Liiklussüüteod

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Marken Kalju süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.12.2025 kella 00.29 ajal Harju maakonnas Tallinnas Mustamäe tee 161 juures (Mustamäe tee 159 ja Mustamäe tee 167 vahel) suunaga Mustamäe tee 167 mootorsõidukit BMW 530 (reg-nr XXX), olles joobeseisundi (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,28 mg/l laiendmääramatusega + 0,12 mg/l (lõplik lugem 1,16 mg/1)). Sellise tegevusega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Marken Kalju oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Laura Liisa Mölder, süüdistatav Marken Kalju ja tema kaitsja Kristina Isokoski sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Marken Kalju kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.12.2025, s.o 1 päev, karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks määrata 6 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, 4 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Marken Kalju ei pane 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Marken Kaljut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 144 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1329 eurot. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1473 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Marken Kalju kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Marken Kaljul tasuda sundraha summas 1329 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 144

eurot, s.o kokku 1473 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena võrdsetes osades tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks 122,75 eurot. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad menetluskulud kokkuleppe esemesse ning seega saab neid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Katrin Paesoo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.