Liiklussüüteod

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Alva Moritzat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 02.05.2023 otsusega nr 1-23-2496 ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 03.11.2025 kell 17.27 Põlva maakonnas Kanepi vallas Rõngu-Otepää-Kanepi tee 29. km-l mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0.91 mg/l. Sellise tegevusega rikkus Alva Moritz liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Alva Moritz toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun, süüdistatav Alva Moritz ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Moritz tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 4kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.11.2025-04.11.2025, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada A. Moritzale kokkuleppe sõlmimise seisuga mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 478 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada A. Moritzat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on A. Moritz kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta A. Moritzalt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista A. Moritzalt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu kohtueelses menetluses 230,64 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 895,14 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Võimaldada A. Moritzal tasuda menetluskulud 895,14 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. A. Moritzal on XXX ning ta saab riigilt umbes XXX eurot kuus. Ta elab oma surnud isa talus, mille pärija ema on. Üüri maksma ta ei pea, kuid elamiskulud (elekter, telefon, ravimid, toit, puud jne) kokku on umbes XXX eurot. Vahel saab ka tööampse läbi tuttavate ning saab lisaraha teenida. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav

väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Moritz süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära) ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 230,64 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista A. Moritzalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kaitsjatasu kohtueelses menetluses 230,64 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 895,14 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada A. Moritzal tasuda menetluskulud kogusummas 895,14 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et tal puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. A. Moritzal on XXX ning ta saab riigilt umbes XXX eurot kuus. Ta elab oma surnud isa talus, mille pärija on tema ema. Üüri maksma ta ei pea, kuid elamiskulud (elekter, telefon, ravimid, toit, puud jne) on kokku umbes XXX eurot. Vahel saab ka tööampse läbi tuttavate ning saab lisaraha teenida.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.