni, 04.02.xxxx summas 1000 krooni, 11.02.xxxx summas 10 000 krooni, 26.02.xxxx summas 10 000 krooni ja 5000 krooni, 24.03.xxxx summas 10 000 krooni, 10 000 krooni, 5000 krooni ja 2000 krooni, 25.03.xxxx summas 3000 krooni, 01.04.xxxx summas 2000 krooni, 15.04.xxxx summas 2000 krooni, 22.04.xxxx summas 2000 krooni ning 29.04.xxxx summas 2000 krooni. Seega on kostja sel ajavahemikul võtnud oma kontolt välja sularaha kokku 286 500 (3000 + 3000 + 3000 + 3000 + 3000 + 5000 + 3000 + 2000 + 3000 + 3000 + 2000 + 3300 + 3000 +
2-13-35736 2000 krooni, 22.01.2007 summas 2000 krooni, 28.01.2007 summas 2500 krooni, 05.02.2007 summas 2000 krooni, 09.02.2007 summas 2000 krooni, 14.02.2007 summas 2000 krooni, 23.02.2007 summas 3000 krooni, 02.03.2007 summas 2000 krooni, 08.03.2007 summas 2000 krooni, 13.03.2007 summas 2000 krooni, 17.03.2007 summas 2000 krooni, 20.03.2007 summas 2000 krooni, 26.03.2007 sumas 2000 krooni, 15.05.2007 summas 4000 krooni, 07.06.2007 summas 3000 krooni, 11.06.2007 summas 4000 krooni, 16.06.2007 summas 2000 krooni, 21.06.2007 summas 2000 krooni, 24.06.2007 summas 2000 krooni, 04.07.2007 summas 2000 krooni, 09.07.2007 summas 2000 krooni, 13.07.2007 summas 10000 krooni, 30.07.2007 summas 1000 krooni, 09.08.2007 summas 3000 krooni, 21.08.2007 summas 2000 krooni, 06.09.2007 summas 2000 krooni, 13.09.2007 summas 2000 krooni, 16.09.2007 summas 3000 krooni, 25.09.2007 summas 2000 krooni, 28.09.2007 summas 2000 krooni, 03.10.2007 summas 3000 krooni, 04.10.2007 summas 4000 krooni, 08.10.2007 summas 4000 krooni, 16.10.2007 summas 4000 krooni, 29.10.2007 summas 4000 krooni, 07.11.2007 summas 4000 krooni, 13.11.2007 summas 4000 krooni, 19.11.2007 summas 4000 krooni, 26.11.2007 summas 6000 krooni, 30.11.2007 summas 2000 krooni, 07.12.2007 summas 4000 krooni, 13.12.2007 summas 30000 krooni, 20.12.2007 summas 2000 krooni, 22.12.2007 summas 2000 krooni, 25.12.2007 summas 2000 krooni, 03.01.2008 summas 2000 krooni, 08.01.2008 summas 4000 krooni, 14.01.2008 summas 5000 krooni, 16.01.2008 summas 2000 krooni, 20.01.2008 summas 2000 krooni, 27.01.2008 summas 2000 krooni, 04.02.2008 summas 3000 krooni, 08.02.2008 summas 2100 krooni, 14.02.2008 summas 2000 krooni, 18.02.2008 summas 5000 krooni, 28.02.2008 summas 3000 krooni, 09.03.2008 summas 2200 krooni, 16.03.2008 summas 2000 krooni, 24.03.2008 summas 2000 krooni, 27.03.2008 summas 2000 krooni, 31.03.2008 summas 2000 krooni, 02.04.2008 summas 3000 krooni, 09.04.2008 summas 2000 krooni, 13.04.2008 summas 2000 krooni, 17.04.2008 summas 4000 krooni, 23.04.2008 summas 2000 krooni, 02.05.2008 summas 2000 krooni, 05.05.2008 summas 2000 krooni, 09.05.2008 summas 3000 krooni, 14.05.2008 summas 2000 krooni, 19.05.2008 summas 3000 krooni, 21.05.2008 summas 3000 krooni, 26.05.2008 summas 2000 krooni, 29.05.2008 summas 3000 krooni. Seega on konto väljavõttega tuvastatud, et reeglina jäävad varem kontolt ühel päeval väljavõetud sularaha summad maksimaalselt 3000 krooni piiresse, kuid harvadel juhtudel on need küündinud 4000, 5000 või 6000 kroonini päevas. Vaid kolmel päeval on sularaha välja võetud üle 10000 krooni, s.o 30.08.2005 - 21000 krooni, 09.06.2006 - 16000 krooni ja 13.12.2007 - 30000 krooni. Samuti nähtub konto väljavõttest, et reeglina on ajavahemikul xxxxxxxxxx kuni 29.05.2008 sularaha kontolt ühes kuus välja võetud kuni 10000 krooni. 16 kuul on väljavõetud sularaha summad jäänud 10000 – 20000 krooni vahele ning vaid kolmel kuul on need olnud suuremad kui 20000 krooni (2005. a augustis – 43000 krooni, 2006. a juunis – 23000 krooni ja 2007. a detsembris – 40000 krooni). Eelneva alusel võib pidada ebatavaliseks ja erakordseks sularaha väljavõtmist kostja poolt ühel päeval alates 10000 kroonist ja ühes kuus suuremas summas kui 20000 krooni. Arvestades kostja kinnistul toimunud ehitust, tema varasemaid sularaha väljavõtmise summasid ning asjaolu, et viimasest ebatavalisest sularaha väljavõtmisest (2007. a detsember) oli möödunud suhteliselt pikk aeg, saab maakohus järeldada, et kostja on võtnud oma kontolt välja sularaha kinnistu xxxxxxx ehitustegevuse finantseerimiseks vähemalt 01.10.2008 – 15000 krooni, 03.12.2008 – 15000 krooni, 11.12.2008 – 50000 krooni, 12.12.2008 – 50000 krooni, 30.12.2008 – 20000 krooni, 11.02.xxxx – 10000 krooni, 26.02.xxxx – 15000 krooni ja 24.03.xxxx – 27000 krooni, s.o kogusummas
(15000+15000+50000+50000+20000+10000+15000+27000) krooni.
9.4.Seega on kostja pangakontolt kasutatud seoses laenulepingu nr 08-080354-EL sõlmimise ja selle täitmise ning kinnistul xxxxxxx toimunud ehitustegevusega kokku 1 182 835,58 (74389,88+906445,70+202 000) krooni.
10 (12)
2-13-35736
9.5.Laenuleping nr 08-080354-EL (I kd, tl 101-103) ja konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte (II kd, tl 41 - 52) tõendavad, et ajavahemikul 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx on kostja kontole laekunud lisaks viimase töötasule ja sellega seotud väljamaksetele, mida tuleb varem kehtinud PKS § 14 lg 1 alusel lugeda abieluliseks ühisvaraks, veel pangalaen – 1 000 007,48 krooni (16.06.2008) ning Elmo Uibolt kindlustusmaksete (20.06., 20.07., 20.08., 20.09., 20.10.,
20.11.ja 20.12.2008 ning 20.01., 20.02., 20.03. ja 20.04.xxxx) ja ehitusmaterjalide (25.03.xxxx) katteks saadud 36000 krooni. Seega on ajavahemikul 03.06.2008 kuni xxxxx.xxxx laekunud kostja kontole lahusvarana käsitletavaid vahendeid kokku 1036007,48 (1000007,48+36000) krooni ulatuses. Järelikult on kostja teinud sellel ajavahemikul poolte ühisvarast kulutusi 146 828,10 (1182835,58 - 1036007,48) krooni võrra rohkem kui oli talle laekunud lahusvaralisi vahendeid. Eelneva alusel saab kohus lugeda ümberlükatuks kostja väited, et laenu võtmisest ja kinnistu xxxxxxx ehitustegevusest tulenevaid kulutusi kandis ta ainult oma lahusvaraliste vahendite arvelt.
9.6.Kehtiva PKS § 34 lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Vastavalt kehtiva PKS § 37 lg-le 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja soovib saada kostjalt hüvitist selle eest, et viimane kasutas pangakontol olnud ühisvara oma lahusvara huvides. Kuna kostja on oma lahusvara huvides kasutanud ilma hageja nõusolekuta abielulist ühisvara 146 828,10 krooni ehk 9384,03 (146828,10 / 15,6466) euro ulatuses, siis tuleb antud summa arvata varem kehtinud PKS § 14 lg 1 ja kehtiva PKS § 34 lg 1 alusel ühisvara hulka. Lähtudes kehtiva PKS § 37 lg-st 3 tuleb kostjalt enamsaadud ühisvara eest hagejale välja mõista rahaline hüvitis pooles ulatuses, s.o 4692,01 eurot.
10.Kostja on tunnistanud, et andis laenu 05.07.2008 B. L. D. 5000 krooni ja 23.07.2008 A. M. 2000 krooni. Samas on kostja väitnud, et ta laenas raha mõlemale isikule üheks kuuks ja laenud on talle tähtaegselt tagastatud. Isegi juhul, kui laene ei oleks tagastatud, oleksid nõuded laenuvõtjate vastu aegunud. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht võlanõuete olemasolu või puudumise osas. Riigikohus on lahendi nr 3-2-2-2-08 punktis 11 märkinud, et PKS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kuna varaks olid laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕS § 30 mõttes mh rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti (sama tuleneb ka kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse §st 66), siis saab PKS § 14 lg 1 järgi pidada abikaasade ühisvaraks ka ühisvara arvel kolmandatel isikutel tekkinud võla tagasinõude õigust. Eeltoodul on tähendus eelkõige abikaasade ühisvara jagamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 3.lõike esimese lause kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.
11 (12)
2-13-35736 Seega on käesoleval juhul oluline, millal muutusid võlanõuded sissenõutavaks ning kas ja millal on võlg tasutud. Kuigi kostja ei ole vaidlustanud laenu andmist kolmandatele isikutele, ei ole ta millegagi tõendanud oma väiteid laenude tagastamise tähtaja ega nende täitmise osas. Kostja pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõttest (II kd, tl 41 - 52) ei nähtu, et B. D. ja A. M. oleksid laenu tagasi maksnud. Järelikult ei ole kostja tõendanud, et laen B. L. D. 5000 krooni (s.o 319,56 eurot) ja A. M. 2000 krooni (s.o 127,82 eurot) oleks poolte abielu ajal tagastatud või muutunud aegumise tõttu väärtusetuks. Seega tuleb kohtul asuda seisukohale, et käesoleval ajal võivad veel eksisteerida laenu tagastamise nõuded B. L. D. vastu 319,56 euro ja A. M. vastu 127,82 euro saamiseks, mistõttu tuleb need arvata ühisvara hulka varem kehtinud PKS § 14 lg 1 alusel. Tagasinõudeõiguse kuulumine ühisvara hulka ei tähenda aga seda, et abikaasadel oleks PKS § 14 lg-st 1 tulenevalt ühine õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. PKS § 37 lg 3 alusel on otstarbekas jätta eelmärgitud laenude tagasinõudeõigused täielikult kostjale ning mõista viimaselt hageja kasuks välja pool nende väärtusest, s.o 223,69 (319,56+127,82=447,38; 447,38:2=223,69) eurot.
11.Kostja kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli jäänud poolte abielusuhete lõppemise ajaks – xxxxx.xxxx – vaid nende ühisvara, s.o 59 731,03 krooni ehk 3817,51 eurot. Nimetatud kontojääk tuleb lugeda ühisvaraks varem kehtinud PKS § 14 lg 1 alusel. Nii varem kehtinud PKS § 19 lg 1 kui ka kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista hüvitis poole kontojäägi ulatuses, s.o 1908,76 (3817,51 : 2) eurot.
12.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja jagada alles jäänud poolte abieluline ühisvara nii, et kostjale jääb tagasinõudeõigus B. L. D. vastu 319,56 euro saamiseks ja A. M. vastu 127,82 euro saamiseks. Enamsaadud ühisvara arvelt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis kogusummas 6824,46 (4692,01 + 223,69 + 1908,76) eurot.
13.Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 5 järgi 3500 eurot. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna kohus rahuldab ühisvara jagamise hagi osaliselt, siis tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.