Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. mai 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-3355
Kohtunik
Margit Roots-Dervishi
Kohtuistungi sekretär
Keiti Männama
Kriminaalasi
Janar Kuusk süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
Janar Kuusk – isikukood: 38602106013; xxx kodakondsus; elukoht: xxx; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht xxx; telefon: xxx; e-post: xxx; neli kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 18. septembri 2019 otsusega nr 1-19-6115 KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu 16. aprilli 2019 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud 7 päeva vangistust ning KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 7 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 16. aprill 2019. Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 määrusega vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele valvele kestusega 6 kuud, karistus täidetud 23. juulil 2021
Tõkend
Ei ole kohaldatud
Kaitsja
Toomas Pilt (määratud kaitsja; süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist)
1-26-3355 kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Janar Kuusk peab: a) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; b) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1-26-3355 menetluskulud jäävad tähtajaks tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Janar Kuuske süüdistatakse selles, et tema olles 20.06.2018 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud mh KarS § 424 lg 2 järgi (karistus oli 26.10.2024 kehtiv), juhtis tahtlikult uuesti s.t korduvalt 26.10.2024 kella 09:42 paiku Tallinnas Sõpruse pst 190 juures mootorsõidukit xxx reg-nr xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 25T-AOT00588-01 ja selle lisade kohaselt esines Janar Kuusel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove, uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastati aine alfapürrolidinovalerofenoon (α-PVP), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/.
Seega pani Janar Kuusk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Janar Kuuse, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Janar Kuusele KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks vangistus 1 aasta. Lähtuvalt KarS § 74 lg 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, mille algust arvata alates Janar Kuuse kinnipidamiskohta saabumisest. Ülejäänud osa karistusest, s.t 11 kuud vangistust jätta KarS § 74 lg-te 1-3 alusel tingimisi kohaldamata, kui Janar Kuusk ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt KarS § 75 lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile
1-26-3355 oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada Janar Kuuske: KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Janar Kuuselt mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Toomas Pilt kaitsjatasu 133,92 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot. Kokku kriminaalmenetluse kulud 1676,92 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Janar Kuusel tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi samuti kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Janar Kuusk KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.
Kohus juhindub otsuse tegemisel KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.