Liiklussüüteod

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Bairon Kosemäed süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 04.10.2025 kell 05.16 xxx juures mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimisnumbriga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,97 mg/l. Eeltooduga rikkus Bairon Kosemäe liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks eelnevale puudub Bairon Kosemäel ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Bairon Kosemäe toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun, süüdistatav Bairon Kosemäe ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. B. Kosemäe tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 5 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.10.202504.10.2025, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B. Kosemäe ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on B. Kosemäe kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud liiklusohutuse sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on B. Kosemäe kohustatud hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerima end psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ravivajaduse esinemisel ettenähtud alkoholitarvitamise häire ravile. B. Kosemäe on kohustatud esitama psühhiaatri juures käimise kohta tõendi kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Mõista B. Kosemäelt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 192,20 eurot ja sundraha 729 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 921,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 690 euro ulatuses riigi kanda. Võimaldada B. Kosemäel tasuda menetluskulud summas 921,20 eurot 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, alates kohtuotsuse jõustumisest, sest on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. B. Kosemäe elab oma ema ja õega ning on ainus, kes perest tööl käib. Kuus teenib ta umbes xxx eurot. B. Kosemäe peab aitama emal tasuda erinevaid arveid. Enne uut palgapäeva ei jää tal väga palju raha kätte, kuna peab hetkel oma õde ja ema üleval ning ka endal on kulutusi. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. B. Kosemäe tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista B. Kosemäelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 192,20 eurot ja sundraha 729 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 921,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 690 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada B. Kosemäel tasuda menetluskulud 921,20 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. B. Kosemäe elab oma ema ja õega ning on ainus, kes perest tööl käib. Kuus teenib ta umbes xxx eurot ning peab aitama emal tasuda erinevaid arveid. Enne uut palgapäeva ei jää tal väga palju raha kätte, kuna peab hetkel oma õde ja ema üleval ning ka endal on kulutusi.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.