Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuni 2026, Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-26-928
Kohtunik
Anu Vilt
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
Andreas Peltser süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo
Süüdistatav
Andreas Peltser isikukood: 37902062743; xxx; haridus: xxx; töökoht: xxx; emakeel: xxx keel; xxx kodanik; kriminaalkorras karistatud, viimati 04.07.2018. a Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistus 4 aastat 6 kuud; tõkendit pole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Kristjan Lee (määratud kaitsja)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
Süüdistuse sisu Andreas Peltserit süüdistatakse selles, et tema 10. jaanuaril 2025. a kell 20.44 xxx läheduses juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.o isikul tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 25T-TXT00209 kohaselt tuvastati Andreas Peltseril uriinis tetrahüdrokannabinool, metaboliit ja amfetamiin- sisaldus ja isikul tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest
tingitud joove (joobeseisundile viitavad - kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud). Eeltooduga rikkus Andreas Peltser liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Andreas Peltser toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Andreas Peltser ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristjan Lee sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Peltser tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 10 kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel jätta 10 kuu pikkune vangistus A. Peltseri suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui A. Peltser ei pane 1 aasta 3 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut panna A. Peltserile kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Mõista A. Peltserilt välja riigieelarve tuludesse joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 238 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 346,95 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses 31 eurot ja sundraha 1329 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 1944,95 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 90 euro ulatuses riigi kanda. Võimaldada A. Peltseril tasuda menetluskulud 1944,95 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Peltser tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 238 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 346,95 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses 31 eurot ja sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära). KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista A. Peltserilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 238 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 346,95 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses 31 eurot ja sundraha 1329 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 1944,95 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 90 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest
võimaldada A. Peltseril tasuda menetluskulud 1944,95 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.