Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas:
Tunnistada Aleksei Šumeitšuk süüdi KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Aleksei Šumeitšuk ei pane 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu pikkuse katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu.
Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ehk 27.08.2026.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-IDS0010/45) tegemisega seotud kulud summas 119,50 eurot ning kaitsja V. Gimaevi tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 238,08 eurot, riigi kanda.
Mõista Aleksei Šumeitšukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1419 eurot sundraha, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-IDS0010/45) tegemisega seotud kulud osaliselt summas 111 eurot, 1⁄2 tehnilise ekspertiisi (koos katsetega) tegemisega seotud kulud summas 975 eurot, s.o kokku 2505 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksei Šumeitšuk kohustub temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2505 eurot tasuma ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.
Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700027614 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Aleksei Šumeitšuk, kriminaalasja number - 1-25-3925, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Tunnistada Ilja Romanov süüdi KarS § 117 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Ilja Romanov ei pane 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu pikkuse katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu.
Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ehk 27.08.2026.
1-25-3925
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-IDS0010/45) tegemisega seotud kulud summas 119,50 eurot ning kaitsja A. Veski tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1235,04 eurot, riigi kanda.
Mõista Ilja Romanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1419 eurot sundraha, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-IDS0010/45) tegemisega seotud kulud osaliselt summas 111 eurot, 1⁄2 tehnilise ekspertiisi (koos katsetega) tegemisega seotud kulud summas 975 eurot ning määratud kaitsja Andres Veski tasu kohtueelses menetlusest osutatud õigusabi eest 238,32 eurot, s.o kokku 2743,32 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Ilja Romanov kohustub temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2743,32 eurot tasuma ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.
Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700027627 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Ilja Romanov, kriminaalasja number - 1-25-3925, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Asitõend: pärast tehnilise ekspertiisi/katsete teostamist järelejäänud metalltrossi jäägid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi kasutusse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksei Šumeitšukki süüdistatakse selles, et tema teostas tõstukijuhina koos R K ja Ilja Romanoviga 09.03.2022 kella 09.50 paiku XXX asuval OÜ T territooriumil hoolsuskohustust ja ohutusnõudeid rikkuvat tõstetööd, kui tõstis rataslaaduriga (kahveltõstukiga) Liebherr L538 vähemalt 3850 kg kaaluvat autokraanat (hüdromanipulaatorit) „Palfinger“ maha Mercedes-Benz 814D registreerimisnumbriga XXX veoauto platvormilt.
1-25-3925 Tõstetööde käigus rikkus Aleksei Šumeitšuk tõstetöödele kehtestatud ohutusnõudeid, mille tagajärjel autokraanat tõstev tropp (tross) purunes ning autokraana paiskus lähedal liikuvale R K peale. Autokraana kukkumisest saadud löök põhjustas R K järgmised vigastused: parema IV-XII roide murd mitmel anatoomilisel joonel, rinnakelme vigastusega; vasaku II-IX roide murd mitmel anatoomilisel joonel, rinnakelme vigastusega; lülisamba III-IV rinnalüli vaheketta täielik rebend koos seljaaju osalise rebendiga; vahelihase rebend paremal; marrastused ja nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel; põrnakapsli hulgirebendid ja põrnakoe osaline lömastus; maksa parema sagara hulgirebendid ja maksakoe osaline lömastus; parema neeru rebend; marrastused vasakul pool kõhu külgseinal; marrastus ja nahaalune verevalum ninaseljal ja -otsal; marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool üla- ja alajäsemetel. R K suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Aleksei Šumeitšuk rikkus tõstetööde käigus teadlikult hoolsuskohustust ja kehtestatud ohutusnõudeid, millised viisid tõste ebaõnnestumiseni ja koorma R K peale kukkumiseni:
1.Aleksei Šumeitšuk valis tõstmistööde teostamisel vale tõstmisviisi: Rataslaadur L538-432 kasutusjuhendi (edaspidi kasutusjuhend) kohaselt on rataslaadur Liebherr L538 kohandatud tõstetöid teostama tõsteraami või laadimiskopa abil. Kasutusjuhend ei luba muul viisil tõstmistöid teostada. Tõstekahvlite kasutamisel tuleb võtta tõstetav koorem kahvlite peale koorma alt. Aleksei Šumeitšuk tõstis autokraanat Palfinder rataslaadur Liebherr L538 tõstekahvlite käppade külge ülevalt riputatud tropiga (trossiga). Rataslaaduri kasutusjuhendi kohaselt on rippes koorma tõstmine kahveltõstukiga keelatud tõstmisviis.
2.Aleksei Šumeitšuk rikkus tõstukijuhile troppimistöödeks ettenähtud kohustusi: 2.1 Kasutusjuhendi p 2.9.23 järgi on tõstukijuhil kohustus koormate troppimine usaldada ainult kogenud personalile. Aleksei Šumeitšuk lubas troppimistöid teostama ilma pädevustunnistuseta ja vastava koolituse läbimiseta Ilja Romanovi. 2.2 Kasutusjuhendi – p 2.14.21 kohaselt tuleb raskete detailide tõstmiseks kasutada piisava tõstejõuga sobivaid abivahendeid. Detailid ja suured konstruktsioonisõlmed tuleb hoolikalt kinnitada ja nende asetamine tõstemehhanismidele tuleb kindlustada selliselt, et need ei muutuks ohuallikateks. Kasutada võib ainult lubatud ja laitmatus tehnilises seisukorras olevaid tõstemehhanisme, samuti piisava tõstejõuga troppimisvahendeid. P 2.14.22 sätestab, et kasutada ei tohi vigastatud või ebapiisava tõstejõuga trosse. Aleksei Šumeitšuk teostas tõstmistöid identifitseerimismärgiseta, kande-ja tõstevõime etiketita ja varasemate kahjustustega troppi (trossi). Aleksei Šumeitšuki rikkumine seisnes selles, et ta tõstis Ilja Romanovi poolt valesti kinnitatud koormat. Aleksei Šumeitšuk lubas Ilja Romanovil kinnitada tropi pehmed kinnitusaasad otse laaduri kahvli harudele ning paigaldada otsaharud teineteise taha ehk „keeruga“. Selline ühendamisviis põhjustas koorma pöörlemist ja kahvliharude teravad servad soodustasid trossi purunemist. Tropp oli kinnitatud tõstekahvlite külge U haakega, mille tipunurk oli suurem kui 120 kraadi. Nurgareegli kohaselt on üle 120 kraadine tipunurk keelatud (lubatud kuni 90 kraadi). Suurem kui 90 kraadiga U haage põhjustab trossi kandevõime kadu.
3.Aleksei Šumeitšuk lubas tõstetööde teostamisel viibida R K ja Ilja Romanovil ohualas ning seadis sellega ohtu nende turvalisuse. Aleksei Šumetišuk ei taganud tõstukijuhina tõstetööde ohutust, mille tõttu sai ohualas viibiv R K maha paiskunud koormalt löögi ning suri sündmuskohal saadud vigastustesse. Aleksei Šumeitšuk rikkus sellega: 3.1 Seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 4 lg 1, mille kohaselt tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks.
1-25-3925 3.2 SeOS § 10 lg 1, mille kohaselt peab kompetentne isik tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö eripärasid, oskama identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadmega, selle kasutamisega või seadmetööga kaasnevaid ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid. 3.3 Kasutusjuhendi p 2.7 kohaselt tuleb enne masina kasutuselevõttu veenduda, et keegi ei tööta masina peal või all ning tuleb hoiatada masina läheduses viibivat personali. 3.4 Kasutusjuhendi p 2.9.12 kohaselt tuleb juhil isiklikult enne masina liikuma panemist veenduda, et keegi ei saa vigastada. Aleksei Šumeitšuk pidas võimalikuks, et nimetatud ohutusnõuete rikkumise tõttu võib vähemalt 3850 kg kaalunud koorma tõstmine ebaõnnestuda, tross puruneda ja alla paiskuv koorem tõstetöös osalejatele peale paiskuda. Kohusetundetu suhtumise tõttu ohutusreeglitesse ning Ilja Romanovi tegevusse, lootis Aleksei Šumeitšuk, et vaatamata ohutustehnilistele rikkumistele tõstetöö siiski õnnestub ja keegi lähedal viibivatest inimestest viga ei saa. Sellega pani Aleksei Šumeitšuk toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest.
2.Ilja Romanovi süüdistatakse selles, et tema teostas koos R K ja tõstukijuhi Aleksei Šumeitšukiga 09.03.2022 kella 09.50 paiku XXX asuval OÜ T territooriumil hoolsuskohustust ja ohutusnõudeid rikkuvat tõstetööd, tõstes rataslaaduriga (kahveltõstukiga) Liebherr L538 vähemalt 3850 kg kaaluvat autokraanat (hüdromanipulaatorit) „Palfinger“ maha Mercedes-Benz 814D registreerimisnumbriga XXX veoauto platvormilt. Tõstetööde, täpsemalt koorma kinnitamise, käigus rikkus Ilja Romanov tõstetöödele kehtestatud ohutusnõudeid, mille tagajärjel autokraanat tõstev tross purunes ning autokraana paiskus lähedal seisvale R K peale. Autokraana kukkumisest saadud löök põhjustas R K järgmised vigastused: parema IV-XII roide murd mitmel anatoomilisel joonel, rinnakelme vigastusega; vasaku II-IX roide murd mitmel anatoomilisel joonel, rinnakelme vigastusega; lülisamba IIIIV rinnalüli vaheketta täielik rebend koos seljaaju osalise rebendiga; vahelihase rebend paremal; marrastused ja nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel; põrnakapsli hulgirebendid ja põrnakoe osaline lömastus; maksa parema sagara hulgirebendid ja maksakoe osaline lömastus; parema neeru rebend; marrastused vasakul pool kõhu külgseinal; marrastus ja nahaalune verevalum ninaseljal ja -otsal; marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool üla- ja alajäsemetel. R K suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Ilja Romanov rikkus teadlikult hoolsuskohustust ja kehtestatud ohutusnõudeid:
1.Ilja Romanov teostas troppimistööd, mille tegemiseks puudus tal vastav väljaõpe, teadmised ja oskused. Troppimistöö ohutusnõuetest tuleneb, et sellist tööd tohib teha ainult väljaõppinud isik, kel on koorma ohutuks kinnitamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Ilja Romanovil asjakohane väljaõpe ja teadmised puudusid, kuid sellest hoolimata asus ta 3850 kg kaaluva autokraana troppimistööd teostama.
2.Ilja Romanov kasutas troppimise jaoks sobimatut troppi (trossi). Ilja Romanov kinnitas autokraana rataslaaduri kahvlite külge tropiga, millel olid varasemad kahjustused. Identifitseerimismärgise, kande- ja tõstevõime etiketi puudumise tõttu ei olnud tal võimalik hinnata tropi (trossi) sobivust tõstetööde jaoks. Vaatamata sellele kinnitas ta kahjustatud tropi (trossi) rataslaaduri külge.
3.Ilja Romanovi rikkus tropi kinnitamisel ohutustehnilisi nõudeid. Ilja Romanov ühendas tropi kinnitusaasad otse kahveltõstuki haarade teravate servade külge ning paigaldas otseharud teineteise taha ehk „keeruga“. Selline ühendamisviis põhjustas koorma pöörlemist ja tekitas trossile täiendavat koormust. Samal ajal tekitasid kahvliharude teravad servad tropi kinnitusaasale ülekoormuse, mis omakorda soodustas trossi purunemist.
1-25-3925 Ühtlasi kinnitas Ilja Romanov tropi tõstekahvlite külge U haakega, mille tipunurk oli suurem kui 120 kraadi. Nurgareegli kohaselt on üle 120 kraadine tipunurk keelatud. Suurem kui 90 kraadiga U haage põhjustab trossi kandevõime kadu. Ilja Romanov pidas võimalikuks, et nimetatud ohutusnõuete rikkumise tõttu võib vähemalt 3850 kg kaalunud koorma tõstmine ebaõnnestuda, tross puruneda ja alla paiskuv koorem tõstetööl osalejatele peale paiskuda. Ilja Romanov lootis aga oma tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu, et vaatamata ohutustehnilistele rikkumistele tõstetöö siiski õnnestub ja keegi lähedal viibivatest inimestest viga ei saa. Sellega pani Ilja Romanov toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest.
3.Süüdistatava Aleksei Šumeitšuki, tema kaitsja Valeriy Gimaevi ja prokuröri Margit Pärna vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksei Šumeitšuki süüdimõistmist KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui Aleksei Šumeitšuk ei pane 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Pooled leppisid kokku, et süüdistatavalt Aleksei Šumeitšukilt kuuluvad väljamõistmisele pool kohtuarstliku ekspertiisi tasu ekspertiisiakti nr 22E-IDS0010/45 alusel, s.o summas 111 eurot, pool ekspertiisikulu ja katseülesannete kulu akt nr 254-22 eest 975 eurot ja sundraha summas 1419 eurot, s.o kokku summas 2505 eurot. Ülejäänud menetluskulud 239 eurot (s.o surnu alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ekspertiisi kulud ekspertiisiakti nr 22E-IDS0010/45 alusel) ja kaitsja tasu kohtumenetluses jätta riigi kanda. A. Šumetišuk taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Aleksei Šumeitšukile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulude sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel.
4.Süüdistatava Ilja Romanovi, tema kaitsja Andres Veski ja prokuröri Margit Pärna vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Ilja Romanovi süüdimõistmist KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui Ilja Romanov ei pane 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Pooled leppisid kokku, et süüdistatavalt Ilja Romanovilt kuuluvad väljamõistmisele pool kohtuarstliku ekspertiisi tasu ekspertiisiakti nr 22E-IDS0010/45 alusel, s.o summas 111 eurot, pool ekspertiisi ja katseülesannete kulu akt nr 254-22 eest 975 eurot; kaitsja tasud kohtueelses menetluses summas 238,32 eurot ja sundraha summas 1419 eurot, s.o kokku summas 2743,32 eurot. Ülejäänud menetluskulud 239 eurot (s.o surnu alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ekspertiisi kulud ekspertiisiakti nr 22E-IDS0010/45 alusel) ja kaitsja tasu kohtumenetluses jätta riigi kanda. Ilja Romanov taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ilja Romanovile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulude sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel.
5.Kohtuistungil avaldas süüdistatav Aleksei Šumeitšuk, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes
1-25-3925 kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks ühe aasta jooksul.
6.Kohtuistungil avaldas süüdistatav Ilja Romanov, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks ühe aasta jooksul.
7.Prokurör ja kaitsjad toetasid sõlmitud kokkuleppeid, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et Aleksei Šumeitšukki tuleb süüdi tunnistada KarS § 117 lg 1 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud summas 2505 eurot tuleb jätta Aleksei Šumeitšuki kanda. Osa menetluskuludest, s.o surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-IDS0010/45) tegemisega seotud kulu 119,50 eurot (1/2 summast 239 eurot, kuna kaks süüdistatavat) ning kaitsja V. Gimaevi tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 238,08 eurot, tuleb jätta riigi kanda.
9.Kohus leiab, et Ilja Romanovi tuleb süüdi tunnistada KarS § 117 lg 1 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud summas 2743,32 eurot tuleb jätta Ilja Romanovi kanda. Osa menetluskuludest, s.o surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22EIDS0010/45) tegemisega seotud kulu 119,50 (1/2 summast 239 eurot, kuna kaks süüdistatavat) eurot ning kaitsja A. Veski tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1235,04 eurot, tuleb jätta riigi kanda.
10.Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine vastab nende tõelistele tahetele. Kohus küsitles istungil süüdistatavaid kokkulepete sisu osas ning veendus, et süüdistatavad said sellest aru ja on sellele ka vabatahtlikult alla kirjutanud, teades tagajärgi. Süüdistatavate teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Aleksei Šumeitšuk KarS § 117 lg 1 järgi ja Ilja Romanov KarS § 117 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista nendele kokkulepetes kokku lepitud karistused. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Seega on sõlmitud kokkulepetega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
11.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatavad kuuluvad neile esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning neile tuleb mõista kokkulepete kohased karistused. Kohus teeb otsuse vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
1-25-3925
12.Toimikust on näha, et metalltross, mille osas teostati ekspertiis on ekspertiisitulemusel osaliselt või täielikult hävinenud ning selle jäägid on otsustatud jätta TalTech kasutusse eksperdi taotlusel. Kokkulepetes jäi selle küsimus lahendamata. KrMS § 313 lg 1 p 11 alusel lisab kohus kohtuotsuse resolutsiooni, et pärast tehnilise ekspertiisi/katsete teostamist järelejäänud metalltrossi jäägid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi kasutusse.
(allkirjastatud digitaalselt) Olga Dorogan kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.