Liiklussüüteod

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Valdur Pukki süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 16.01.2020 otsusega kriminaalasjas 1-19-10123 karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 24.08.2025 kell 21.19 xxx asuva Olerexi tankla juures sõiduautot Mazda 6 registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 1,60 mg/g. Eeltooduga rikkus Valdur Pukk liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. Lisaks eelnevale puudub Valdur Pukkil ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Valdur Pukk toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun, süüdistatav Valdur Pukk ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar sõlmisid kokkuleppe järgnevas. V. Pukk tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aastase vangistusega. KarS § 69 alusel asendada V. Pukkile mõistetud 1 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule. KarS § 75 lg 4 alusel, seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale, võtab V. Pukk endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni anda omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Vereanalüüsi vastus tuleb esitada kriminaalhooldusametnikule viimase poolt määratud tähtajaks. Katseajaks etteantud analüüside arvu võib kriminaalhooldusametnik vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelmise analüüsi tulemusest. Vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta V. Pukkilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Mõista V. Pukkilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest tasu 324,88 eurot, joobe tuvastamisega seotud kulud 22 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1675,88 eurot. Võimaldada V. Pukkil tasuda menetluskulud summas 1675,88 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. V. Pukkil on xxx ning ta saab riigilt umbes xxx eurot kuus. Samuti käib ta tööl ja saab sealt kuus umbes alla xxx euro. Laene tal ei ole. Ta elab üüripinnal ja maksab kuus selle eest xxx eurot ja juurde tuleb küttepuude maksumus, mida peab ise

muretsema. Samuti on tal 7 koera, kelle eest peab hoolitsema. Kuu lõpus jääb natuke ikka üle ka raha, kui pingutada. Alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. V. Pukk tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 324,88 eurot, joobe tuvastamisega seotud kulud 22 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1675,88 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada V. Pukkil tasuda menetluskulud kogusummas 1675,88 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. V. Pukkil on xxx ning ta saab riigilt ligikaudu xxx eurot kuus. Samuti käib ta tööl ja saab sealt kuus ligikaudu alla xxx euro. Laene tal ei ole. V. Pukk elab üüripinnal ja maksab kuus selle eest xxx eurot, juurde tuleb küttepuude maksumus. Samuti on tal 7 koera, kelle eest peab hoolitsema. Kuu lõpus jääb V. Pukkil natuke ikka üle raha, kui pingutab. Alaealisi ülalpeetavaid tal ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.