Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja nr
1-26-1539 (24231553827)
Kohtunik
Karin Olentšenko
Kohtuistungi sekretär
Maris Karna
Kriminaalasi
Janar Keel süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
Janar Keel – ik 38008275714, XXX kodanik, elukoht: XXX, emakeel XXX keel, XXX, töökoht: XXX, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, oli kahtlustatavana kinni peetud 17.05.-19.05.2024.a.
Kaitsja
kaitsja osavõttu ei soovinud
Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Janar Keel KarS § 424 lg 2 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Janar Keelele mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.05.-19.05.2024, s.o 3 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud 27 päeva. KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 357 tundi, mille tegemise ajaks määrata tähtaeg 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada Janar Keelt täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada Janar Keelt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Janar Keel’elt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Janar Keel kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Janar Keelelt riigieelarve tuludesse menetluskulud – joobe tuvastamise kulu 22 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 153,72 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot. Menetluskulud kogusummas 1594,72 eurot võib tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99926700012218. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 06.04.2026. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 07.05.2026.a.
Janar Keeli süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 17.05.2024 kella 15:20 paiku Tartu linnas Lääneringtee 13 juures mootorsõidukit XXX Läti reg-nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,97 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,88 mg/l) ning juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 21.09.2024 kella 13:40 ajal Harjumaal Peetri alevikus Tartu mnt 169 juures suunaga Tallinna poole mootorsõidukit XXX reg-nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI uuringuakti nr 24T-TXT04824 kohaselt tuvastati etanoolisisaldus veres 2,83 mg/g, +/- 0,06, k=2, alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 2,77 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Janar Keel toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
istme vahele ja püüdis seda sealt kätte saada. Sellel ajal kaldus autoga teel vasakule poole, mitte palju, aga arvab, et teised liiklejad võisid seda märgata ja politseile teada anda. Võib olla ka siis, kui sõitis teistest autodest mööda, võis ka kiirust ületada, aga tundis ennast roolis hästi. Ei osanud absoluutselt arvata, et tal on selline suur joove. Ei oleks kunagi autorooli istunud, kui oleks teadnud, et tal on joove. Edasi toodi ta vanglasse ja peeti kinni. Siin olek on tema jaoks täielik šokk, ta ei ole suutnud kaks ööd magada, ei suuda sellises keskkonnas olla. Tunnistaja XX (politseiametnik) ütluste kohaselt 17.05.2024 kella 08:00 kuni kella 20:00 oli patrullteenistuses koos patrullpolitseinik XXX. Kella 15:15 ajal tuli väljakutse, kus tumehall XXX reg märgiga XXX (Läti ) teeb ohtlikke manöövreid, sõidab Tartu poole mööda TallinnTartu-Võru-Luhamaa teed. Teataja sõitis XX järgi ning andis kell 15:15 teada, et sõiduk keeras Ilmatsalu poole. Reageerisid sellele väljakutsele ning liikusid Tartust Ilmatsalu suunas. Kell 15:20 sõitis XXX reg märgiga XXX neile vastu. Liikusid XXX järgi. Sõiduauto XXX keeras Ilmatsalu ringilt Lääneringtee tänavale, Tartu linnas. Andsid sõidukile peatumismärguande siniste ja punaste märgutuledega. Sõiduk peatus kell 15:23 Lääneringtee 12 maja juures Tartu linnas. Läksid sõiduauto juhiukse juurde, juht avas akna. Oli tunda sõidukis tulevat alkoholilõhna. Teostas juhile indikaatorvahendiga Alcoquant alkokontrolli. Indikaatorvahendi esmane näit 2,36 mg/L. Teostas juhile kohapeal alkokontrolli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0032. Tõendusliku alkomeetri tulem 0,97 +/- 0,09 mg/l. Juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,88 mg/l. Juht viibis sõidukis üksinda. Sõiduautot XXX reg märgiga XXX juhtis JANAR KEEL. Janari oma sõnade kohaselt tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ja väitis, et kella 02:00 ajal läks magama. XXX teisaldatud Tartu linn, Tähe tn 106a. Janar peetud kahtlustatavana kinni ning toimetatud Tartu vanglasse. Kinnipidamisest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni ei olnud Janaril võimalus tarvitada tubakatooteid ega muid tahkeid ja vedelal kujul jooke, sööke. Tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST kasutades tuvastati 17.05.2024 kell 15:24-15:32 lõpliku lugemina 0,97 mg/l, laiendmääramatus 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,88 mg/l. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt juhtis Janar Keel 17.05.2024 sõidukit XXX reg.märgiga XXX(LV) ning juht kõrvaldati 17.05.2024 kell 15:23 sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt on välja antud selle kohta, et XXX reg.märgiga XXX(LV), mille juht oli Janar Keel, teisaldati 17.05.2024 hoiukohta Tähe 106a, Tartu, kuna Janar Keel on juhtimiselt kõrvaldatud, sest on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
ütlesid, et viisid ta kuntslikku kooma, kuna tal oli kahepoolne kopsupõletik, Covid ning alkoholijoove. Kõik kolm asja kokku tekitasid talle ohtliku terviseseisundi. Viimane aasta on olnud tema jaoks vaimselt väga raske, kuna läks lahku oma elukaaslasest ning peale seda hakkas rohkem alkoholi tarvitama. Alates 1. novembrist oli ta 3 nädalat XXX haiglas alkoholi ravil. Tunneb, et see ravi aitas teda ning peale seda ei ole ta enam alkoholi tarvitanud. Korra kuus käib oma vaimsete probleemide ja alkoholiprobleemiga XXX juures. Kahetseb südamest, et otsustas alkoholijoobes olles autoga sõitma minna. Tema tegu on taunitav ja teab, et pani oma teoga ohtu lisaks endale ka kaasliiklejad. Tunnistaja XXX (politseiametnik) ütluste kohaselt olles tööl 21.09.2024 patrullteenistuses said väljakutse aadressile XXX, mille sisuks oli, et ,,võimalik joobes juht. Sõitis üle ohutussaare ja vastu posti, jätkas sõitu. Hetkel sõiduk pargitud. Sõiduk liigub linna poole. ohutuled peal ja rehvid katki“. Neile laekunud info kohaselt oli olemas tunnistaja, kes oli näinud, kuidas valget värvi XXX reg. nr-ga XXX oli sõitnud üle ohutussaare ja vastu posti, tunnistaja sõidab kõnealusele sõidukile järgi. Pärast nägemist, et sõiduk tee ääres seisma jäi, jäi tunnistaja samamoodi seisma ning ootab nende saabumist. Reageerisid väljakutsele ning nägid kirjeldatud XXX reg.nr-iga XXX seismas tee ääres, ohutuled töötamas, Tartu mnt 119, Tallinn juures. XXX kõrval seisis meesterahvas. Isikuga vesteldes oli tunda tema suust tulevat alkoholilõhna, otsustas isiku allutada joobekontrollile indikaatorvahendiga. Isik indikaatorvahendisse puhuda ei soovinud. Seejärel selgitas, et sellisel juhul allutavad isiku politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetri kontrollile, millega isik algselt oli nõus. Isik selgitas, et tal on raske öelda kui palju nad jõid, kuid kinnitab fakti, et nad jõid. Küsis, et kas isik tundis, et ta on kaine, millele isik vastas sõnadega ,,vist ei“. Mainitust tulenevalt selgitas isikule, et selle pärast pakkus indikaatorvahendisse puhumist, sest see näitaks kohapeal ära isiku potentsiaalse joobe ning kui ta sellest keelduks, siis suunduvad jaoskonda tõendusliku alkomeetriga joovet tuvastama. Isik küsis, mida see tema jaoks tähendaks, kui indikaatorvahend tuvastaks temal joobe. Sellele vastas, et alustaksid väärteomenetlust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise alusel. Selgitas isikule, et tegemist oli õnneliku õnnetusega, kuna ainsaks kahjuks oli tema poolt juhitud sõiduk, mitte mõni inimene või kellegi teise sõiduk. Isik nõustus kommentaariga ning lisas, et ta ei õigusta oma tegu. Seejärel ütles isik, et on nõus indikaatorvahendisse puhuma. Indikaatorvahendi näit oli 1.48mg/l kohta. Selgitas isikule, et tegemist on kriminaalse joobega, mis algab alates 0.75 mg/l. Pärast selgitamist, et järgmise tegevusena läheksid kinnipidamiskeskusesse, kus allutavad isiku tõendusliku alkomeetriga alkoholikontrollile, ütles isik, et ta ei ole sellega nõus. Sellele vastas, et sellisel juhul lähevad haiglasse alkoholi sisaldust veres kontrollima, vereprooviga. Patrullpolitseinikud toimetasid Janari Ida-Tallinna Keskhaiglasse vereproovi võtma. Tunnistaja XXX poolt kirjeldatud sündmus on talletatud videosalvestisena ka asitõendi vaatlusprotokollides. Sündmust pealt näinud tunnistajaks on XXX, kelle ütluste kohaselt sõitis 21.09.2024 kell 13:40 Jürist Tallinna suunal, vahetult enne Tallinna linnapiiri silti kaldus valge XXX reg.numbriga XXX oma sõidureast Peetri Olerexi juures paremate ratastega üle ohutussaare äärekivist. Peale ohutussaart jätkas valge XXX sõitmist, vaatamata katkistele rehvidele, mis äratas temas kahtlust, et tegu võib olla joobes juhiga. Kui XXX peatus, väljus sõiduki juhiuksest meesterahvas. Helistas Häirekeskusesse kahel korral ning juhtumist on tal telefoniga filmitud videod. 21.09.2024 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et 21.09.2024 kell 13:56 aadressil Tartu mnt 119, Tallinn juures, allutas patrullpolitseinik Janar Keele
indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, näit 1,48 mg/l. Pärast seda tuvastati Janar Keelel etanoolisisaldus veres, mis vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale oli 2,83+-0,06, k>2. Seega on Janar Keelele etteheidetud süüdistuses õigesti märgitud, et alkoholisisaldus veres oli mitte vähem kui 2,77 mg/g. Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud: suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, kiire kõne, koordinatsioonis on kerged häired ning käitumises esineb rahutus, värisemine, ärritumine ja ründav käitumine, samuti oli alkoholi lõhn suust. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt juhtis Janar Keel 21.09.2024 sõidukit XXX reg.märgiga XXX ning juht kõrvaldati 21.09.2022 kell 13:56 sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt on välja antud selle kohta, et XXX reg.märgiga XXX, mille juht oli Janar Keel, teisaldati 21.09.2024 hoiukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn, kuna sõiduki juht Janar Keel on juhtimiselt kõrvaldatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise tõttu.
Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette ainult vangistuse ning seda kuni 4 aastat. Järelikult ei ole Janar Keelt võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, kuna sellist karistusliiki KarS § 424 lg 2 koosseis ette ei näe. KarS § 424 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse nii joobe määra kui ka teo toimepanemist otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus, et 17.05.2024 episoodis tegi Janar Keel sõidukit juhtides ohtlikke manöövreid ning 21.09.2024 episoodis sõitis üle ohutussaare äärekivi. Järelikult oli Janar Keele tegevus mõlemas episoodis liikluskorda äärmiselt ohustav ning teo tehiolud näitavad, et Janar Keele süü võib hinnata keskmiseks. Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Janar Keelt võib karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et kehtivad kriminaalkaristused Janar Keelel puuduvad ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et Janar Keel oleks enda õigusvastast käitumist pärast viimast episoodi jätkanud. Mõistetud karistust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aastat vangistust. Kuna Janar Keel oli kahtlustatavana kinni peetud 17.05.-19.05.2024, tuleb nimetatud aeg KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jääb 11 kuud 27 päeva vangistust. Janar Keel nõustus võimalusega teha üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuna Janar Keelele mõistetud karistus on väiksem kui 2 aastat vangistust, Janar Keel on nõus tegema üldkasulikku tööd, kohus ei hinnanud Janar Keele süüd keskmisest suuremaks ning ka prokuröri hinnangul võib Janar Keel teha üldkasulikku tööd, peab kohus põhjendatuks asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 357 tundi, mille tegemise tähtajaks määrab 2 aastat. Kohtu hinnangul üldkasuliku töö tegemine suunab Janar Keelt paremini õiguskuulekale teele, kui reaalselt ärakandmisele määratav vangistuse osa (mida sätestab KarS § 424 lg 4 p 1). Kuna Janar Keel pani toime kaks episoodi lühikese ajavahemiku järel, võib väita, et Janar Keelest lähtub oht asuda alkoholi tarvitatuna sõidukit juhtima. Uute õigusrikkumiste välistamiseks ning alkoholiprobleemist vabanemiseks leiab kohus, et käitumiskontrolli ajal on Janar Keel kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning läbima sotsiaalprogrammi. KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristuse suurus peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekuse suunas, samuti lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et karistuse preventiivseid eesmärke on võimalik saavutada juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Ka lisakaristuse kohaldamisel arvestab kohus Janar Keele puhtsüdamlikku kahetsust ning
raskendavate asjaolude puudumist. Lisakaristuse kohaldamine annab ka ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.