Liiklussüüteod

või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700006884. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Üllar Leppa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 07.02.2023. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-23-540 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis korduva juhtimise eest, juhtis 28. detsembril 2025. a kell 19.23 xxx juures taaskord mootorsõidukit Chevrolet Aveo registreerimismärgiga xxx, olles ise joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,01 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,91 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem Antud teoga rikkus Üllar Lepp liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Üllar Lepp toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Üllar Lepp ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Ü. Lepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 2 aastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 p 1 ja KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et Ü. Lepale mõistetavast 2 aasta pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust ja karistuseosa 1 aasta 7 kuud vangistust jätta tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Ü. Lepp ei pane 3 aasta 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut panna Ü. Lepale kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse katseajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida esmane vastuvõtt. Ravivajaduse ilmnemisel tuleb Ü. Lepal läbida vajalik ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel ravi) läbimise kohta esitab Ü. Lepp kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes:

SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. Mõista Ü. Lepalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest tasu 486,08 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1815,08 eurot. Võimaldada Ü. Lepal tasuda menetluskulud summas 1815,08 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ü. Lepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 486,08 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1815,08 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada Ü. Lepal tasuda menetluskulud kogusummas 1815,08 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.