Tartu Maakohus 01. juuni 2026, Viljandi kohtumaja 1-26-3788 (25261050364)
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Aivar Hint Kätlin Lumi
Tõlk
Natalia Tselikova
Kriminaalasi
Arturs Spalvinš süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses, arutatud kinnisel kohtuistungil
Prokurör Süüdistatav
abiprokurör Valdo Gerassimov Arturs Spalvinš (isikukood: 50506107024; elukoht: XXX; töökoht: XXX ; karistatus: varasemad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud) vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras)
Kaitsja
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS), märkides ära viitenumbri 99926700019046 ning selgituse “Arturs Spalvinš, otsus nr 1-26-3788, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Arturs Splavinšilt välja mõistetud sundrahast 1219 eurot, kohtueelse menetluse riigi õigusabi tasu 725,52 eurot, ekspertiisitasu 2600 eurot ja kohtumenetluse riigi õigusabi tasu 44,64 eurot riigi kanda. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 44,64 eurot (s.h käibemaks 8,64 eurot) vandeadvokaat Otto Preemile tema poolt Arturs Spalvinšile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Süüdistus Arturs Spalvinšit süüdistatakse selles, et tema 15.04.2025.a. kella 22:00 ja 24.00vahelisel ajal Valga maakonnas Valga vallas Valga linnas E. Enno tn 15 asuva Valga Keskstaadionil kasutas alaealise C.D (xx.xx.xxxx) suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et Arturs Spalvinš lükkas alaealise C.D pikali ja lõi vähemalt ühel korral maas lamavale kannatanule jalaga näkku ja vähemalt kahel korral jalaga keha piirkonda (kõhtu, vastu paremat külge), seejärel astus Arturs Spalvinš ühel korral jalaga maaslamava kannatanu näole, haaras kannatanul käega kõrist, mida pigistas jõuliselt. Seejärel Priimetsa Kooli sisehoovis lõi alaealist kannatanut C.D-d (xx.xx.xxxx ) ühel korral rusikaga pea piirkonda ja seejärel tõukas jõuliselt kannatanu vastu puitkonstruktsiooni, lõi korduvalt temale jalaga erinevatesse keha
piirkondadesse, haaras kannatanul kõrist, mida pigistas jõuliselt. Antud tegevuste tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse (rohked hematoomid ja kriimustused). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani Arturs Spalvinš toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Arturs Spalvinš üheaastase (1) katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Arturs Spalvinši kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 725,52 eurot. Süüdistatava Arturs Spalvinši kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 44,64 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud kohtupsühhiaatrilise-psühholoogiline ekspertiis (ekspertiisiakt nr 25E-KKE0013) maksumusega 2600 eurot.
KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta sundrahast 1219 eurot, kohtueelse menetluse riigi õigusabi tasu 725,52 eurot, ekspertiisitasu 2600 eurot ja kohtumenetluse riigi õigusabi tasu 44,64 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Arturs Spalvinšile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 200 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.