Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Geir Ossipovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud Tartu Maakohtu 13.12.2024 otsusega KarS § 121 lg 1 järgi, lõi 06.02.2026.a. kella 00.30 paiku XXX asuvas korteris G.J’u ühe korra käega näo piirkonda. Sellele järgnevalt XXX hoovis lõid grupis koos S.S’iga korduvalt rusikatega G.J’u, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verejooksu ninast, turse ala- ja ülahuulel, turse ninal ja paremal põsel, hematoomi parema silma all ning marrastused otsmikul ja kaelal. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani Geir Ossipov toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks viis (5) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Geir Ossipovile käesolevas menetluses mõistetavast karistusest ning Geir Ossipovile Tartu Maakohtu 19.02.2026.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-26-309 mõistetud karistusest, s.o 9 (üheksa) kuu ja 15 päeva pikkusest vangistusest. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 15 päeva vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus (51 üldkasuliku töö tundi) s.o. 1 kuu ja 21 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha ja ärakandmisele jääb 9 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Geir Ossipovile mõistetav 9 kuud ja 24 päeva vangistust üldkasuliku tööga 294 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on Geir Ossipov kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Geir Ossipov on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. G.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 115 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Geir Ossipovilt 57,50 eurot G.J kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Geir Ossipovi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 245,52 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Käesolevas menetluses sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuna käesolev kuriteoepisood oleks tulnud menetleda koos menetlusega nr 1-26-309 ja Tartu Maakohtu 19.02.2026 otsusega kriminaalasjas nr 1-26-309 on Geir Ossipovilt sundraha välja mõistetud. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Geir Ossipovile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 245,52 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.