Liiklussüüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Kalev Tiiki selles, et ta juhtis 9. augustil 2025 enne kella 22.07 Tartu linnast XXX juurest kuni Puhja aleviku kanti Tartumaal ja sealt tagasi Näituse 26 Tartu linna mootorsõidukit Opel Combo Van registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,86 mg/l. Sellise tegevusega rikkus Kalev Tiik LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks puudus Kalev Tiigil teo toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Kalev Tiik toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lisaks sõidutas Kalev Tiik Puhja aleviku kandist Tartumaal Tartu linna sõitjat, kes ei olnud LS § 30 lg 1 kohaselt turvavööga kinnitatud, istudes pagasiruumi põrandal. Sellega pani Kalev Tiik toime LS § 242 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Sellega pani Kalev Tiik toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas. Prokurör palub tunnistada Kalev Tiik süüdi KarS § 424 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest. Selle eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, mistõttu lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Prokurör palub vangistuse jätta KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 7) mitte tarvitama alkoholi. Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 8) kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel summas 132,68 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. Arvestades, et süüdistataval on võlgnevusi enama kui XXX euro ulatuses, XXX, samas tuleb tasuda igakuiseid kulutusi nagu kulud eluasemele ja söögile, on ilmne, et menetluskulude hüvitamine täies mahus käib süüdistatavale üle jõu, mistõttu palub prokurör KrMS § 180 lg 3 jätta kohtul poole menetluskuludest ehk 730,84 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetlusekulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, määramata sealjuures kindlaks üksikute osamaksete suurust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Kalev Tiigi süüditunnistamiseks KarS § 424 lg 1 järgi. Seega tuleb Kalev Tiik süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.