Liiklussüüteod

piires kauemaks kui 15 päevaks;

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Rainer Peetsi süüdistatakse selles, et tema 22.03.2025 kell 19.23 xxx maakonnas xxx juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit Ligier JS 50 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,89 mg/l (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,98 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l). Eeltoodud teoga rikkus Rainer Peets liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Rainer Peets toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Rainer Peets ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv sõlmisid kokkuleppe järgnevas. R. Peets tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.03.202523.03.2025, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R. Peets 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 4 alusel võtab R. Peets endale vabatahtliku kohustuse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida esmane vastuvõtt. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab R. Peets kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, LõunaEesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. Mõista R. Peetsilt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu kohtueelses menetluses 262,88 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o kokku 927,38 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,60 eurot ja sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Võimaldada R. Peetsil tasuda menetluskulud summas 927,38 eurot ositi, 12 kuu jooksul, sest tal on osaline töövõime (liikumine on keeruline), sissetulekuks kuus umbes xxx eurot, töökohta hetkel ei ole, säästud puuduvad, võlad puuduvad, elukoht kuulub emale ning vallasvara ei ole. Seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. R. Peets tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära) ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 436,48 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista R. Peetsilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 664,50 euro ulatuses ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 262,88 eurot, s.o menetluskulud kokku 927,38 eurot. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel ja vastavalt kohtuistungil täpsustatule jätta määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,60 eurot ja sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada R. Peetsil tasuda menetluskulud kogusummas 927,38 eurot ositi, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest. R. Peetsil on osaline töövõime (liikumine on keeruline) ja sissetulekuks on kuus umbes xxx eurot. Töökohta hetkel tal ei ole, puuduvad säästud ja võlad, elukoht kuulub emale ning vallasvara ei ole. Seega on ilmne, et R. Peetsil puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.