Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-1117
Kohtunik
Margit Roots-Dervishi
Kohtuistungi sekretär
Maarit Maria Kopso
Kriminaalasi
Andres Liivak süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Arika Lepp
Süüdistatav
Andres Liivak – isikukood: 39109140309; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; emakeel: XXX; XXX; töökoht: OÜ K; telefon: XXX; e-post: XXX; kriminaalkorras karistamata
Tõkend
Ei ole kohaldatud (KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 22.–23. veebruar 2025, s.o 2 päeva)
Kaitsja
Gerda-Johanna Aasmaa (määratud korras, süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist)
ajavahemike
järel
c) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
1-26-1117 oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Andres Liivakut süüdistatakse selles, et ta 22.02.2025 kella 22.35 paiku lõi XXX asuva kortermaja trepikoja esimesel korrusel M. K. 5-6 korda rusikaga kukla piirkonda. Andres Liivak põhjustas oma tegevusega M. K.le valu ning löökide tagajärjel tekkis M. K.l parema kõrva taha kukla piirkonda paistetus.
1-26-1117 Seega pani Andres Liivak tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Andres Liivaku, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Andres Liivakule KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Andres Liivaku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.02.2025 kuni 23.02.2025, s.o kaks päeva, seega kandmisele kuulub 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 sätteid kohaldades määrata, et vangistus jäetakse tingimisi Andres Liivaku suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Andres Liivakule täiendavalt kohustuse: KarS § 75 lg 2 p 8 järgi osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kokkuleppe kohaselt tuleb DVD plaat (vormikaamera salvestised, häirekeskuse kõned) säilitada kriminaalasja materjalide juures. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o kokkuleppe sõlmimise ajal 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 200,88 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustada Andres Liivakut hüvitama sundraha ja menetluskulud kogusummas 1529,88 eurot alates kohtuotsuse jõustumist 1 aasta jooksul.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Andres Liivak KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.
1-26-1117 Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.