Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

1-26-24

Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.08.2025-08.08.2025, s.o 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada Janek Viljastule mõistetud 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkune vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Janek Viljastu järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatule. Janek Viljastu on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi.

Määrata Janek Viljastu üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

1-26-24

I SÜÜDISTUS

Janek Viljastut süüdistatakse selles, et tema: - 14.05.2024 kell 19:52 viibides aadressil XXX maja ees, ähvardas kannatanut K. R., lubades murda kannatanul mõlemad käeluud, kannatanut ära tappa ja karjus: „K. R., filmi. Ma löön su ametlikult maha, ma olen nõus selle eest vangi minema, mina olen, ma löön su maha lihtsalt.“ Arvestades asjaolu, et Janek Viljastu oli ka varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise K. R. suhtes, on ka selle eest süüdi mõistetud ja karistatud, tundis K. R. ohtu oma elule ja tervisele. - 27.10.2024 kella 12.50 ajal ähvardas telefoni teel kannatanut I. A., öeldes kannatanule, et lööb talle autorehvi kaela ümber, kägistab ta ära, peksab sodiks, paneb ta autod põlema ja viskab ta korteri aknad sisse. Kannatanul I. A.l oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest kannatanu on varasemalt pealt näinud, kuidas Janek Viljastu on teiste isikute suhtes füüsilist vägivalda kasutanud ja teiste vara kahjustanud. Seega pani Janek Viljastu oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Janek Viljastut selles, et tema olles isik, keda on varasemalt Harju Maakohtu 02.03.2023 kohtuotsusega nr 1-23-992 süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas: - 04.06.2024 kella 19.00-20.00 ajal aadressil XXX asuva kohviku terrassil tõmbas kannatanut I. K. tooli pealt maha ja lõi maas olnud kannatanut korduvalt käte ja jalaga, tekitades kannatanule I. K.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse marrastuse vasaku käe küünarliigesel; - 02.09.2024 kella 21:00 ajal viibides XXX kaupluse taga, lõi käega kannatanut K. R. parema silma piirkonda. Seejärel haaras ja sakutas kannatanut juustest, tekitades oma

1-26-24 tegevustega kannatanule K. R.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse verevalumi parema silma piirkonnas; - 06.09.2024 kell 17.43 viibides XXX kaupluses, lõi kannatanut K. R. rusikaga näkku vasakule poole. Oma tegevustega tekitas Janek Viljastu kannatanule K. R.le füüsilist valu ja terviskahjustuse punetuse ja turse vasakul põsesarnal ja silma all; - 03.10.2024 kella 18.00 paiku aadressil XXX hoovis lõi kannatanut R. M. mõlema käe rusikaga vastu kannatanu rindkere, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Sellise tegevusega põhjustas Janek Viljastu kannatanule R. M.ele füüsilist valu. Seega pani Janek Viljastu oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Janek Viljastut selles, et tema juhtis tahtlikult 07.08.2025 kell 14.55 Rahumäe tee 9b ja Rahumäe tee 5 vahel, Tallinnas, suunaga Rahumäe tee 5 mootorsõidukit Skoda Octavia registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,56 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,14 mg/l mõõtetulemus 1,42 mg/l). Oma tahtliku tegevusega rikkus Janek Viljastu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Janek Viljastu oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Janek Viljastu, tema kaitsja Natalia Lausmaa ja abiprokurör Irina Tsugarti vahel 05.02.2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Janek Viljastu süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel moodustakse liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 2 aasta pikkune vangistus, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse maha eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.08.2025 (2 päeva), misläbi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 asendatakse vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 718 tundi. Üldkasuliku töö tegemiseks määratakse 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav on üldkasuliku töö tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 p 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel tuleb vastavalt kokkuleppele kohaldada K. R. (ik XXX) isikuõiguste kaitseks Janek Viljastule lähenemiskeeldu ja keelata tal:  läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 25 meetrit;  viibida kannatanu elukohale aadressil XXX lähemal kui 25 meetrit.

1-26-24  võtta kannatanuga ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu. Lähenemiskeelu tähtajaks määratakse 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses summas 109,80 eurot ja kohtumenetluses summas 357,12 eurot. Lisaks on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Janek Viljastu hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. 05.02.2026 kohtuistungil jäi prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist, niisamuti taotles kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist süüdistatava kaitsja Natalia Lausmaa. Süüdistatav avaldas, et nõustus vabatahtlikult kokkuleppemenetluse kohaldamisega, saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega, kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet ja soovib selle kinnitamist kohtu poolt.

III MAAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kohtuasja nr 1-26-24 materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, jõudis järeldusele, et süüdistatav on nõustunud vabatahtlikult kokkuleppemenetlusega, on saanud aru kokkuleppe sisust ja selle sõlmimisel on ta väljendanud enda tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid, järgitud on kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Janek Viljastu KarS §-de 121 lg 2 p 3, 120 lg 1 ja 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul on taotletud karistus kooskõlas süüdistatava süü suuruse ja karistuse mõistmise eesmärkidega. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks. Kokkuleppest nähtuvalt on nende osas kokkulepe saavutatud. Samuti kohus nõustub kokkuleppes kajastatud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Kadri Väling

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.