Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Sergei Bjerni süüdistatakse selles, et tema füüsilist vägivalda kasutades, kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid 2022.aastal koolivaheaja hommikul kella 09-10 paiku lõi Valga linnas oma kodus xxxxxx xxxxxx xxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx ) 25-26 korral koera mänguasjaga, mis on valmistatud tugevast köietaolisest materjalist vastu keha selle eest, et viimane ei suutnud loetud raamatut ümber jutustada. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu. Lisaks süüdistatakse Sergei Bjerni selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist vägivalda kasutades, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid 2023.aastal, sõidutas xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx L.V (sünd xx.xx.xxxx) Valga linna lähedal asuvasse Tambre metsa, kus võttis auto pagasiruumist metallist toru ja lõi sellega L.V-le vastu sõrmi selle eest, et viimane oli xxxxxx xxxxxx xxxxxxx tagant võtnud loata sularaha. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu. ...selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist vägivalda kasutades, lõi 18.12.2024 XXX xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx L.V-d (sünd xx.xx.xxxx ) rusikaga vähemalt kahel korral selle eest, et viimane oli valetanud. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu. ...selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist vägivalda kasutades, kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal, kuid 2025.aasta kevadel, lõi karistamise eesmärgil XXX xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx) vähemalt kahel korral rusikaga vastu õlga ja jalga selle eest, et viimane ei olnud sõnakuulekas. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu. ...selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist vägivalda kasutades, 27.10.2025 ajavahemikul kella 18-19 paiku lõi XXX xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx ) telefoni laadimisjuhtmega vastu selga, vastu vasaku jala põlve/reie pihta, mõlemate jala säärte pihta ja ühel korral rusikaga kõhtu, põhjustades sellise käitumisega L.V-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o juhtme löögist tekkinud hematoomi seljal. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähi- ja sõltuvussuhtes ning korduvalt, pani Sergei Bjern toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sergei Bjerni selles, et tema tema, olles varem toime pannud korduvaid kehalisi väärkohtlemisi lähisuhtes, xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx L.V suhtes, ähvardas peale 27.10.2025 ajavahemikul kella 18-19 paiku XXX xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx ) löömist viimast verbaalselt selliselt “ et kui veel kord räägid xxxxxx kurja tooniga, siis lööb hambad välja ja murrab käed“. Kirjeldatud ähvardusi kuuldes oli L.V-l alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Sergei Bjern on korduvalt L.V-d füüsiliselt väärkohelnud.

...selles, et tema, olles varem toime pannud kehalisi väärkohtlemisi ja ähvarduse lähisuhtes peres elava alaealise lapse L.V suhtes, ähvardas uuesti 30.10.2025, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kella ajal, kuid õhtusel ajal XXX xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx L.V-d (sünd xx.xx.xxxx ) verbaalselt selliselt “ et kui see veel üks kord juhtub, siis ma löön su maha, tapan ära ning ütles, et tal ei ole kaotada midagi“. Kirjeldatud ähvardusi kuuldes oli L.V-l alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Sergei Bjern on korduvalt L.V-d füüsiliselt väärkohelnud. Tervisekahjustusega tekitamise ja tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani Sergei Bjern toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud vangitust ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Sergei Bjernile liitkaristuseks üks (1) aasta vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Sergei Bjern ühe (1) aasta ja kolme (3) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Sergei Bjerni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 682 eurot. Alaealise kannatanu esindaja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 279 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta alaealise kannatanu esindaja riigi õigusabi tasu summas 279 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Sergei Bjernile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 2101 eurot, s.h sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 682 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.