Martin Erlich süüdistus KarS § - de 266 lg 2 p 1; § 120 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi lühimenetluses;
Abiprokurör
Dagne Mihkels
Süüdistatav
Martin Erlich, isikukood: 38601260030, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, xxxharidusega, xxx, xxx, vabaduses viibides elukoht: xxx, asukoht: XXX, xxx, epost: xxx, kehtivad karistused puuduvad, käesolevas kriminaalajas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 1.11.2025 kell 02:02 kuni kella 18:03; misjärel kohaldatud tahtest olenematut ravi; Harju Maakohtu 25.11.2025 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine kuni kaheks kuuks alates Martin Erlich vabanemisest talle Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-25-18430 kohaldatud tahtest olemematult ravilt s.o alates 26.11.2025; vahi all pidamise tähtaega pikendatud 19.01.2026 määrusega ühe kuu võrra s.o kuni 26.02.2026;
Kaitsja
Vandeadvokaat Karine Nersesjan
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:
1.Süüdi tunnistada Martin Erlich KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
Süüdi tunnistada Martin Erlich KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2 (kaks) aastat.
3.Juhindudes KarS § 64 lg 1 lugeda Martin Erlich mõistetud kergem karistus kaetuks
raskema karistusega, mõistes temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
4.KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõista Martin Erlichile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
5.Juhindudes KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 ja 5 alusel määrata, et mõistetud s.o 1 aasta ja 4 kuu pikkusest vangistusest tuleb Martin Erlichil koheselt ära kanda 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks üks päev 01.11.2025 ja koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ülejäänud osa s.o 4 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse algust arvestada alates Martin Erlichi kahtlustatavana kinnipidamise päevast s.o alates 26.11.2025.a.
6.Ülejäänud Martin Erlichile mõistetud karistuse osa s.o vangistus 11 (üksteist) kuud jätta täitmisele pööramata tingimusel, et Martin Erlich ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p.p 2 1, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:
7.Kohustada Martin Erlichit käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:
elama alalises elukohas aadressil: xxx;
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult lahkumiseks Eesti territooriumi viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
järel
eelneva loa elukohast piires kauemaks kui
8.Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2 1 kohustada Martin Erlichit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
9.KarS § 78 p 1 alusel lugeda Martin Erlichi katseaja kulgemist otsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 7. aprillist 2026. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse Martin Erlich suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes KarS § 75 lg 5 tulenevalt KarS § 75 lg 1, 2 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
10.Määrata Martin Erlich katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
11.Martin Erlich suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel.
12.Juhindudes VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 kohaldada käesoleva kohtuotsusega kannatanu X (isikukood: XXX) isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuriteos KarS §-de 121 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi Martin Erlichile lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks:
keelata Martin Erlichil läheneda kannatanu Xle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit;
keelata Martin Erlichile läheneda kannatanu X elukohale xxx lähemale kui 50 meetrit;
keelata Martin Erlichil läheneda kannatanu X töökohale YYY lähemale kui 50 meetrit;
keelata Martin Erlichil suhelda kannatanu Xga vahetult, võtta ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel.
13.Martin Erlichile jõustumisest.
määratud
lähenemiskeeld
hakkab
kehtima
kohtuotsuse
14.Jätta rahuldamata Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlus kohaldada Martin Erlichile kannatanu Yi isikuõiguste kaitseks kannatanu vastu toimepandud kuriteos KarS § 120 lg 1 järgi lähenemiskeeldu.
15.Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasjas olevad digitaalsed ning nendel olev teave jätta kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
16.Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 kriminaalasjas asitõendiks olevad käärid, millised asuvad hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil: Rahumäe tee 6/1, Tallinn, Harjumaa (24.11.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 25ATH37358) kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
17.Juhindudes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5 rahuldada kannatanu Q (isikukood: XXX) poolt süüdistatava Martin Erlichi vastu esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summas 1000.- (üks tuhat) eurot ja varalise kahju summas 142,80.(ükssada nelikümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti) euro nõudes.
18.Välja mõista Martin Erlichilt kannatanu Q kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 1000.- (üks tuhat) eurot ja varaline kahju summas 142,80.- (ükssada nelikümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb Martin Erlichil tasuda kannatanu Q Swedbank AS arveldusarvele nr
XXXXXXXX.
20.KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Martin Erlichilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 (üks tuhat nelisada üheksateist) eurot; osaliselt kohtueelses – ja kohtulikus menetluses õigusabi teenuse osutamise eest määratud kaitsja tasu kogusummas 1826,52 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kuus eurot ja viiskümmend kaks senti) eurot;
21.Juhindudes KrMS § 180 lg 3 kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi teostamisega kaasnenud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 7.1-3/566) summas 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot jätta riigi kanda.
22.Juhindudes KrMS § 180 lg 3 osaliselt määratud kaitsjatasust s.o summas 119,04 (ükssada üheksateist eurot ja neli senti ) eurot jätta riigi kanda.
23.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasud) tuleb Martin Erlichil tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse Martin Erlichile üle kas kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel või edastatakse talle kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 20.mail 2026. Esitatud süüdistus: Martin Erlichi on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et 01.11.2025 öösel umbes kella 01:45 ajal sisenes ta xxx ja xxx X teadmata ja tahte vastaselt kannatanu elukohta, s.o korterisse aadressil xxx, avades lukustamata, kuid suletud korteriukse. X ja Martin Erlich ei elanud koos ning Martin Erlichil oli luba käia X kodus vaid kokku lepitud ajal. Kannatanu ei olnud andnud Martin Erlichile luba siseneda oma koju öösel ja ette teatamata. Seega pani Martin Erlich toime valdaja tahte vastase ebaseadusliku sissetungi elamiseks kasutatavasse ruumi, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo. Seejärel läks Martin Erlich kannatanu magamistuppa, kus kannatanu ja tema xxx Yit (ik XXX) parajasti üksteise kõrval voodis magasid. Martin Erlich pani magavale Xle käe suu peale ja käärid kõrile, ähvardades tappa X ja röövida xxx Yi, kui X xxx Martin Erlichile Tallinnasse autot (Bugatti) ei too. Seejärel ähvardas Martin Erlich xxx kõrval maganud ja unest ärganud xxx Yit tapmisega, öeldes xxxle, et kui xxx häält tõstab, teeb ta vagaseks. Martin Erlich sundis xxx tooma telefoni, et X, kellel Martin Erlich kääre kõril hoidis, saaks teha telefonikõne oma xxxle. xxx tõigi Martin Erlichile xxx mobiiltelefoni ning X helistas öösel oma xxxle. Ähvarduste tagajärjel xxx läks endast välja ning X tundis hirmu enda ja oma xxx elu ja tervise pärast. Nii xxxl kui xxxl oli alust karta ähvarduste täideviimist, sest neid rünnati nende kodus, voodis une pealt ning ähvardamise ajal hoidis Martin Erlich kääre X kõril. Seega pani Martin Erlich toime teise inimese tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kui xxx Y oli xx käsu peale end vannituppa lukustanud ning oli ohutus kohas, rabeles
kannatanu X end Martin Erlichi alt lahti ning avas korteri ukse, paludes juhuslikult mööduval naabril, Ql politsei kutsuda. Selle peale ründas Martin Erlich X trepikojas aadressil xxx kääridega, põhjustades Xle füüsilist valu ja kehavigastusi: pika lõikehaava vasaku käe õlavarrele, lõikehaava seljale ning kriimustused kätele, kaelale ja näkku. Naaber Q, kes nägi trepikojas maas X, kelle peal oli Martin Erlich, tuli kannatanule appi ning üritas Martin Erlichi kannatanu pealt ära tõmmata, mispeale lõi Martin Erlich Qt ühe korra kääridega silma piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: lõikehaava parema silmakoopa juurde ning paistetuse ja hematoomid parema silma piirkonda. Seega pani Martin Erlich toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo. Katre Poljakova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.