Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav
Kaitsja
Harju Maakohus 09.04.2026, Tallinn 1-25-5365 (24922500055) Katrin Mikenberg Jane Põldoja Natalija Mehh Ülo Kuulmani süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Diana Helila Ülo Kuulman – isikukood 38305240332; Eesti kodanik; emakeel eesti keel; xxxharidusega; xxx; kannab karistust XXX; tõkend puudub; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 27.07.2023 otsusega KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 8 aastat 5 kuud, karistuse algus 18.10.2022 Indrek Västrik
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada Ülo Kuulman KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.
2.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Ülo Kuulmanile Harju Maakohtu 27.07.2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 aasta 11 kuu 10 päeva vangistuse – võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks liikaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 10 päeva vangistust.
3.Mõistetud vangistuse alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.
4.KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ülo Kuulmanilt menetluskulud riigieelarve tuludesse kogusummas 1722,84 eurot, s.o riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 73,20 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 230,64 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest kuumaksetena. Ühes kuus tuleb Ülo Kuulmanil maksta seega 143,57 eurot. Maksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (EE351010052031000004 SEB Pank AS, EE522200221013264447 Swedbank AS,
EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS). Viitenumber on 99926700008293. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsiooni ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (KrMS § 318 lg 1, 319 lg 2). Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest (KrMS 319 lg 3). Kui isikule on menetlusdokument KrMS § 10 sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse selle menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (KrMS § 10). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt (KrMS § 189 lg 3). Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Ülo Kuulman, keda Harju Maakohtu 27.07.2023 otsusega karistati KarS § 113 lg 1 - KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, viibis 17.04.2024 ajavahemikus kell 06.13–06.16 Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse teisel korrusel S3 eluosakonna kambris nr S3-16 ning lõi kannatanut Xt rusikaga näo piirkonda. Sellega tekitas ta kannatanule tervisekahjustuse – hematoomi ja turse ninal ning hematoomi vasaku silma ümber. Seega pani Ülo Kuulman toime korduva teise inimese tervise kahjustamise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
PÕHIOSA
Tuvastatud asjaolud ja tõendite analüüs
1.KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades tõendatuks või üldtuntuks tunnistatud asjaoludele. KrMS § 61 lg 1 ja 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
2.Kohtuistungil kuulati ära kannatanu X ja tunnistaja Y. Süüdistatav Ülo Kuulman eemaldati kohtuistungi korra rikkumise tõttu esmalt 09.03.2026 kohtuistungilt ning seejärel 11.03.2026 kogu istungi ajaks, s.o kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Eelnevast tulenevalt võttis kohus kaitsja taotlusel KrMS § 294 p 2 alusel vastu Ülo Kuulmani poolt kohtueelses menetluses 18.06.2024 kahtlustatavana antud ütlused. Niisamuti uuriti kohus dokumentaalseid tõendeid koos lisadega (salvestistega).
3.Kohus peab tõendite hindamisel esmalt lahendama küsimused, kas kohtule esitatud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Enamus tõendeid on usaldusväärsed. Usaldusväärseks ei pea kohus Ülo Kuulmani kahtlustatavana esitatud kaitseväidet, et tema kohta esitatakse laimu, kuivõrd see ei haaku muu tõendikogumiga, mis toimunust ülevaate annavad.
4.Järgnevalt toob kohus esile tuvastamist leidnud süüdistuse seisukohast olulised asjaolud ning hindab nende vastavust süüdistuses tehtud etteheitele.
5.Ülo Kuulmanile heidetakse ette KarS § 121 lg 2 p 3 järgset kuritegu, s.o korduvat teise inimese tervise kahjustamist. Objektiivsest küljest eeldab süüteokoosseisu kõnealune alternatiiv teise inimese tervist kahjustavat tegu, mille tagajärjeks on tervisekahjustus. Kvalifitseeritud koosseis nõuab erilise isikutunnuse tuvastamist, milleks on teo toime panemine korduvalt. Tegemist võib olla nii juriidilise kui faktilise retsidiiviga ehk isik võib olla karistatud varem samasuguse või mõne muu vägivalda sisaldava kuriteo eest või siis tuvastatakse korduv kehaline väärkohtlemine ühes menetluses. Subjektiivse kuriteokoosseisu tunnusena on nõutav tahtlus vähemalt kaudse tahtluse vormis.
6.Asjaolu, et Ülo Kuulman viibis 17.04.2024 Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse teisel korrusel S3 eluosakonna kambris nr S3-16 ning lõi seal kella 06.13-06.16 paiku Xt rusikaga näo piirkonda, on leidnud kinnitust kannatanu X ütluste ning sellega haakuvate ülejäänud tõenditega.
7.Kannatanu X ütlustest ilmneb, et nii tema kui Ülo Kuulman olid Tallinna vanglas paar kuud kambrikaaslased. Neil oli kahene kamber. Kannatanu sõnul olid tal Ülo Kuulmaniga normaalsed suhted, kuid ta üritas kambrikaaslasega siiski võimalikult vähe suhelda, sest nägi, et viimane on imelik tüüp. Kannatanu sai aru, et Ülo Kuulman ei ole päris adekvaatne, sest oli aeg-ajalt ärritunud, talle tulid peale vihahood. 17.04.2024 kohta mäletas kannatanu, et neil võis olla tol hommikul Ülo Kuulmaniga olmet puudutav vestlus, kus kannatanu tegi millegi maha visatu osas Ülo Kuulmanile märkuse, et korja see üles. Kannatanu võttis hommikusöögi toomise järgselt tassi ja sai kohe Ülo Kuulmanilt parema käega tugeva rusikalöögi vasaku silma pihta. Löögi järgselt läks kannatanu näo vasak pool paiste, tekkis ka sinikas. Kannatanu istus mõnda aega ja helistas siis stenofoniga, kutsus valvuri. Valvur tuli paari tunni pärast. Ülo Kuulman oli pärast kannatanu löömist kuskil viis minutit hüsteerikas, jooksis kambris ringi, karjus metsiku häälega, koputas. Kuni Ülo Kuulmani kambrist äraviimiseni nad omavahel ei suhelnud.
8.Kannatanu ütlused harmoneeruvad põhimomentides muu tõendikogumiga. Nii ilmneb 04.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldud vangivalvuri kehakaamera salvestist 17.04.2024 hommikusest loendusest ja sama päeva turvakaamera salvestist hommikusöögi jagamisest S3-16 kambris, et kõnealusesse kambrisse anti 17.04.2024 hommikusöök kell 06.13. Valvuri kehakaamera salvestise vaatlusest paistab, et 17.04.2024 kell 08.09 sisenes valvur S3-16 kambrisse. Ülo Kuulman seisis kambris. X lamas narivoodi alumisel voodikohal ja ütles vene keeles: „Ta lööb mind, füüsiliselt lööb.“ Seejärel osutas X parema käega enda vasakule silmale. Seega toetab kõnealune vaatlusprotokoll kannatanu X kohtuistungil antud ütlusi selles, et Ülo Kuulman teda 17.04.2024 hommikusöögi ajal rusikaga näkku lõi. Vaadates 04.07.2024 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevaid salvestisi vahetult, ilmneb failist 17.04.2024 hommikune loendus S13-16 lisaks see, vangivalvuri sisenedes oli Ülo Kuulman ärritunud kambrikaaslase peale seoses põrandal oleva paberitükiga, mille osas kambrikaaslane „möliseb“. Seega peab kohus usutavaks kannatanu väidet sellest, et 17.04.2024 hommikul toimus kannatanu ja Ülo Kuulmani vaheline olmeteemaline vestlus. Kuna kannatanu sõnul tulid Ülo Kuulmanil aeg-ajalt peale vihahood, siis kohtu hinnangul kannatanu ja Ülo Kuulmani vahel olmeteemaline vestlus suure tõenäosusega põhjustaski Ülo Kuulmani vihapurske, mis päädis kannatanu löömisega.
9.Stenofoni logifailide väljatrükk näitab, et 17.04.2024 kell 06.16 ja 06.17 on ruumist S316 tehtud kaks vastamata 14-sekundilist kõnet ruumidesse SK1-19 ja SK3-19. Edasi on 17.04.2024 kell 06.19 tehtud ruumist S3-16 kõne peavalve ruumi ning kõne vältas 140 sekundit. Tunnistaja Y ütlustest nähtub, et ta töötas 17.04.2024 Tallinna vanglas
peaspetsialist korrapidajana. Tunnistaja sõnul oli ta 17.04.2024 valves Tallinna vangla peavalve keskuses.Tunnistaja selgitas, kui kambrist tehakse valvuritele kõne, siis esmalt suundub see sama maja kohalikku valveruumi ja kui seal valvurit ei ole, siis ca 10 sekundi möödudes peavalve ruumi. Tunnistaja mäletas, et 17.04.2024 hommikul hommikul suunduski peavalvesse S-majast kõne. Kambri numbrit tunnistaja ei mäletanud, kuid mäletas, et helistas eesti keelne mees, kelle hääles oli rahulolematus. Tunnistaja mäletas kõnes öeldud fraasi „viige ta siit minema“. Tunnistaja tegi öeldust järelduse, et helistaja räägib enda kambrikaaslasest. Tunnistaja andis raadiosides info kambris esinevast probleemist edasi vastava üksuse valvurile. Kuna tunnistaja Y mäletas, et helistaja rääkis eesti keeles, oli rahulolematu ja kehakaamera salvestisest ilmneb, et Ülo Kuulman on eesti keelt kõnelev isik, kannatanu X aga vene keelt rääkiv isik, sama ilmnes kohtuistungitel, siis sellest teeb kohus järelduse, 17.04.2024 helistas valvekeskusesse just Ülo Kuulman, kes oli vahetult pärast hommikusöögi toomist kambrikaaslase X peale ärritunud. See haakub kannatanu ütlustega selles, et pärast löömist oli Ülo Kuulman endast väljas, karjus ja koputas kambriuksele. Kannatanu mälupilt enese valvekeskusele helistamisest on ekslik, kuid see eksimus ei ole oluline ega muuda tema ütlusi muus osas ebausaldusväärseks, sest muudes olulistes asjaoludes kannatanu ütlused ühtivad muust tõendikogumist nähtuvaga.
10.Tuvastamist leidis ka asjaolu, et Ülo Kuulmani rusikalöögist tekkis Xl näkku tervisekahjustus – hematoom ja turse ninal ning hematoom vasaku silma ümber. Esiteks märkis kannatanu isegi, et pärast kambrikaaslaselt Ülo Kuulmanilt rusikalöögi näkku saamist läks kannatanul nägu paiste ja tekkis sinikas. Teiseks kurtis kannatanu seda vangivalvuritele ka asitõendi vaatlusprotokolli järgi 17.04.2024 hommikusel loendusel. Kolmandaks haakub kannatanu räägitu tervisekahjustuste ja nende tekkepõhjuste osas 18.04.2024 isiku läbivaatuse protokollides kajastatuga. X läbivaatusel tuvastati tema vasaku silma ümber ning ninajuurel hematoomid ning turse. Seega objektiivselt esineski kannatanul tervisekahjustus näos. Ülo Kuulmani läbivaatusel tuvastati tema vasaku käelaba seljal ja teise sõrme liigese ümber turse. Kohtu hinnangul viitab Ülo Kuulmani isiku läbivaatusel 18.04.2024 sedastatud vasaku labakäe turse sellele, et Ülo Kuulman on sama käega teinud varasemalt tugeva löögi. Muid eelnevalt kajastatud tõendeid arvestades saigi selleks löögiks olla 17.04.2024 hommikul tehtud löök kannatanu Xle näkku, mille tulemusel tekkisid sinna hematoomid ja turse. Kannatanu mälupilt sellest, et Ülo Kuulman lõi teda parema käega on ekslik, kuid ka see eksimus ei ole oluline ega muuda kannatanu ütlusi muus osas ebausaldusväärseks, sest muudes olulistes asjaoludes kannatanu ütlused haakuvad muu tõendikogumiga.
11.Kuna Ülo Kuulman lõi rusikaga 17.04.2024 kannatanut näkku, siis sellega täitis ta KarS § 121 lg 2 p 3 nõutava kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Tema tegu oli selline, mis teise inimese tervist kahjustab. Kuna Ülo Kuulmani tehtud rusikalöögist tekkisid kannatanu silma ümber ja ninajuurele hematoomid ning turse, siis põhjustas Ülo Kuulman oma tegevusega KarS § 121 lg 2 p 3 koosseisu mõttes teisele inimesele tervisekahjustuse. Karistusregistri väljavõtte ja Harju Maakohtu 27.07.2023 otsuse nr 1-23-1588 järgi karistati Ülo Kuulmani KarS § 113 lg 1 - KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Seega on Ülo Kuulmani näol tegemist isikuga, kes on varasemalt karistatud tapmise katse eest ehk vägivalda sisaldava kuriteo toimepanemise eest. Järelikult on tõendatud ka KarS § 121 lg 2 p 3 järgne kvalifitseeriv koosseisutunnus ehk seisuga 17.04.2024 pani Ülo Kuulman teise isiku kehalist tervist kahjustava teo toime korduvalt. Seega täitis Ülo Kuulman oma tegevusega kõik KarS § 121 lg 2 p 3 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.
12.Tuvastatud teo ajend – olmeteemal tehtud märkusest tekkinud ärritumine ja edasine väline teopilt – teisele isikule tugevasti rusikaga näkku löömine, annavad kohtu hinnangul tunnistust sellest, et Ülo Kuulman tegutses vähemalt otsese tahtlusega. Ta ärritus kambrikaaslase tehtud olmeteemalise märkuse peale. Üldteadaolevalt jõuline rusikalöök näkku tekitab
tervisekahjustusi. Sellise löögi tegemine ka näitab, et Ülo Kuulman sellist tagajärge tahtis. Seega täitis Ülo Kuulman oma tegevusega KarS § 121 lg 2 p 3 kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused.
13.Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, sest kannatanu olmeteemaline märkus selleks alust ei anna.
14.Kohtu hinnangul ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. Kuigi varasemas teises Ülo Kuulmani puudutavas kriminaalasjas 07.02.2023 (s.o ca aasta enne käesolevas asjas etteheidetavat tegu) valminud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 3.3 ilmneb, et Ülo Kuulmanil esineb alates lapseeast käitumise, mõtlemise ja tundeelu ühetaolise omapärana avalduv xxx (XXX), millele hilisemalt on lisandunud alkoholi ülemäärasest tarvitamisest põhjustatud psüüfika- ja käitumishäirete kogumina sõltuvus alkoholist (XXX), ei takista ega piira need häired ekspertide seisukohast Ülo Kuulmanil ümbrusest, oma tegude iseloomust, võimalikest tagajärgedest ja sotsiaalsest tähendusest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Lisaks seisuga 07.02.2023 ei esinenud Ülo Kuulmanil selliseid psüühikahäireid või kognitiivseid puudujääke, mis ekspertide seisukohast põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole Ülo Kuulmanil tuvastatud xxx ja sõltuvus alkoholist ravitavad ning need häired menetlustoimingutel osalemist ei takista ega piira. Meditsiiniline näidustus sundraviks puudub. Arvestades käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid, mille kohaselt Ülo Kuulman ärritus kambrikaaslase tehtud olmeteemalise märkuse peale, lõi sellest tingituna kambrikaaslast, pärast seda käitus sihipäraselt - helistas ärritununa valvuritele ja nõudis kambrikaaslase minema viimist, väljendas seda häälekalt ka kambris, koputades uksele, siis on kohtu hinnangul Ülo Kuulmani selline käitumine iseloomulik vihahoos teise isiku löömisele ja edasisele meelepaha väljendamisele. Midagi ebaadekvaatset Ülo Kuulmani käitumises KarS § 34 tähenduses kohus ei tähelda. Seega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
15.Kohtu hinnangul on Ülo Kuulmani tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Ülo Kuulmani süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
KARISTUSE MÕISTMINE
16.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
17.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Mõistetav karistus peab olema selline, mis karistuse eesmärke täidaks. Praegusel juhul on Ülo Kuulman isik, kes on varemgi isikuvastaseid kuritegusid toime pannud, mille eest on teda mõjutada püütud vangistusega. Seda arvestades ei ole leebem karistuse liik Ülo Kuulmani õiguskuuleka käitumise saavutamiseks piisav ega mõjus.
18.Arvestades eelnevalt kohtuotsuses tuvastatut ei olnud Ülo Kuulmani süütegu ette planeeritud, vaid tegemist oli vihahoos teise isiku ühel korral löömisega. Kannatanu olmeteemaline märkus on inimsuhetes tavapärane, see süüdistatava süüd ei vähenda. Kohus arvestab, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused piirdusid hematoomide ja tursega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Eripreventiivsest ja üldpreventiivsest aspektist karistus korrigeerimist ei vaja. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Ülo Kuulmanile karistuse, mis jääb sanktsiooni alumisse kolmandikku.
19.Ülo Kuulman pani kuriteo toime pärast Harju Maakohtu 27.07.2023 otsuse nr 1-23-1588 kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud 8 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistuse täielikku ärakandmist. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Karistuse kandmise alguseks lugeda käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päev.
MENETLUSKULUD
20.KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.
21.KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel ja arvestades Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusega nr 36 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestatud kuutasu alammäära 946 eurot, on menetluskulu II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1419 eurot.
22.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohased Ülo Kuulmani määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 73,20 eurot ja kohtumenetluses 230,64 eurot. Kuna Ülo Kuulmanile osutatud õigusabi oli vajalik, tasude osas on lähtutud riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 nõuetest, on määratud kaitsja tasud põhjendatud.
23.KrMS § 180 lg 1 kehtestab üldreegli, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 esimene lause võimaldab kohtul menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Ülo Kuulman on keskealine meesterahvas. Kohtul on alust arvata, et Ülo Kuulman on võimeline vangistust kandes töötama ja seeläbi menetluskulude hüvitamiseks raha teenima. Statistikaameti kodulehe https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutopalk 2075 eurot. Järelikult on kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulude (kokku 1722,84 eurot) suurusjärk väiksem keskmisest brutopalgast. Siit saab järeldada, et eelviidatud menetluskulude suurus ei ole selline, mis täisealisele töövõimelisele isikule ülejõu käiks. Kohtu hinnangul eelviidatud menetluskulude suurus ei takista Ülo Kuulmani resotsialiseerumist. Seega tuleb Ülo Kuulmanilt seoses süüdimõistmisega kuriteos menetluskulud (sundraha ja määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasud) täies ulatuses välja mõista. Siiski, arvestades, et Ülo Kuulman ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ning tema töötasu ehk ei pruugi olla selline, et tasuda menetluskulud täies ulatuses ühe või paari kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda Ülo Kuulmanil menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul ositi, makstes igas kuus 143,57 eurot.
24.Kohus juhindus otsuse tegemisel KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311, § 312 ja § 313. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.