Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Hageja palus hagist loobumine vastu võtta, lõpetada menetlus, tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja mõista kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud (õigusabikulud ilma käibemaksuta 1205,90 eurot (hageja on käibemaksukohustuslane), pool riigilõivust ja ekspertiisikulud summas 300 eurot). Kostjate seisukoht Kostjad ei vaidle vastu hagist loobumise avaldusele, kuid vaidlevad vastu menetluskulude väljamõistmise nõudele. Kostjad ei ole hageja nõuet rahuldanud ega hagejale võlgnevust tasunud. Käesolevas menetluses on hageja esitanud nõude kostjate vastu ühisvara jagamiseks. Kostjad on sellele nõudele algusest peale vastu vaielnud ning on seisukohal, et ühisvara jagamise hagi on perspektiivitu, kuivõrd ühisvara jagamine ei oleks hagejale mistahes varalist kasu toonud. Hageja poolt käesolevas menetluses esitatud nõuet ei ole rahuldatud. Kostjad ei ole hagejale ka käesoleva menetluse väliselt võlgnevust tasunud. Hageja nõude on rahuldanud solidaarvõlgnikuks olev kolmas isik, mitte kostjad, kusjuures kostja II ei ole kunagi hageja ees mistahes kohustusi omanud. Seega ei saaks kostja II vastutada hageja menetluskulude kandmise eest. Kostjad on ka seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on ebamõistlik. Hageja on välja toonud, et materjalidega tutvumise ja hagi koostamisele on hageja esindajad kokku kulutanud 5,5 tundi, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Käesolevas menetluses ei ole mahukat toimikut ega materjale, mida tundide kaupa analüüsida. Ka kostjate poolt ei ole esitatud mahukaid materjale, mida mitmeid tunde analüüsida ja arutleda. Kostjate seisukoht oli hagejale juba täitemenetluses teada, nagu ka kõik vaidluse asjaolud. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu määrus Maakohus lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse hageja hagis kostjate vastu ühisvara jagamiseks seoses hagist loobumisega hageja poolt. TsMS §168 lg 5 alusel mõistis kohus kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu summas 1630,90 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv, 1205,90 eurot hageja õigusabikulud ja 300 eurot ekspertiisikulud. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud kostja I kanda, kuna kostja I võlgnevuse (solidaarvõlgnevuse) tõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole kostjate ühisvara jagamise nõudega ning kostja I koos teiste solidaarvõlgnikega kustutasid oma võlgnevuse hageja ees. Hageja on saavutanud soovitud tulemi peale hagi esitamist ja menetlusse võtmist. Kuna käesoleva menetluse aluseks oli siiski kostja I võlgnevus hageja ees, ei ole õigustatud jätta menetluskulusid mõlema kostja kanda, vaid ainult kostja I kanda. Hageja on palunud mõista kostjatelt välja hageja menetluskulud summas 1630,90 eurot, milleks on hageja kantud õigusabi kulud summas 1205,90 eurot (käibemaksuta), 125 eurot pool menetluses tasutud riigilõivust ja 300 eurot menetluses läbiviidud kinnisvara hindamise alase ekspertiisiga seotud kulud. Kohtu hinnangul on riigilõivu ja ekspertiisitasu näol tegemist põhjendatud ning vajaliku kuluga. Samuti, arvestades asja olemust, keerukust, menetluse kestust, kajastavad õigusabi spetsifikatsioonis väljatoodud ajakirjed reaalselt menetluses tehtud toimingutele kulunud aega põhjendatud määral. Seega on põhjendatud ja vajalikud kantud õigusabikulud summas 1205,90 eurot, mis ei ületa ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Määruskaebus Kostja I palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis temalt välja menetluskulu summas 1630,90 eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2(4)

Kostja I ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja solidaarvõlgnikuna on kustutanud oma võlgnevuse hageja ees. Kostjad ei ole hageja nõuet rahuldanud ega hagejale võlgnevust tasunud. Hageja rahalise nõude, mille osas toimus täitemenetlus, on tasunud solidaarvõlgnikuks olnud kolmas isik, mitte kostja. Kohtu viidatud täitemenetluse lõpetamise otsusest vastavat asjaolu ei tulene. Oluline on teha vahet hageja rahalise nõude täitmisel täitemenetluses ja käesoleva tsiviilasja esemeks olnud ühisvara jagamise nõudel. Täitemenetluses nõudis kohtutäitur luba ühisvaraks oleva kinnisvara täies ulatuses müümiseks. Kostja II vastas 28.05.2012 kohtutäiturile, et ei ole nõus temale kuuluvat osa müüma, kuivõrd see on tema ja tema laste kodu. Samal seisukohal on kostja II olnud ka kohtumenetluses ning ei ole mingisugust põhjust eeldada, et hageja nõue (jagada ühisvara selliselt, et kogu kinnisasi täitemenetluses müüa) oleks saanud käesolevas kohtumenetluses täielikult rahuldatud. Sisuliselt soovis hageja oma nõuet rahuldada ka kostja II vara arvelt, millele kostjad vastu vaidlesid. Ühisvara jagamise hagi oli kostjate arvates perspektiivitu, kuivõrd ühisvara jagamine ei oleks hagejale mistahes varalist kasu toonud. Seega ei ole põhjust eeldada, et hageja nõue oleks kohtumenetluse jätkudes saanud täielikult rahuldatud. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Käesolevas tsiviilasjas pole toimunud ühtegi kohtuistungit, hageja on esitanud üksnes hagi ning seisukoha kostja vastuse osas. Ebareaalne on ajakulu on 5,5 tundi materjaliga tutvumiseks ning hagi kohtusse esitamiseks. Hageja rahaline nõue täitemenetluses on selge ja täitmisel ning hagiavalduse esitamise jaoks ei olnud hagejal vaja mingisugust suurt ettevalmistust teha. Samuti on ebamõistlik ekspertarvamuse lugemisele kulutatud 40 minutit ning väidetavalt võla tasumise kontrollimisele kulunud 40 minutit. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjali ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alus puudub. Ringkonnakohus vaatab maakohtu määruse läbi üksnes kaevatud ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et täitemenetluses esitatud nõude rahuldamine solidaarvõlgnikest võlausaldajate poolt, kellest üks on käesolevas menetluses kostja I, tähendab nõude rahuldamist käesolevas tsiviilasjas (TsMS § 168 lg 5 mõttes). Käesolevas asjas esitas hageja kostjate vastu ühisvara jagamise nõude tulenevalt asjaolust, et kostja I ei täitnud võlgnikuna täitemenetluses tema vastu esitatud teisest kohtuotsusest tulenevat nõuet. Asjaoludest tulenevalt taotles hageja täitemenetluse ajal ka H ja MB ühisvarale sissenõude pööramist, millest kostja II keeldus. Nimetatu sai ajendiks, et esitada käesolevas menetluses kostjate vastu ühisvara jagamise hagi (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3). Seega saab väita, et hageja kohtusse pöördumise tingis võla mittetasumine kostja I poolt ja kostja II mittenõustumine sissenõude pööramisega ühisvarale. Seoses kolme solidaarvõlgniku poolt täitemenetluses nõude rahuldamisega langes ära vajadus käesoleva hagi menetlemiseks. Konto väljavõttest nähtuvalt tasusid solidaarvõlgnikud kokku 45 376,10 eurot, millest HB 29.78 eurot (tl 192). TsMS § 168 lg 5 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Selle sätte alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub, sh kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt (VÕS § 78). Seaduse mõtte kohaselt ei ole oluline see, kes rahalise kohustuse täitemenetluses täitis, vaid see, et kohustus on täidetud pärast hagi esitamist. Seega tuleb solidaarvõlgnike poolt hageja nõude rahuldamist lugeda hageja nõude rahuldamiseks käesolevas tsiviilasjas TsMS § 168 lg 5 mõttes.

3(4)

Õige on maakohtu seisukoht, et riigilõiv ja ekspertiisitasu olid vajalikud kulud. Riigilõivu tasumine oli vajalik hagi menetlusse võtmiseks. Ekspertiisi eest pidi hageja tasuma, kuna poolte vahel oli vaidlus kinnistu maksumuse osas. Nõustuda tuleb osaliselt määruskaebuse esitaja väitega, et kohus ei ole sisuliselt hinnanud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust lepingulise esindaja kulude osas. Nimetatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse. Õigusabikulutuste suurus on hageja avalduse kohaselt 1 445,88 eurot. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga, et hagimaterjalide läbivaatamisele, analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele, projekti arutelule kliendiga, hagi komplekteerimisele ja kohtusse esitamisele kulunud 5,5 tundi ei ole mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Nõustuda tuleb kostjaga, et rahaline nõue oli selge ja täitemenetluses täimisel. Siiski oli vaja hagi esitamise jaoks teha kindlaks ühisvara koosseis ja väärtus, millele sissenõuet pöörata. Vara koosseisu osas on tuginetud avalikele registritele. Esile tuli hagiavalduses tuua faktilised asjaolud ja nõuded. Hagiavalduse sisuline osa (ilma rekvisiitide, õigusliku põhjenduse ja lisade loeteluta) on 5 lehekülge pikk. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja poolt esitatud ajakulu 5,5 h eeltoodu tõttu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Ekspertarvamuse läbivaatamisele ja arutelule kliendiga on esindajal kulunud 40 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda ekspertarvamuse läbivaatamine üksnes lõppjärelduse lugemist, vaid hageja esindaja pidi kostjate poolt esitatud ja riikliku eksperdi esitatud ekspertarvamusi ka võrdlema ja analüüsima, miks on saadud tulemid nii erinevad. Seega võib selle läbivaatamisele ja kliendiga vastavale arutelule kulunud ajakulu pidada vajalikuks ja mõistlikuks. Kostjate võlgnevuse tasumise kontrollile, suhtlusele kohtutäituriga ja hagis loobumise avalduse ettevalmistamisele kulunud 40 minutit tuleb samuti pidada vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Kuivõrd hageja nõue täideti täitemenetluse käigus, tuli hagejal enne hagist loobumist veenduda, et tema nõue on rahuldatud ja saada selle kohta ka vastavad tõendid kohtutäiturilt. Selleks on vajalik ja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu hinnangul 25 minutit. Hagist loobumise avalduse koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu arvestades selle sisulist pikkust on 15 minutit. Hagi perspektiivikust hinnatakse selle kaudu, kas hagiga on võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Perspektiivikust (nt TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes) tõlgendatakse kitsendavalt. Seega kui hagi on võimalik rahuldada, on tegemist perspektiivse hagiga ja menetluskulude jaotamisel ei oma tähendust, kas ja kuivõrd hilisemas täitemenetluses saadavast enampakkumise tulemist on võimalik hageja nõuet rahuldada. Eeltoodud põhjustel jääb määruskaebus rahuldamata.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.