Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Igor Štšukinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 05.08.2025 otsusega nr 1-25-3445 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (teod 16.11.2024, 02.03.2025 ja 02.05.2025), milline karistus on kandmisel, uuesti, viibides 11.01.2026 kella 00:02 paiku Tallinnas aadressil xxx asuvas „xxx“ kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx OÜ-le kuuluva ühe pudeli viina „Stumbras Cranberry“, 0,2l, maksumusega 4,75 eurot ja tarbis (jõi) selle osaliselt müügisaalis, seejärel möödus kassast ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup on rikutud. Seega pani Igor Štšukin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Igor Štšukini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.02.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Igor Štšukini süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (5 kuud vangistust) Harju Maakohtu 05.08.2025 otsusega nr 1-25-3445 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nimetatud otsusega mõisteti Igor Štšukinile karistuseks vangistus 4 kuud. Vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile tuleb selle karistusaja hulka lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära tehtud 24 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab 24 päevale vangistusele – seega karistuse ärakandmata osa 05.08.2025 otsuse nr 1-25-3445 järgi on 3 kuud ja 6 päeva vangistust - seega mõista Igor Štšukinile liitkaristuseks 8 kuud ja 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.01.2026, s.o 1 päev, seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 8 kuud ja 5 päeva. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 alusel asendada mõistetud vangistus (8 kuud ja 5 päeva) 245 tunni üldkasuliku tööga (arvestusega 1 päev vangistust = 1 tund ÜKT) tähtajaga 18 kuud. Määrata Igor Štšukin üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Igor Štšukin peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustada Igor Štšukinit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning kohustada teda osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS

§ 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - avatud/poolik viinapudel Stumbras Cranberry 0,2l (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; - CD- plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 223,20 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.