Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Alan Vassiljevit süüdistatakse selles, et tema 15. veebruaril 2026 kella 16 paiku juhtis xxx külas xxx kinnistult xxx maanteele viival kõrvalteel mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0.98 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,89 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud teoga rikkus Alan Vassiljev liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Alan Vassiljev toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Alan Vassiljev ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Vassiljev tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 5 kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel jätta 5 kuu pikkune vangistus A. Vassiljevi suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui A. Vassiljev ei pane 1 aasta 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 4 alusel võtab A. Vassiljev endale vabatahtliku kohustuse katseajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida esmane vastuvõtt. Ravivajaduse ilmnemisel tuleb A. Vassiljevil läbida vajalik ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel ravi) läbimise kohta esitab A. Vassiljev kriminaalhooldajale. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena A. Vassiljevilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Mõista A. Vassiljevilt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu kohtueelses menetluses 166,16 eurot ja sundraha 1329 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 1495,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 90 euro ulatuses riigi kanda. A. Vassiljevil tuleb tasuda menetluskulud 1495,16 eurot 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Vassiljev tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva

kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära) ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 166,16 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista A. Vassiljevilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kaitsjatasu kohtueelses menetluses 166,16 eurot ja sundraha 1329 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 1495,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 90 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest tuleb A. Vassiljevil tasuda menetluskulud 1495,16 eurot 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.