Otsuse tegemise kuupäev, koht 9. aprill 2026, Tallinn, kirjalik menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number
1-24-7330
Kohtukoosseis
Eesistuja Markus Kärner, liikmed Orvi Koik ja Janika Kallin
Kohtuasi
Antons Kriškansi, Denis Kobyalko ja Igor Sjutini süüdistuses KarS § 3762 lg 1 järgi ning Aleksei Helandi süüdistuses KarS § 3762 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu menetluse liik üldmenetluses
detsembri
2025.
a
otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Antons Kriškansi kaitsja Ilja Sipari; Denis Kobyalko kaitsja Madis Mahlapuu; Igor Sjutini kaitsja Alar Neiland, apellatsioonid
Süüdistatav
Antons Kriškans isikukood 37509210335, elukoht XXX, Eesti ja Läti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, XXX, töökoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata.
Kaitsja
vandeadvokaat Ilja Sipari
Süüdistatav
Denis Kobyalko isikukood 39311180830, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, XXX, töökoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata,
Kaitsja
vandeadvokaat Madis Mahlapuu
Süüdistatav
Igor Sjutin
1-24-7330 isikukood 36306260282, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, XXX, töökoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata
Tühistada Harju Maakohtu 4. detsembri 2025. a otsus osaliselt, s.o:
Antons Kriškansi KarS §-de 74 ja 75 alusel käitumiskontrollile allutamise osas;
Arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS olevate Igor Sjutinile kuuluvate rahaliste vahendite summas 14 624,97 eurot aresti alla jätmises kuni avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamiseni ning selle summa kandmises Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole EE351010052031000004 selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330;
Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 arestitud Antons Kriškansile kuuluva sularaha 78 228 eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontol EE481010220018670014, kandmises Maksuja Tolliameti SEB Pank AS kontole EE351010052031000004 selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330;
Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 arestitud Igor Sjutinile kuuluva sularaha 970 eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontol EE481010220018670014, kandmises Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole EE351010052031000004 selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
Jätta Antons Kriškansile mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata, kui A. Kriškans ei pane 4 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu;
Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega 1-22-5732 kohaldatud Igor Sjutinile kuuluva arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS olevate rahaliste vahendite summas 14 624,97 eurot arest jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas osas, seejärel tühistada;
Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 kohaldatud Antons Kriškansile kuuluva 78 228 euro sularaha arest (sularaha on kantud Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole EE481010220018670014) jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas osas, seejärel tühistada;
2(18)
1-24-7330
2.4.Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 kohaldatud Igor Sjutinile kuuluva 970 euro sularaha arest (sularaha on kantud Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole EE481010220018670014) jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas osas, seejärel tühistada.
3.Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni tähtpäevaks tasumata maksusummadelt välja mõistetud intressi osas ning lisada, et intressi arvestatakse alates 28. septembrist 2022.
6.Denis Kobyalko kaitsja Madis Mahlapuu apellatsioon jätta rahuldamata.
7.Igor Sjutini kaitsja Alar Neilandi apellatsioon jätta rahuldamata.
8.Määrata Advokaadibüroole Sipari vandeadvokaadi Ilja Sipari poolt apellatsioonimenetluses Antons Kriškansile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 535 eurot 68 senti (koos käibemaksuga). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
9.Määrata Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid vandeadvokaadi Madis Mahlapuu poolt apellatsioonimenetluses Denis Kobyalkole osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 535 eurot 68 senti (koos käibemaksuga). Mõista see menetluskulu Denis Kobyalkolt Eesti Vabariigi kasuks välja.
10.Määrata Advokaadibüroole AE Consult vandeadvokaadi Alar Neilandi poolt apellatsioonimenetluses Igor Sjutinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 208 eurot 32 senti (koos käibemaksuga). Mõista see menetluskulu Igor Sjutinilt Eesti Vabariigi kasuks välja.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Harju Maakohtu 4. detsembri 2025. a otsusega tunnistati Antons Kriškans, Denis Kobyalko, Igor Sjutin ja Aleksei Helandi süüdi KarS § 3762 lg 1 järgi. Maakohus tuvastas, et süüdistatavad käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult ärilisel eesmärgil suures koguses ebaseaduslikult vedelkütust alates vähemalt 2021. a detsembrist kuni 27. septembrini 2022. Kokku käitlesid nad vähemalt 697 875,6 liitrit vedelkütust. A. Helandi tunnistati ka süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, ent tema osas ei toimu apellatsioonimenetlust. 3(18)
1-24-7330
2.Maakohtu tuvastatud asjaolude järgi seisnes kuritegu selles, et osteti aktsiisiga maksustamata vedelkütust ning aadressil Leiva 3, Tallinn peeti nn salatanklat, kus kliendid said raha eest tankimas käia. Vedelkütuse käitlemine oli ebaseaduslik, sest aktsiisiga maksustamata kütust käideldi väljaspool aktsiisiladu. Süüdistatavad olid kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja selle tasuma, ent seda ei tehtud. Lisaks rikuti arvukalt teisi vedelkütuse seaduse nõudeid. Kütust tohib müüa vaid äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks. Süüdistatavad müüsid aga kütust eraisikutena. Lisaks peab kütuse müümiseks ja hoiuteenuse osutamiseks tegevusluba. Sedagi tegevusluba ei olnud. Rikuti ka kütuse müümise dokumenteerimise nõudeid, samuti keeldu osta kütust müüjalt, kel puudub tegevusluba. Kokkuvõtvalt rikuti ATKEAS § -de 19 lg 1, 24 lg 1, 4 1 lg 1, 22 lg 2 p-de 4 ja 7 ning VKS §-de 3 lg 1 ja 3, 13 lg 1 p 3, 6 2 ja 191 lg-te 1 ja 2 sätteid. Kütust käideldi suures koguses, sest käideldava kütuse hind oli 862 936,09 eurot. Kuna kütust käideldi selle müümise eesmärgil, käideldi kütust ärilisel eesmärgil.
3.Kohus rahuldas ka Maksu- ja Tolliameti avalik-õigusliku nõude ning mõistis süüdistatavatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 321 756,38 eurot. See summa vastas käideldud kütusekoguselt makstavale aktsiisile. Lisaks mõistis maakohus süüdistatavatelt solidaarselt välja intressi tähtpäevaks tasumata maksusummadelt kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus.
4.Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud A. Kriškansi ja I. Sjutini sularaha otsustas maakohus kanda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole I. Sjutini arvelduskontol arestitud vahendid otsustas maakohus jätta arestituks kuni nõude täitmiseni ning kanda need Maksu- ja Tolliameti kontole.
A. Kriškansit karistati 4-aastase vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseajaks määrati 4 aastat 2 kuud ning A. Kriškans allutati käitumiskontrollile. D. Kobyalkot karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseajaks määrati 3 aastat. I. Sjutinit karistati vangistusega 2 aastat 2 kuud, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseajaks määrati 2 aastat 6 kuud.
A. Kriškansi kaitsja I. Sipari apellatsioon
6.A. Kriškansi kaitsja taotleb süüdistatava õigeks mõistmist ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Alternatiivselt palub kaitsja mõistetud karistust kergendada, jätta süüdistatav käitumiskontrollile allutamata ning jätta avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata või rahuldamata ning tühistada nõuet tagavad abinõud.
7.Kaitsja hinnangul kohaldas kohus õigust valesti, kui leidis, et süüdistatavatel lasub aktsiisi maksmise kohustus. ATKEAS § 24 lg 12 järgi vastutavad aktsiisi maksmise eest need isikud, kes kütust süüdistatavale müüsid. Kohus on ka ekslikult tuginenud solidaarvastutuse sättele, sest süüdistatavaid ei mõistetud süüdi maksualases süüteos.
8.Avalik-õiguslik nõudeavaldus on puudulik ning seda ei saa rahuldada. Seal ei ole välja toodud maksustamisperioode. Samuti polnud alust rahuldada intressinõuet, sest intressi saab Maksu- ja Tolliamet kindlaks määrata vaid eraldi haldusaktiga. 4(18)
1-24-7330
9.Tõendamata on objektiivne koosseis, sest süüdistusaktist ei selgu täpsemat infot selle kohta, milliste perioodide aktsiisimaks jäi deklareerimata ja tasumata. Ka ei ole nõuetekohaselt tõendatud kütusekogused. Tõendamata on ka subjektiivne koosseis. Kuna A. Kriškansile müüsid kütuse kolmandad isikud, ei saa väita, et tal oli tahtlus käidelda aktsiisiga maksustamata kütust.
10.A. Kriškansile mõistetud karistus on liialt range ning puudub alus käitumiskontrolli kohaldamiseks. D. Kobyalko kaitsja M. Mahlapuu apellatsioon
11.D. Kobyalko kaitsja taotleb süüdistatava õigeks mõistmist ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Alternatiivselt palub kaitsja mõistetud karistust kergendada, mõistes vangistuse sanktsiooni alammäära piires.
12.Välja tulnuks selgitada, kes kütuse riiki tõid ning kes tegelikult aktsiisiga maksustamata kütuse käitlemise eest vastutama peaksid. Aktsiisikohustus tekib kauba tarbimisse laskmisel, s.o sel momendil, kui see jõudis Eestisse. Puuduvad ka usaldusväärsed tõendid kütuse koguse kohta. Tõendeid ei ole selle kohta, et D. Kobyalko oleks teadnud kaubeldava vedelkütuse ebaseaduslikkusest. Maakohus ei ole hinnanud seda, et angaaris täitsid inimesed töölepingust tulenevaid ülesandeid, mh maksti töötasu pealt tulumaksu. Arvestatud ei ole, et kuna tegevusega jätkati pärast riikliku järelevalve läbiviimist, arvasid töölised, et tegemist on legaalse äriga. Maakohus on ka ekslikult väitnud, et D. Kobyalko tunnistas end kohtueelses menetluses süüdi.
13.D. Kobyalkole mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja varem karistamata süüdimõistetu isikule ega tema osavõtu astmele. I. Sjutini kaitsja A. Neilandi apellatsioon
15.Mootorkütuse transportimine ei tähenda, et süüdistatav olnuks teadlik kütuse päritolust ega sellest, kas kütuselt on aktsiis tasutud. Kütust toodi suurtes kogustes ning süüdistataval polnud põhjust eeldada, et aktsiis on tasumata. Samuti ei pruukinud ta teada, kas kütuse müügiks on tegevusluba. Kohus ei hinnanud, kas I. Sjutin oli teadlik ka kütuse aktsiisiga maksustamise nõuetest.
16.Kaitsja ei nõustu, et I. Sjutini teopanus oleks olnud sedavõrd kaalukas, et teda saaks kaastäideviijaks lugeda. Prokuratuuri seisukoht
17.Prokuratuur palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
18.A. Kriškans on isik, kel tekkis ATKEAS § 22 lg 1 p 4 järgi aktsiisi maksmise kohustus. Viide ATKEAS § 24 lg-le 12 pole asjakohane, sest tagatise andmine tuleb kõne alla teistsuguses olukorras. Praegusel juhul tagatise andjat ei olnud. Kaitsja on tõlgendanud ka MKS § 41 liialt kitsalt. Seda sätet on võimalik kohaldada ka KarS § 3762 lg 1 korral. Kui kohus peaks leidma, et MKS § 41 siiski ei kohaldu, siis tuleneb solidaarvastutus VÕS § 137 lg-st 1. A. Kriškansile mõistetud karistus on selgelt põhjendatud ja vastab tema süü suurusele. 5(18)
1-24-7330
19.D. Kobyalko subjektiivset külge on põhjalikult analüüsitud. Kaitsja seab küll kahtluse alla käideldud kütuse arvutamise metoodika, ent ei esita ühtki sisulist etteheidet, miks kohtuotsuses tehtud arvutused valed on. Ka karistuse osas on kohtu põhjendused mõistetavad ning põhinevad süüdistatava isikust tulenevatel asjaoludel.
20.I. Sjutini osas on maakohus selgelt põhjendanud nii tahtluse tuvastamist kui ka seda, milles seisnes tema teopanus ning miks ta seetõttu kaastäideviija on.
21.Avalik-õiguslik nõudeavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Viide AKTEAS § 25 lg-le 1 ei ole asjakohane, sest seal sätestatud maksuperiood kohaldub üksnes sättes nimetatud isikutele. Süüdistatavad nende hulgas ei ole. Välja on toodud kütuse kogus ja aktsiisi määr. Nõude kujunemine on selge. Kannatanu Maksu- ja Tolliameti seisukoht
22.Kannatanu palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
23.Süüdistatavatel tekkis aktsiisi maksmise kohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel. Apellatsioonis viidatud ATKEAS § 24 lg 12 käsitleb olukordi, kus aktsiisikauba liikumine toimub ajutise aktsiisivabastuse süsteemis. Siin see nii ei olnud.
24.Nõude aluseks oli ebaseaduslikult käideldud vedelkütuse kogus ja selle koguse alusel arvutatud aktsiisimäärad. Niisiis on nõude materiaalõiguslik alus ja arvutuskäik selgelt esitatud.
25.Intressinõude rahuldamiseks oli alus. Selleks on MKS § 115 lg 1.
26.Ka on kohus õigesti kohaldanud MKS § 41 lg-t 1 ning leidnud, et tegemist on solidaarvastutusega. Lisaks tuleb solidaarvastutuse põhimõte ka võlaõigusseadusest, mille kohaselt vastutavad mitu isikut sama kahju tekitamise korral selle eest solidaarselt. A. Kriškansi kaitsja I. Sipari täiendav seisukoht
27.A. Kriškansi kaitsja esitas vastuseks kannatanu apellatsioonivastusele täiendava seisukoha.
28.ATKEAS § 24 lg 12 räägib rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubast ega kohaldu üksnes ajutise aktsiisivabastuse süsteemis.
29.MKS § 115 lg 1 ei sätesta riigi nõudeõigust ega seega ka kohtu võimalust välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv maksuintress. Selline kohustus on üksnes maksukohustuslasel enda. Tegemist on arvestusliku intressiga, mis ei anna riigile sissenõudmise õigust.
30.Süüdistatavaid ei ole karistatud maksualase süüteo eest, mistõttu ei kohaldu MKS § 41 lg
1.Miks peaks solidaarsele maksukohustusele kohalduma VÕS-i regulatsioon, kannatanu ei selgita.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse süüdistatavate süüküsimuses ning avalikõigusliku nõudeavalduse rahuldamises muutmata, kuid tühistab otsuse osas, millega A. 6(18)
1-24-7330 Kriškans allutati katseajaks käitumiskontrollile. Samuti täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni intressi arvestamise aja osas. Väljaspool apellatsiooni piire tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega süüdistatavatele kuuluv arestitud vara kanti kannatanule. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab vara arestituks kuni avalik-õigusliku nõudeavalduse täitmiseni. A. Kriškansi kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt. Ülejäänud apellatsioonid jäävad rahuldamata.
32.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha selles, kas süüdistatavatel oli aktsiisi maksmise kohustus (I), seejärel lahendab apellatsioonid süüdistatavate süüküsimuse (II) ja karistuste osas (III). Neljandaks käsitleb ringkonnakohus avalik-õigusliku nõudeavalduse ning selle tagamisega seonduvat (IV) ning viimaks lahendab menetluskulude küsimuse (V). (I) Aktsiisi maksmise kohustusest
33.A. Kriškansi ning D. Kobyalko kaitsjad on vaidlustanud maakohtu järelduse, et süüdistatavatel lasus aktsiisi maksmise kohustus.
34.Aktsiisi maksmise kohustuse väljaselgitamine ei ole oluline üksnes avalik-õigusliku nõudeavalduse seisukohast. Nimelt tuvastas maakohus, et vedelkütuse käitlemine oli mh ebaseaduslik seetõttu, et süüdistatavatel tekkis aktsiisikauba tarbimisse lubamisel (s.o mh selle valdamine ilma ajutise aktsiisivabastuseta) aktsiisi maksmise kohustus. Nemad aga tasumisele kuuluvat aktsiisisummat ei arvutanud ega tasunud. Ringkonnakohus märgib siiski, et maakohus tuvastas, vedelkütuse käitlemise ebaseaduslikkuse ka arvukatel muudel alustel (vt maakohtu otsuse lk-d 20-21, kokkuvõtvalt ringkonnakohtu otsuse p-s 2). Seega on võimalikud aktsiisialased rikkumised küll isikute süüküsimuse lahendamisel asjassepuutuvad, ent mitte ainumääravad.
35.A. Kriškansi kaitsja leiab, et ATKEAS § 24 lg 12 sätestab selge järjekorra, millest tuleb lähtuda. Selle sätte järgi vastutab aktsiisikaupa valdav isik alles kolmandas järgus. Valdaja vastutus on subsidiaarne, see realiseerub vaid siis, kui tegelik ebaseaduslik käitleja, s.o. ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isik, jääb tuvastamata. ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikud on aga tuvastatud. Need on kolm isikut, kellelt A. Kriškans kütuse ostis. ATKEAS ei näe ette solidaarse maksukohustuse teket ning niisamuti ei teki see MKS § 41 lg-te 1 ja 2 alusel. Viimatinimetatud norm kohaldub vaid maksualase süüteo korral. KarS § 3762 lg 1 on aga majandusalane süütegu.
36.Sarnaselt leiab ka D. Kobyalko kaitsja, kes on seisukohal, et aktsiisi tasumise kohustus saab tekkida sel momendil, kui kütus saabub Eesti Vabariiki ning lastakse tarbimisse. Kaitsja hinnangul ei selgitatud välja maksustamata vedelkütuse käitlemise eest vastutavaid isikuid ehk neid, kes tõid kütuse Eesti Vabariiki ja müüsid selle A. Kriškansile.
37.Vastuseks A. Kriškansi kaitsja apellatsioonile leidis kannatanu, et ATKEAS § 24 lg-s 12 sätestatud aktsiisi maksmiseks kohustatud isikute järjekord kohaldub vaid ajutise aktsiisivabastuse süsteemis. Prokuratuur aga leidis, et ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud valdaja vastutus ei ole asjakohane, sest süüdistatavad olid ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikuteks.
38.Ringkonnakohus jagab A. Kriškansi kaitsja seisukohta, et ATKEAS § 24 lg 12 on asjassepuutuv norm. Samas nõustub kolleegium prokuröriga, et süüdistatavad olid ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikuteks, mistõttu järeldas maakohus õigesti, et süüdistatavatel lasus aktsiisi maksmise kohustus. 7(18)
1-24-7330
39.Kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudis maakohus põhjendatult seisukohale, et käideldud kütus oli aktsiisikaup, mille pealt ei ole aktsiisi tasutud.
40.ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isik on mh isik, kes on rikkunud ATKEAS-es sätestatud aktsiisikauba valdamise, vastuvõtmise või võõrandamise neid nõudeid, millest tuleneb aktsiisi maksmise kohustus. ATKEAS § 24 lg 1 järgi tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. Tarbimisse lubamine on mh aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine väljaspool ajutist aktsiisivabastust (kuni 12.02.2023 kehtinud ATKEAS § 4 lg 1; alates 13.02.2023 kehtiva ATKEAS § 4 1 lg 1 p 2). ATKEAS § 24 lg 2 järgi on maksukohustuse tekkimisel aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ning maksma selle ATKEAS §-s 25 sätestatud tähtpäevaks (konkreetsel juhul ATKEAS § 25 lg 5). Maakohus tuvastas, et süüdistatavad valdasid vedelkütust, mis on aktsiisikaup, väljapool ajutist aktsiisivabastust, kuid kütuse pealt aktsiisi nad ei arvestanud ega tasunud. Järelikult on süüdistatavad ATKEAS § 22 lg 1 p 4 nimetatud isikuteks.
41.A. Kriškansi kaitsja on seisukohal, et valdamise mõiste sisustamisel ei saa lähtuda maakohtu viidatud Euroopa Kohtu lahendist. Ringkonnakohtu hinnangul ei olegi tarvis viidatud lahendile tugineda. Vaidlusaluses otsuses lahendas Euroopa Kohus küsimust sellest, kas valdajana saab käsitada ka heauskset kaubavaldajat, kel endal aktsiisikauba vastu igasugune huvi puudus ning vastas sellele küsimusele jaatavalt. Käesolevas kriminaalasjas on aga tegemist teistsuguse olukorraga: süüdistatavad valdasid edasimüügi eesmärgil aktsiisiga maksustamata vedelkütust ning nad ka teadsid, et kütuselt ei ole aktsiisi tasutud (subjektiivset koosseisu puudutavatele kaitseväidetele vastab ringkonnakohus ka otsuse II osas). Olgu siiski märgitud, et hoolimata sellest, et küsimus tõusetus veidi teises kontekstis, on Euroopa Kohtu põhjendused selgelt ülekantavad ka direktiivi 2008/118/EÜ art-des 7(2)(b) ning 8(1)(b) sätestatud valduse mõistele, mis on olnud Eesti riigisisese õiguse eeskujuks (vt EK 10.06.2021, C-279/19, The Commissioners for Her Majesty's Revenue and Customs versus WR, p-d 27-30). Ka on ainetu kaitsja väide, et süüdistatavad võiksid olla käsitatavad art 8(1)(b) mõttes muu isikuna, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud. Süüdistatavad valdasid aktsiisikaupa, millelt oli aktsiis tasumata ning olid seega ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikuteks.
42.ATKEAS § 24 lg 12 järgi maksab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt aktsiisi isik, kes on esitanud aktsiisi maksmise tagatise. Kui teda pole võimalik kindlaks teha, siis maksab aktsiisi ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isik. Kui ka seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha, maksab aktsiisi rikkumise objektiks olnud aktsiisikauba valdaja. Kannatanu esindaja seisukohta, et ATKEAS § 24 lg-s 12 sätestatud aktsiisi maksmiseks kohustatud isikute järjekord kohaldub vaid ajutise aktsiisivabastuse süsteemis, seaduse sõnastus ei toeta. Kannatanu pakutud viisil ei ole seda sätet mõistetud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt TrtRngK 09.04.2021, 1-19-6809/110, p-d 51-52 ja 10.12.2019, 1-19-1346/18, p-d 33-34). A. Kriškansi kaitsja märgib õigesti, et sätte sõnastuse järgi kohaldub see rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise korral. Järelikult tuleb ATKEAS § 24 lgst 12 juhinduda ka praegu.
43.ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud tagatise maksja vastutus kõne alla ei tule, sest tagatise maksmise kohta andmeid ei ole. Vaidlust tekitab see, kuidas suhestuvad omavahel ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikud ning aktsiisikauba valdajad. Nagu eespool selgitatud, võib ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud rikkumine seisneda sellise kauba valdamises, millelt ei ole aktsiisi tasutud. Niisiis on ATKEAS § 24 lg-t 12 võimalik lugeda nii, et maksukohustus tekib isikul, kes on rikkunud ATKEAS nõudeid 8(18)
1-24-7330 aktsiisikauba valdamisel (s.o sisuliselt isik, kes valdab aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa) ning kui teda ei õnnestu kindlaks teha, siis isik, kes maksustamata aktsiisikaupa valdab.1
44.ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 ning ATKEAS § 24 lg 12 teises lauses nimetatud valdamise mõistet on kohtupraktikas püütud eristada. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et ATKEAS § 22 lg 1 p 4 prevaleerib normi loogikast tulenevalt ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud valdaja ees. Eeskätt tuleb aktsiisi nõuda ATKEAS § 22 lg 1 p 4 päraselt valdajalt, kuid kui teda ei ole võimalik kindlaks teha, on maksjaks ATKEAS § 24 lg 12 teise lause järgne valdaja. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 peab silmas tegusid, mis toimuvad enne kauba tarbijale üle andmist. ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud valdajaks on aga ennekõike isik, kes on lõpptarbija, mitte isik, kelle kaudu aktsiisikaup lõpptarbijani jõudis. Niisiis on kohtupraktikas leitud, et ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud valdaja mõiste alusel tekib aktsiisikohustus eeskätt vaid juhul, kui tuvastatav on lõpptarbija, kuid mitte isikud, kelle kaudu aktsiisikaup lõpptarbijani jõudis (TrtRngK 09.04.2021, 1-19-6809/110, p-d 51-52).
45.Kuna maakohus tuvastas õigesti, et toimepanijad olid ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikuteks, ei saa neid pidada pelgalt kütuse valdajateks ATKEAS § 24 lg 12 lause tähenduses. Niisiis ei ole nad ATKEAS § 24 lg-s 12 sätestatud subsidiaarsuse kõige viimasel astmel nii nagu märgib A. Kriškansi kaitsja. Asjaolu, et kütuse käitlemise ahelas oli suure tõenäosusega teisigi isikuid, kel lasus samal alusel (s.o ATKEAS § 22 lg 1 p 4) aktsiisi maksmise kohustus (mh nt isikud, kes A. Kriškansile kütuse müüsid), süüdistatavate maksukohustust aga ei väära, sest ATKEAS § 24 lg 12 ei astmesta omavahel erinevate isikute maksukohustusi, mis kõik tekivad ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel. Küll aga võivad teised isikud sama maksukohustuse eest solidaarselt vastutada (vt ka TlnRngK 12.07.2024, 3-23-975/33, p 35). Kokkuvõtvalt ei välista ATKEAS § 24 lg 12 süüdistatavatel lasuvat aktsiisikohustust, sest aktsiisikaubalt ei ole tagatist makstud ning süüdistatavad on käsitatavad ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikutena.
46.A. Kriškansi kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse ka MKS § 41 lg-d 1 ja 2 kohaldamise osas. Kaitsja leiab, et viidatud säte ei kohaldu, sest süüdistatavaid ei mõistetud süüdi maksualases süüteos.
Enne 1. märtsil 2010 jõustunud redaktsiooni reguleeris ATKEAS § 24 lg 12 üksnes seda, mis ajahetkel tekib aktsiisi maksmise kohustus ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikul. Tolleaegse redaktsiooni järgi oli selleks isik, kes on rikkunud ATKEAS nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa. 1. märtsil 2010 jõustunud muudatustega täiendati ATKEAS § 24 lg 12 loetelu direktiivi 2008/118/EÜ art 7(2)(b) ülevõtmiseks ning sätestati, et kui ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikut ei ole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupu. Samaaegselt täiendati aga ka ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ning märgiti, et aktsiisi maksmise kohustus on ka isikul, kes on rikkunud aktsiisiseaduse nõudeid kauba vedamisel, ladustamisel, valdamisel ja kauba üleandmisel. Seletuskirjas märgiti, et kauba ladustamise nõuete rikkumiseks on näiteks aktsiisiga maksustamata kauba ladustamine väljaspool aktsiisiladu. Kauba valdamisel nõuete rikkumiseks on näiteks kauba valdamine, mille saamise ja aktsiisi maksmise kohta puuduvad dokumendid (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus 625 SE. Seletuskiri I lugemise juurde, lk 5). Kui vaadata direktiivi 2008/118/EÜ, mis muudatuste eeskujuks oli, siis selle art 7(2)(b) järgi loetakse aktsiisikauba valdamist väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui seda pole eelnevalt aktsiisiga maksustatud, üheks aktsiisikauba tarbimisse lubamise viisiks. Sealjuures tekib valdajal ka direktiivi art 8(1)b) järgi maksukohustus, mis ei ole kuidagiviisi astmestatud teiste maksukohustuste tekkimiste alustega. Vastupidi, art 8(2) sätestab, et kui ühest aktsiisivõlast tuleneva maksusumma maksmise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle eest solidaarselt.
9(18)
1-24-7330
47.Ringkonnakohtu hinnangul tugines maakohus MKS § 41 lg-tele 1 ja 2 üksnes osas, milles põhjendas süüdistatavate omavahelist solidaarset vastutust. Apellant aga argumenteerib MKS § 41 lg-te 1 ja 2 kohaldamise vastu toetamaks oma seisukohta, et aktsiisi maksmise kohustus oli ATKEAS § 24 lg 12 järgi teistel – menetlusosaliseks mitteolevatel – isikutel ning süüdistatavad ei saa selle kohustuse eest vastutada isegi MKS § 41 lg-te 1 ja 2 järgi.
48.Kaitsja märgitud kontekstis ei ole MKS § 41 asjassepuutuv. MKS § 41 lg-d 1 ja 2 annavad täiendava aluse nõuda maksuvõlga sisse isikult, kes ise küll muudel seaduses sätestatud alustel maksukohustuslane ei oleks, ent on maksuvõla kaasa toonud enda poolt toime pandud kuriteoga. Sisuliselt on tegemist vastutusega võõra maksuvõla eest. Nagu eespool selgitatud, tekkis süüdistatavatel maksukohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ja ATKEAS § 24 lg 12 alusel. Niisiis ei olnud maksuvõla omistamiseks tarvis MKS §-s 41 sätestatut kohaldada (vt samamoodi TlnRngK 28.04.2017, 3-15-2529/108, p-d 14-16).
49.Järelikult tuvastas maakohus õigesti, et süüdistatavatel lasus käideldud kütuse pealt aktsiisi maksmise kohustus.
50.Süüdistatavate omavahelise vastutuse jaotuse osas võtab ringkonnakohus seisukoha otsuse p-des 84-85. (II) KarS § 3762 lg 1 (1) A. Kriškans
51.A. Kriškansi kaitsja arvates ei ole KarS § 376 2 lg 1 objektiivne ja subjektiivne koosseis tõendatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
52.Kaitsja leiab, et süüdistusaktis ei kajastata olulisi asjaolusid, nimelt seda, millised konkreetsed aktsiisikohustused milliste perioodide eest täitmata jäid. Süüdistus kirjeldab vaid ebaseaduslikult käideldud kütuse koguseid, kuid puudub viide sellele, millistele maksustamisperioodidele need kogused ja tasumata aktsiis kohaldub. Süüdistusaktis ei nimetata ka ühtegi esitamata jäänud aktsiisideklaratsiooni ega sellele vastavat aktsiisisummat.
53.Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga ning leiab, et süüdistusakt ei ole kaitsja märgitud osas puudustega. Samasisulise vastuväite esitas kaitsja maakohtu menetluse kohtuvaidlustes (VII kd, tl 117). Maakohus võttis selles küsimuses seisukoha otsuse lk-l 7. Nagu maakohus märkis, süüdistatakse süüdistatavaid perioodil 2021 kuni 27. september 2022 ebaseaduslikus kütuse käitlemises. Süüdistusaktis nimetatakse kütuse kogused, kütuse orienteeruv maksumus ja väide, et müüdud vedelkütus oli aktsiisiga maksustamata. Viimatimärgitu – aktsiisiga maksustamata – tähendabki süüdistuse väidet, et kaubalt oli aktsiisimaks tasumata ja seda ei deklareeritud. Süüdistus sisaldab ka teisi aktsiisikohustuse maksmise kindlakstegemise seisukohalt olulisi asjaolusid: nimelt, et A. Kriškans omandas aktsiisiga maksustamata kütuse ning hoidis ja müüs seda koos kaassüüdistatavatega. Aktsiisisumma ja maksustamisperioodide märkimata jätmine ei ole süüdistuse seisukohalt oluline, kuna aktsiisi suurus ei ole KarS § 3762 lg 1 koosseisutunnuseks. Küll aga toodi süüdistuses välja käideldud kütuse kogus, käitlemise aeg ning – nagu eespool märgitud – väide, et selle pealt ei olnud aktsiisi tasutud. Järelikult sisaldab süüdistusakt nõutaval määral faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad tuvastada, et süüdistatavad käitlesid suures koguses vedelkütust füüsiliste isikutena ning käitlemise ebaseaduslikkus seisnes mh ka selles, et käideldud vedelkütuselt oli tasumata aktsiis. 10(18)
1-24-7330
54.Kuna neist faktidest, koosmõjus viidatud õigusnormidega, tuletas maakohus ka selle, et aktsiisi maksmise kohustus oli süüdistatavatel, ei ole maakohus süüdistuse piirest väljunud.
55.Apellandi hinnangul on kõrvaldamata kahtlus ka käideldud kütuse koguste osas. Kaitsja hinnangul ei ole jälitusprotokollide põhjal kütuse kogus üheselt tõendatud ning tühjade mahutite sõidukisse tõstmine ei tõenda neis mahutites olnud kütust. Apellandi hinnangul on tõendatud vaid kogus 8013,6 liitrit, mis ei ole käsitatav suure kogusena.
56.Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Maakohus põhjendas kütusekoguste tuvastamist otsuse lk-del 9-15. Maakohtu põhjendused ning arvutuskäik on jälgitavad, sealjuures ei ole käideldud kütuse kogus tuvastatud tühjade mahutite põhjal nii nagu väidab kaitsja. Apellandi väide, et kohus peaks lähtuma üksnes sellest kütusekogusest, mis reaalselt kätte saadi, ei ole tõsiseltvõetav. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid (mh jälitustoimingu protokollid, tanklat külastanud klientide arv, kahtlustatavate ütlused ning A. Helandi märkmikusse talletatu) on ilmselge, et kütuseäri oli mastaapne ega piirdunud 8000 liitriga. Prokuratuuri esitatud tõendid võimaldavad suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust järeldada, et käideldud kütusekogus oli selline nagu prokuratuur väitis ning maakohus tuvastas. Niisiis ei saa seda järeldust ümber lükata üksnes viitega KrMS § 7 lg-le 3. Teistsugusele järeldusele oleks võimalik jõuda vaid siis, kui kohtu käsutuses oleks mõni tõend, mis prokuratuuri versiooni ümber lükkab. Sellist tõendit aga pole.
57.Kaitsja hinnangul on tõendamata ka subjektiivne koosseis. Apellant leiab, et kuna A. Kriškansile müüsid kütuse kolmandad isikud, ei saa väita, et tal oli tahtlus käidelda aktsiisiga maksustamata kütust.
58.See väide on ainetu. Maakohus põhjendas A. Kriškansi tahtluse antud hinnangut otsuse lkdel 26 ja 27 (vt ka maakohtu otsuse lk-d 16-17). Arvestades tuvastatud tegevuse konspiratiivset iseloomu ning ka üldiselt kogu tegevuse loogikat – kütust saadi althõlma, seda müüdi odavalt ja salaja – on äratuntavalt ilmne, et hulgi osteti kokku rahvakeeli nn salakütust ehk kütust, mille pealt ei ole riiklikud maksud nõuetekohaselt tasutud. Maakohus on subjektiivse külje tuvastamist põhjendanud arusaadavalt. Apellatsioonis esitatud üldsõnaline vastuväide maakohtu seisukohta ei kummuta.
59.Viimaks märgib kolleegium täiendavalt, et maakohus tuvastas, et kütuse käitlemine oli ebaseaduslik ka põhjustel, mis ei seondunud tasumata aktsiisiga (vt maakohtu otsuse lk-d 20-21, kokkuvõtvalt ringkonnakohtu otsuse p-s 2). Sellele apellatsioonis vastuväiteid ei esitata.
60.Kokkuvõtvalt jääb apellatsioon A. Kriškansi süüditunnistamise osas rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. (2) I. Sjutin
61.Kaitsja taotleb I. Sjutini õigeks mõistmist. Apellandi hinnangul ei saa mootorkütuse toomisest ja transporditööde tegemisest järeldada, et I. Sjutin oli teadlik kütuse päritolust ja sellest, et aktsiis on tasutud, samuti muudest kütuse käitlemise või maksustamise nõuetest, sh sellest, kas kütuse müügiks on olemas tegevusluba. Selleks, et käsitada I. Sjutinit kaastäideviijana, tulnuks välja selgitada ka see, kas I. Sjutin valitses tegu ja kas tal oli võimalus hoida kuriteosündmuste arengut kontrolli all.
11(18)
1-24-7330
62.Kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus ei ole I. Sjutini rolli, teopanuse ja tahtluse kohta järeldusi teinud pelgalt kaitsja märgitud asjaoludest (sh mitte ainult kütusemahutite transpordi faktile tuginedes). Maakohus on I. Sjutini teopanuse ning tahtluse tuvastamisel tuginenud arvukatele asjaoludele ning oma järeldusi nõuetekohaselt põhjendanud (vt maakohtu otsuse lk-d 24-25 ja 28-29). Nende põhjendustega ringkonnakohus nõustub ning jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel kordamata.
63.Vastuseks apellandi seisukohale, et I. Sjutin ei valitsenud tegu, mistõttu ei saa teda käsitada kaastäideviijana, märgib ringkonnakohus, et kuna I. Sjutin täitis KarS § 376 2 lg 1 koosseisutunnused ka omakäeliselt, on ta igal juhul täideviija, mitte osavõtja (vrd RKKK 06.11.2014, 3-1-1-64-14, p 13.2). Ehkki tanklaskeemi keskseks figuuriks võis olla A. Kriškans, põhjendas maakohus siiski jälgitavalt ka seda, milles seisnes teo ühine ja kooskõlastatud toimepanemine, st miks tuleb I. Sjutinit käsitada kaastäideviijana.
64.Kokkuvõtvalt jääb apellatsioon I. Sjutini süüditunnistamise osas rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. (3) D. Kobyalko
65.D. Kobyalko kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist. Ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei näe.
66.Kaitsja hinnangul on välja selgitamata nende isikute ring, kes kütuse Eesti Vabariiki tõid ning kes tegelikult aktsiisiga maksustamata vedelkütuse käitlemise eest vastutavad.
67.Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei sõltu D. Kobyalko vastutus aktsiisi maksmise eest sellest, kes kütuse Eesti Vabariiki tõid. Kaitsja arusaam, et need isikud vastutavad tegelikult aktsiisiga maksustamata vedelkütuse käitlemise eest, ei ole õige. Täpsem oleks öelda, et need inimesed võivad samuti vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise eest vastutada (vt ringkonnakohtu otsuse I osa).
68.Kaitsja leiab, et asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et D. Kobyalko oli või pidi olema teadlik hoitava ja kaubeldava vedelkütuse ebaseaduslikkusest. Asjaolu, et riikliku järelevalve meetme kohaldamise järel, s.o pärast 22. märtsi 2022, lubati kütuseäril edasi tegutseda, tõendab, et Kobyalko ja teised angaaris töötavad töölised said aru, et tegemist on legaalse äriga.
69.Kolleegium kaitsjaga ei nõustu. Maakohus on D. Kobyalko rolli ning tahtlust hinnanud otsuse lk-del 23-24 ning 27-28. Maakohus on viidanud konkreetsetele tõenditele ning oma järeldusi ka põhjendanud. Nimelt on maakohus teiste seas viidanud ka jälitustoimingu protokollidele, millest on äratuntavalt selge, et D. Kobyalko arvates tuli kütuse käitlemisel vältida politseile ja tollile vahele jäämist. Miks ometi peaks D. Kobyalko politseid ja tolli pelgama, kui tema lähtus ekslikust arusaamast, et kõik load on olemas ning maksud makstud. Oluline on seegi, et äritegevuse veider iseloom oli äratuntavalt ilmne. Maakohus on asjakohaselt viidanud sellele, et kütust müüakse tavapäraselt tanklates ning ainuüksi asjaolu, et tavatarbijad saavad kuskil angaaris kinniste uste taga oma sõidukite paagid sularaha eest täis tankida, on juba iseenesest kahtlane. Mõistagi ei ole välistatud, et ka tavainimesele äratuntavalt veidra äritegevuse korral võib konkreetseid asjaolusid ning toimepanija isikut arvestades olla võimalik, et ta siiski ei pidanud võimalikuks ega möönnud neid faktilisi asjaolusid, mille tõttu kütuse käitlemine ebaseaduslik oli (mh nt siis, kui teda eksitati vmt). Praegu selliseid asjaolusid ei esine. Ka ei viita sellele kaitsja 12(18)
1-24-7330 märgitud 22. märtsil 2022 toimunud järelevalvetoimingud. Nagu maakohus märkis, väljendab D. Kobyalko politsei- ja tolliametnikele vahelejäämise pärast muret nii enne kui ka pärast järelevalvetoiminguid, näiteks 7. juunil 2022, mil ta saatis tankijad tagasi, kui nägi politseiametnikke kaamerat maha võtmas (II kd, tl-d 23-24).
70.Kaitsja hinnangul on ebaõige maakohtu järeldus, et Kobyalko tunnistas 27. septembri 2022. a ülekuulamisel teo toimepanemist. Oma ütluste kohaselt aitas ta angaaris onu Antonsit, kuid kütuse päritolust ta midagi ei teadnud. Samuti ütles, ta et oletas, et tegevusluba peab olema ega teadnud, et tegevusluba puudub.
71.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see, kuidas tõlgendada D. Kobyalko 27. septembril 2022 antud ütlusi, kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrav. Nagu maakohus märkis, ütles D. Kobyalko, et on kahtlustuses kirjeldatud teod toime pannud. Õigus on ka kaitsjal, et sama ülekuulamise raames väitis D. Kobyalko, et eeldas, et tegevusluba on olemas. Samuti väitis ta, et ei teadnud, kust kütus pärit oli (VI kd, tl-d 4-6). 22. detsembril 2022 antud ütlustes ütles D. Kobyalko, et on kahtlustuses kirjeldatud teod toime pannud osaliselt, ent ei soovinud täpsustada, millises osas (VI kd, tl 20). Seda, et D. Kobyalko väitis ülekuulamisel, et arvas, et nõutavad load on olemas, märkis otsuses ka maakohus (vt maakohtu otsuse lk 28), kuid kummutas selle väite.
72.Kokkuvõtvalt jääb apellatsioon D. Kobyalko süüditunnistamise osas rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. (III) Karistused (1) A. Kriškans
73.A. Kriškansi kaitsja leiab, et mõistetud karistus on ebaproportsionaalselt range. A. Kriškans on varem karistamata isik ega pole jätkanud kuritegude toimepanemist. Esimese korraga ei tohiks kohus mõista maksimaalset karistust, kui pole viiteid süüdlase jätkuvale ohtlikkusele. Samuti puudub igasugune vajadus kontrollnõuete kohaldamiseks. Eripreventiivne eesmärk on saavutatud ainuüksi kriminaalmenetlusega.
74.Ringkonnakohtu hinnangul jäi maakohus karistuse mõistmisel seadusega lubatud kaalutlusruumi piiresse ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ehkki maakohus mõistis A. Kriškansile karistuse sanktsiooni ülemises kolmveerandis, tõi maakohus asjakohaselt süü suurust mõjutavate teguritena välja nii käideldud vedelkütuse koguse kui ka riigile tekitatud kahju suuruse. Maakohus tuvastas, et A. Kriškansi teopanus oli süüdistatavatest kõige suurem, teda on ka varem samaliigilise väärteo eest karistatud, samuti tuvastas maakohus kaks karistust raskendavat asjaolu. Nende asjaolude taustal pole põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks.
75.Ehkki maakohus jättis A. Kriškansi vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, allutas maakohus A. Kriškansi, erinevalt D. Kobyalkost ja I. Sjutinist, käitumiskontrollile. Kaitsja vaidlustab ka selle otsustuse.
76.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtul arvestatav diskretsioon otsustamaks, mis moel mõistetud karistust individualiseerida. Ka karistusseadustik ei sea rangeid raame sellele, kas vabastada süüdistatav vangistusest tingimisi käitumiskontrolliga või ilma. Siiski tuleb sätete loogikast, et käitumiskontrolli tuleks eelistada neil juhtudel, kui kuriteo toimepanemise asjaoludest või süüdistatava isikust tulenevalt on põhjust arvata, et 13(18)
1-24-7330 käitumiskontroll on vajalik uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Ennekõike on tegemist olukorraga, kus isiku retsidiivsusoht põhineb mõnel teguril, mida kontrollnõuded- ja kohustused efektiivselt maandada suudaks (nt sõltuvus, kriminaalsed kontaktid, töökoha puudus vmt). Seda, miks tuleb A. Kriškans käitumiskontrollile allutada, maakohus eraldi ei põhjendanud. Ringkonnakohus tõdeb, et varem kriminaalkorras karistamata A. Kriškans viibis pärast kinni pidamist neli kuud eelvangistuses ja kuriteo toimepanemisest oli maakohtu otsuse tegemise ajaks möödunud enam kui kolm aastat. Andmeid selle kohta, et A. Kriškans oleks kuritegude toimepanemist jätkanud, ei ole esitatud. Riskitegureid või tema isikust tulenevaid muid asjaolusid, mis õigustaksid käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole tuvastatud. Neid asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et A. Kriškansi allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik.
77.Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse A. Kriškansi käitumiskontrollile allutamise osas KrMS § 338 p-de 2 ja 4 alusel ning teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 ning § 340 lg 2 p 4 alusel uue otsuse, millega jätab KarS § 73 alusel A. Kriškansile mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui A. Kriškans ei pane 4 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
78.Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt. (2) D. Kobyalko
79.D. Kobyalko kaitsja palub kaitsja vähendada mõistetud vangistuse tähtaega mõistes lühemaajalisem vangistus sanktsiooni alammäära piires, sest D. Kobyalkole mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele, varem karistamata süüdimõistetu isikule ega tema osavõtu astmele.
80.Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja apellatsioon karistuse osas ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus on karistuse mõistmisel D. Kobyalko rolli suurusega arvestanud, samuti võtnud arvesse teisi karistuse mõistmise seisukohalt olulisi asjaolusid. Oma järeldusi on maakohus jälgitavalt otsuse lk-del 32-33 põhjendanud ja on D. Kobyalkole 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmisel ning teda sellest tingimisi vabastades jäänud seadusega lubatud kaalutlusruumi piiresse. Maakohtu argumente ringkonnakohus KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei korda. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. (IV) Avalik-õiguslik nõudeavaldus (1) Avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamine
81.A. Kriškansi kaitsja leiab, et avalik-õiguslik nõudeavaldus ei vasta KrMS § 154 2 p 3 ja 4 nõuetele, sest on sõnastatud üldiselt, puudub üheselt selge nõude alus ja kujunemine. Apellandi arvates ei selgu, milliste konkreetsete maksustamisperioodide ja deklaratsioonidega nõue seostub. Aktsiisi tasumise kohustus, kui see üldse süüdistatavatel lasuks, jaguneks mitmele maksustamisperioodile, mida deklareeritaks igakuiselt. Kuna nõude faktiline alus, s.o milline deklaratsioon jäi esitamata ning milline maks tasumata ja millal, on jäetud suures osas ebaselgeks, tulnuks nõue KrMS § 310 lg 1 alusel jätta rahuldamata või läbi vaatamata.
82.Ringkonnakohus möönab, et avalik-õiguslikust nõudeavaldusest ei nähtu selgelt esitatud nõude materiaalõiguslik alus nii nagu nõuab KrMS § 154 2 p 4. Nõudeavalduses on 14(18)
1-24-7330 loetletud erinevaid VKS sätteid püüdes põhjendada, miks oli vedelkütuse käitlemine ebaseaduslik. Nõudeavalduses tehakse vaid üldine viide ATKEAS §-le 1, mille järgi kütus maksustatakse, ent mitte ühelegi maksukohustuse tekkimise materiaalõiguslikule alusele. Seda puudust ei loe kolleegium aga selliseks, mis välistaks nõude läbivaatamise. Esiteks ei ole kohus avalik-õiguslikus nõudeavalduses märgitud nõudealusega seotud (RKKK 18.11.2025, 1-23-7274/138, p 118). Teiseks, avalik-õiguslikust nõudeavaldusest on aru saada, et süüdistatavatelt nõutakse ebaseaduslikult käideldud kütuse eest aktsiisi tasumist. Seda, et aktsiisi maksmise kohustuse õiguslikuks aluseks on ATKEAS § 22 lg 1 p 4 märkis kannatanu esindaja ka kohtuistungil (VII kd, tl 65 pöördel), samuti tõi selle aluse välja maakohus nõudeavalduse menetlusse võtmisel (VII kd, tl 30 pöördel).
83.Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et avalik-õiguslikust nõudeavaldusest peaks nähtuma maksustamisperioodid. Sama seisukohta väljendas kaitsja ka maakohtu menetluse kohtuvaidlustes viitega ATKEAS § 25 lg-le 1. Viidatud normis märgitud maksustamisperioodid kohalduvad üksnes seal loetletud subjektide osas. Süüdistatavad nende hulka ei kuulu. Nagu eespool selgitatud, on maksukohustuse aluseks ATKEAS § 22 lg 1 p 4. Sel juhul tekib maksukohustus ATKEAS § 24 lg 12 järgi rikkumise päeval või kui rikkumise päeva pole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus rikkumise avastamise päeval. Seega ei seondu ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel tekkiv maksukohustus maksustamisperioodidega. Avalik-õiguslikus nõudeavalduses on toodud nii käideldud kütuse kogus, kütuse hind kui ka perioodid, mil kütust käideldi.
84.A. Kriškansi kaitsja vaidlustas ka MKS § 41 kohaldamise, ehkki mõneti teises kontekstis (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 46-48).
85.Nagu eespool viidatud, tugines maakohus MKS § 41 lg-tele 1 ja 2 põhjendamaks seda, miks vastutavad kõik süüdistatavad maksunõude eest solidaarselt omavahel, mitte menetlusväliste isikutega. Ringkonnakohtu hinnangul lahendas maakohus selle küsimuse õigesti. Ringkonnakohus peab põhjendatuks järgida kohtupraktikas välja kujunenud arusaama, et MKS §-s 41 nimetatud maksualase süüteo mõistet tuleb tõlgendada laiemalt. Ka KarS § 3762 lg 1 – osas, millega rikuti ATKEAS nõudeid – on MKS § 41 lg-te 1 ja 2 tähenduses maksualane kuritegu (vrd TlnRngK 28.04.2017, 3-15-2529/108, p 12 ja 06.06.2016, 3-16-795/9, p 9, vt ka RKKK 06.03.2009, 3-1-1-3-09, p 19.3). Siiski vastutaks süüdistatavad aktsiisi maksmise eest solidaarselt ka MKS §-s 41 sätestatust hoolimata. Ehkki ATKEAS ei sätesta sõnaselgelt solidaarse vastutuse põhimõtet, tuleb seaduse loogikast, et samadel alustel võib maksukohustus tekkida mitmel isikul, mh isikutel, kes üheskoos kütust toodavad, valdavad vmt. Solidaarvastutuse jaatamise tingib ka nõue tõlgendada riigisisest õigust kooskõlaliselt EL õigusega. Nimelt nägi direktiivi 2008/118/EÜ art 8(2) ette, et kui ühest aktsiisivõlast tuleneva maksusumma maksmise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle eest solidaarselt. Sama põhimõte on sätestatud direktiivi (EL) 2020/262 art-s 7(2) (vt ka TlnRngK 12.07.2024, 3-23-975/33, p 35).
86.Kuna maakohus tuvastas õigesti, et süüdistatavatel lasub aktsiisi maksmise kohustus (vt ringkonnakohtu otsuse I osa) ega teinud avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamises ka teisi apellatsioonis nimetatud minetusi, jääb maakohtu otsus avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise osas muutmata.
87.Maakohtul oli ka õigus rahuldada intressinõue. Kaitsja viide MKS § 115 lg-s 3 nimetatud haldusaktile ei ole asjakohane. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus maksukohustuslane ei ole ise intressi arvutanud ja tasunud ning seega määrab selle 15(18)
1-24-7330 kindlaks maksuhaldur (vt ka RKHK 11.10.2019, 3-17-1047/66, p 12). Sealjuures võib maksuhaldur intressisumma kindlaks määrata juba maksuotsuses (samal seisukohal nt L. Lehis. Maksuõigus. 3., täiendatud ja muudetud trükk. Tallinn: Juura 2011, lk 158). Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisel saab aga kannatanu taotleda, et kõik avalikõiguslikud rahalised kohustused – mida üldjuhul saaks haldusmenetluses kindlaks määrata haldusorgan – määraks kindlaks kohus (vt KrMS § 38 1 lg 2). Intressinõue on üheks selliseks rahaliseks kohustuseks. Niisiis saab kohus ühes maksunõudega kindlaks määrata ka intressinõude. Iseäranis mõistlik on intressinõude lahendamine ühes avalik-õigusliku nõudeavaldusega siis, kui intressi arvutamise hakkamise aeg eeldab faktide tuvastamist. Nii on ka praegu.
88.Ehkki maakohtul oli õigus rahuldada ka intressinõue, tuleb ringkonnakohtu hinnangul täpsustada maakohtu otsust ja selle resolutsiooni osas, mis puudutab intressi arvutamise algusaega. Sellele, et intressinõude kujunemine on ebaselge (ehkki maksustamisperioodide kontekstis) viitab apellatsioonis ka A. Kriškansi kaitsja.
89.Maakohus märgib otsuse lk-l 42, et avalik-õiguslikus nõudeavalduses ei täpsustata, mis kuupäevadest alates tuleks intressi arvutama hakata. Tegelikult taotles kannatanu avalikõiguslikus nõudeavalduses, et intressi arvutataks alates rikkumise avastamise kuupäevast, s.o 27. septembrist 2022 (V kd, tl-d 123 ja 129).
90.Maakohtu otsuse resolutsiooni järgi mõisteti põhinõudelt välja intress ATKEAS § 24 lg 1,2 kohaselt tähtpäevaks tasumata maksusummadelt, täpsustamata, mis hetkest intressi arvutatakse. Maakohtu viidatud normid ses küsimuses selgust ei loo. ATKEAS § 24 lg 1 järgi tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel, kui seaduses ei sätestata teisiti. ATKEAS § 24 lg 2 järgi on aktsiisimaksja maksukohustuse tekkimisel kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle ATKEAS §-s 25 sätestatud tähtpäevaks.
91.ATKEAS § 24 lg 12 järgi tekib aktsiisi maksmise kohustus rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval.
92.MKS § 115 lg 1 teise lause järgi arvestatakse intressi alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. ATKEAS § 24 lg 2 järgi pidanuks maksukohustuse tekkimisel aktsiisimaksja arvutama aktsiisisumma ja maksma selle ATKEAS §-s 25 sätestatud tähtpäevaks. Tõsi, ATKEAS § 25 lg 5 järgi makstakse aktsiis ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 sätestatud juhul haldusaktis määratud tähtpäevaks. Seda sätet ei saa aga tõlgendada nii, nagu saaks ATKEAS § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud juhul arvestada intressi alates päevast, mil maksukohustus määratakse kindlaks haldusaktiga (või avalikõigusliku nõudeavalduse korral kohtuotsusega). Sellise haldusakti või kohtuotsuse eelduseks on see, et rikkumine on tuvastatud. ATKEAS § 24 lg 2 kohaselt pidanuks süüdistatavad ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisi, intressid ja tundma huvi nende suuruse ja tasumise vastu. Niisiis on intressi arvestamisel määravaks ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud kuupäev (vrd ka TrtRngK 10.12.2019, 1-19-1346/18, p-d 33-34).
93.Lähtumine rikkumise avastamise päevast, nii nagu kannatanu soovis, on süüdistatavatele soodsam võrreldes sellega, kui intressi arvutataks rikkumise päevast. Veelgi enam, see on soodsam ka kaitsja enda pakutud variandist, mille järgi tuleks intressi arvestada maksustamisperioodide järgi (mh väljendas kaitsja seda seisukohta maakohtu kohtuvaidlustes - VII kd, tl 115). Sel juhul oleks suure osa põhinõude intress hakanud kulgema oluliselt varem kui rikkumine avastati. 16(18)
1-24-7330
94.Avalik-õigusliku nõudeavalduse järgi avastati rikkumine 27. septembril 2022. Seda, et hiljemalt märgitud kuupäeval rikkumine tuvastati, kinnitavad ka kriminaalasja materjalid (nt toimusid sel kuupäeval kahtlustatavana kinnipidamised – V kd, tl-d 10 ja 34). MKS § 115 lg 1 järgi tuleb intressi arvestada järgmisest päevast, s.o 28. septembrist 2022.
95.Kuna maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole intressi kulgemahakkamise tähtaega märgitud, täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsust lisades, et intressi arvestatakse alates 28. septembrist 2022. (2) Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamine
96.Ringkonnakohus tuvastab apellatsioonidest sõltumata kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud arvelduskontol olevate rahaliste vahendite suhtes tehtud otsustustega.
97.Kokkuvõtvalt otsustas maakohus: 1) I. Sjutinile kuuluval arvelduskontol arestitud rahaliste vahendite (14 624,97 eurot) arest jätta jõusse kuni avalik-õigusliku nõude rahuldamiseni, seejärel see tühistada. Samaaegselt otsustas kohus aga kanda arvelduskontol arestitud raha Maksu- ja Tolliameti kontole. 2) I. Sjutinile kuuluv arestitud sularaha (970 eurot) kanda Maksu- ja Tolliameti kontole. 3) A. Kriškansile kuuluv arestitud sularaha (78 228 eurot) kanda Maksu- ja Tolliameti kontole.
98.Avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamisel ei saa kohus otsustada, millise vara arvel see nõue rahuldada tuleb. Kohtu pädevuses on otsustada, kas on vaja võtta meetmeid nõude tagamiseks. Selle üle otsustamine, millise vara arvel tuleb isikult väljamõistetud summa sisse nõuda, ei ole hagi rahuldava kohtu, vaid maksuhalduri või kohtutäituri pädevuses (vt MKS § 130). Arestitud vara omanikule peab jääma võimalus täita avalikõiguslikust nõudeavaldusest tulenev nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis kohtuotsuse tagamiseks arestiti. Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud vara ei lähe erinevalt konfiskeeritud varast kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse (KarS § 85 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 306 lg 1 p 12 ning § 313 lg 1 p 10 järgi piirduda otsustusega jätta avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kohaldatud vara arest muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas osas (vt mutatis mutandis RKKK 30.06.2016, 3-1-1-54-16, p 30).
99.Järelikult puudus kohtul õiguslik alus otsustada, et arestitud sularaha ning arvelduskontol arestitud raha kantakse Maksu- ja Tolliameti kontole avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks. Nii tehes rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ning raskendas sellega süüdistatavate olukorda. Selles osas tuleb maakohtu otsus KrMS § § 338 p 3 alusel tühistada.
100.Tühistatud osas teeb ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 järgi uue otsuse. Arestitud sularaha ning pangakontol oleva vara osas kohaldatud vara arestid jätab ringkonnakohus muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas osas. (V) Menetluskulud
17(18)
1-24-7330
101.A. Kriškansi kaitsja I. Sipari esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus maakohtu otsusega tutvumisele 30 minutit ning apellatsiooni koostamisele 6 tundi. Kaitsja taotleb, et riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks 580 eurot 32 senti (koos käibemaksuga). Täies ulatuses taotlust rahuldada ei saa. Taotluse järgi on tasu suuruseks ilma käibemaksuta 468 eurot. Justiitsministri 29. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg 6 ning § 6 lg 3 järgi ei tohi määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest üldmenetluses arutatud asja apellatsioonimenetluses (välja arvatud istungil osalemine) ületada 432 eurot. Selle summa loeb ringkonnakohus põhjendatuks ning suurendab seda käibemaksu võrra 24% (432 × 1,24 = 535,68). Ringkonnakohus määrab Advokaadibüroole Sipari vandeadvokaadi Ilja Sipari poolt apellatsioonimenetluses A. Kriškansile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 535 eurot 68 senti (koos käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus teeb A. Kriškansi kaitsja apellatsiooni alusel KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
102.D. Kobyalko kaitsja M. Mahlapuu esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus maakohtu otsuse analüüsile, apellatsiooni koostamisele ja esitamisele 6 tundi. Kaitsja taotleb, et riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks 535 eurot 68 senti (koos käibemaksuga). Taotletav summa ilma käibemaksuta on 432 eurot. Ringkonnakohus loeb taotluse põhjendatuks ning määrab Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid vandeadvokaadi Madis Mahlapuu poolt apellatsioonimenetluses D. Kobyalkole osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 535 eurot 68 senti (koos käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus teeb D. Kobyalko kaitsja apellatsiooni alusel KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel D. Kobyalko kanda.
103.I. Sjutini kaitsja A. Neiland esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus maakohtu otsusega tutvumisele 20 minutit ning apellatsiooni koostamisele 2 tundi. Kaitsja taotleb, et riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks 208 eurot 32 senti (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus loeb taotluse põhjendatuks ning määrab Advokaadibüroole AE Consult vandeadvokaadi Alar Neilandi poolt apellatsioonimenetluses I. Sjutinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 208 eurot 32 senti (koos käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus teeb I. Sjutini kaitsja apellatsiooni alusel KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel I. Sjutini kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.