Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Kaarel Kivitit süüdistatakse selles, et tema 14. detsembril 2025. a kell 09.22 juhtis xxx külas xxx kinnistu parklas mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,06 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,96 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud teoga rikkus Kaarel Kivit liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Kaarel Kivit toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Kaarel Kivit ja tema kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Kivit tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 5 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.12.202515.12.2025, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta 4 kuu 28 päeva pikkune vangistus K. Kiviti suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui K. Kivit ei pane 1 aasta 4 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg-s 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta K. Kivitilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut panna K. Kivitile kohustus mitte tarvitada alkoholi. Mõista K. Kivitilt välja riigieelarve tuludesse sundraha 1329 euro ulatuses. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 90 euro ulatuses riigi kanda. Võimaldada K. Kivitil tasuda menetluskulu 1329 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. K. Kivit tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuluks sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära). KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista K. Kivitilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 1329 euro ulatuses. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 90 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada K. Kivitil tasuda menetluskulu 1329 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.