S. J. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses
Prokurör
Eve Soostar
Süüdistatav
S. J., isikukood XXX, XXX kodanik, emakeel XXX, XXX, elukoht XXX, töökoht XXX AS (XXX), kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 7. novembri 2024 otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi rahalise karistusega 175 päevamäära, s.o 5057,50 eurot, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 3-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohtuotsus jõustus 23. novembril
Tõkend Kaitsja
Ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 9.–10. märts 2025 Indrek Repnau
Lõpetada KrMS § 2031 lg 1 alusel kriminaalmenetlus S. J. suhtes KarS §-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
2.KrMS § 2031 lg 3 alusel kohustada S. J.t kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest: - mitte otsima kontakti ega kontakteeruma O. R.-iga isiklikult, telefoni, interneti või eposti teel;
1-26-610 - mitte kasutama vägivalda O. R. ja A. T. suhtes.
S. J. on kohustatud kuue kuu jooksul hüvitama kriminaalmenetlus kulu (kaitsjatasu) 409,20 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr EE571010220229377229, Swedbank nr EE062200221059223099, Luminor Bank nr EE221700017003510302 või LHV Pank nr EE567700771003819792. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700019541 ning selgitus: „S. J.v, 1-26-610, kriminaalmenetluse kulud“.
4.Juhul, kui S. J. ei täida talle pandud kohustusi või paneb 6 kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist samade kannatanute suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 2031 lg 5 alusel kriminaalmenetluse oma määrusega.
5.Vahendaja kontrollib pärast kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 203 1 lg-s 3 sätestatud korras kohustusena kinnitatud vahenduskokkuleppe tingimuste täitmist. Vahendajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Kohustuse täitmisest või täitmata jätmisest teavitab vahendaja prokuratuuri.
6.Edastada kohtumäärus kannatanutele.
vahendajale,
süüdistatavale,
kaitsjale,
prokuratuurile
ja
Edasikaebamise kord KrMS § 385 p-s 10 ja KrMS § 203 1 lg-s 7 sätestatu kohaselt on kannatanul õigus esitada määruskaebus KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale määruse koopia saamisest alates 10 päeva jooksul. Teistel menetlusosalistel määruskaebuse esitamise õigus puudub. Asjaolud ja menetluse käik
1.Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 30. jaanuaril 2026 Harju Maakohtule süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt süüdistatakse S. J.t KarS §-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
1.1.Süüdistuse järgi süüdistatakse S. J.t KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles varem karistatud Harju Maakohtu 7. novembri 2024 otsusega nr 1-24-5951 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, tõukas 9. märtsil 2025 kella 17.40 ajal XXX asuvas korteris endise elukaaslase vanaema A. T.-d käega jõuliselt vastu keha, mille tõttu kukkus viimane vastu seina ja vajus istuli põrandale. Seejärel lõi S. J. endise elukaaslase ema O. R.-i käega mitu korda vastu viimase kätt ning jalaga kõhtu ja rusikaga näkku. Oma teoga tekitas S. J. A. T.-le füüsilist valu ja O. R.-ile tervisekahjustusena kriimustused mõlemal käel, turse vasakul randmel ning paistetuse ja hematoomi vasaku silma all, samuti füüsilist valu.
1.2.KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse S. J.t selles, et ta ähvardas 9. märtsil 2025 kella 17.40 ajal XXX asuvas korteris O. R.-i tapmisega. O. R.-il oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest ähvardamisega samaaegselt kasutas S. J. tema vastu füüsilist vägivalda, samuti oli S. J. varem süüdi tunnistatud O. R. tütre kehalises väärkohtlemises.
2.Harju Maakohtus 23. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil esitas ringkonnaprokurör kohtule taotluse vahendusmenetluse rakendamiseks. Prokurör põhjendas esitatud taotlust 2/5
1-26-610 sellega, et asjas on täidetud KrMS § 2031 lg-st 1 tulenevad tingimused, s.o süüdistuse kohaselt on tegemist II astme kuriteoga, kuriteo asjaolud on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaitsja toetas kohtuistungil prokuröri ettepanekut vahendusmenetluse rakendamiseks. Kannatanu O. R. kinnitas kohtuistungil, et talle selgitati vahendusmenetluse olemust, ta saab selle menetluse olemusest aru ja on nõus vahendusmenetlusse minema. Samuti kinnitas ta, et esindab A. T. seisukohta ning prokurör andis kohtule üle ka sellekohased dokumendid.
3.Harju Maakohtu 23. märtsi 2026 määrusega saadeti süüdistatav S. J. ning kannatanud O. R. ja A. T. vahendusmenetlusse.
4.Sotsiaalkindlustusamet esitas 26. mail 2026 Harju Maakohtule vahenduskokkuleppe ja vahenduse käiku kirjeldava aruande.
4.1.Kokkuvõtlikult nähtub vahenduse käiku kirjeldavast aruandest, et 21. aprillil 2026 toimus kohtumine kannatanu O. R.-iga , kus viimane teatas, et ta on kohtule esitanud volikirja, millega A. T. volitab O. R.-i andma tema eest selgitusi ja avaldusi, esitama ja vastu võtma dokumente, suhtlema kohtu ja menetlusasutustega ning saama teavet menetluse käigu kohta. Nimelt on A. T. tervisliku seisundi ja vanuse tõttu võimetu kohtumisel osalema, mistõttu esindab tema huve tütar O. R.. Kohtumisel avaldas O. R., et juhtunu tagajärjel olid tal ulatuslikud verevalumid üle kogu keha ja ta tundis valu, ning märkis, et A. T. taastumine on olnud aeganõudev. Nii O. R. kui A. T. leiavad, et olukord mõjutas kõiki ning et S. J.l on vaja teadvustada toimunut, arendada enesekontrolli ja õppida teistega arvestama. 28. aprillil 2026 toimus samasugune kohtumine S. J.ga, mil ta selgitas, et tunneb end väsinult pidevate konfliktide tõttu endise abikaasaga ning vajab mõistmist ja emotsionaalset tuge. Kannatanud O. R. ja A. T. nõustuvad vahendusmenetlusega.
4.2.28. aprillil 2026 toimus kohtumine S. J.ga. Ta selgitas, et konflikt tekkis seoses tema tütrega. Nimelt tahtis ta oma last näha, mistõttu ta ei kontrollinud enda käitumist. S. J. sõnul on tal laste heaolu spetsialistidega hea kontakt ja ta lisas, et nad pöördusid ka endise abikaasaga psühholoogi poole, kuid see pole soovitud tulemust andnud. S. J. nõustus vahendusmenetlusega ja arvas, et midagi sarnast enam ei juhtu.
4.3.18. mail 2026 toimus ühiskohtumine, mil O. R.-ile ja S. J.le selgitati veelkord vahendusmenetluse reegleid. O. R. kinnitas nii enda kui A. T. nimel vahendusmenetlusega nõustumist. Ka S. J. kinnitas vahendusmenetlusega nõustumist. Ühiskohtumisel tõid pooled välja juhtunuga seotud emotsioone, mõtteid ja vajadusi ning arutati, kuidas vältida selle kordumist. Pooltega räägiti emotsionaalsest ja füüsiliselt vägivallast, samuti arutleti hea käitumise tava põhimõtetest ja konflikti lahendamise võimalustest. Lisaks vahenduskokkuleppes märgitule, leppisid pooled kokku ka selles, et S. J. ei pargi tütrele järele tulles autot maja ette, sest see häirib A. T.-d, kuid nõustusid, et see jääb suuliseks tingimuseks.
4.4.18. mai 2026 vahenduskokkuleppe järgi O. R., A. T. ja S. J. kinnitasid, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, ning leppisid kokku tekitatud kahju hüvitamiseks ja õiglustunde taastamiseks selles, et 1) S. J. ei otsi kontakti ega kontakteeru O. R.-iga isiklikult, telefoni, interneti või e-posti teel; 2) S. J. ei kasuta vägivalda O. R. suhtes ning 3) S. J. ei kasuta vägivalda A. T. suhtes.
3/5
1-26-610
5.29. mail 2026 teavitas prokurör, et nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 203 1 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamist taotlesid ka S. J. ja tema kaitsja. Kohtu seisukoht
6.Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, vahendusmenetluse tulemuse ja prokuröri teatega kriminaalmenetluse lõpetamiseks, leiab, et kriminaalmenetlus S. J. süüdistuses KarS §-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi kuulub KrMS § 203 1 lg 1 alusel lõpetamisele vahendusmenetluses kokkuleppe sõlmimise tõttu.
7.KrMS § 2031 lg 1 järgi juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga kokku leppinud kuriteoga tekitatud kahju heastamises KrMS §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
8.Süüdistusakti järgi süüdistatakse S. J.t teise astme kuritegude (s.o KarS §-d 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 3) toimepanemises ja seejuures on kuriteo asjaolud selged. Arvestades neid asjaolusid ja tõika, et kannatanud O. R. ja A. T. on süüdistatava S. J.ga kokku leppinud kuriteoga tekitatud kahju heastamises KrMS §-s 2032 sätestatud korras, puudub kriminaalmenetlusega jätkamiseks avalik menetlushuvi. Samuti puuduvad KrMS § 2031 lg-s 1 nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamist välistavad asjaolud. Eelnevast tulenevalt on KrMS § 203 1 lg-s 1 sätestatud tingimused täidetud.
9.Vahenduskokkuleppe järgi nõustuvad kannatanud O. R. ja A. T. ning süüdistatav S. J. kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses kokkuleppe sõlmimisega. O. R., A. T. ja S. J. on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui S. J. ei täida talle kohtu või prokuratuuri pandud vahenduskokkuleppe kohustuslikke tingimusi, samuti on nad teadlikud vahenduskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, sealhulgas vahendaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Nii O. R. kui A. T. on andnud nõusoleku teavitada vahendajat S. J. poolt vahenduskokkuleppe tingimuste rikkumisest.
10.KrMS § 2031 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita KrMS § 2032 lg-s 3 sätestatud vahenduskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi, kusjuures kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Arvestades ülaltoodut, lõpetab kohus kriminaalmenetluse 18. mai 2026 vahenduskokkuleppes sõlmitud tingimustel. See tähendab, et S. J.l on 6 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest keelatud otsida kontakti ja kontakteeruda O. R.-iga isiklikult, telefoni, interneti või e-posti teel ning kasutada vägivalda O. R. ja A. T. suhtes.
11.Kriminaaltoimiku järgi on S. J. kaitsja tasu kohtueelses menetluses 186 eurot. Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramises summas 223,20 eurot, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult. Järelikult on määratud kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 409,20 (185 + 223,20) eurot. KrMS § 2031 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdistatava poolt tema nõusolekul. Kuivõrd kaitsja ja süüdistatav on avaldanud soovi kriminaalmenetluse lõpetamiseks, siis on S. J. kohustuseks ka hüvitada kaitsjale määratud tasu, seega tuleb S. J.l tasuda 409,20 eurot kuue kuu jooksul. 4/5
1-26-610
(allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.