Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Swedbank AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Markus Kauri süüdistatakse selles, et ta lõi 22.08.2025 ajavahemikul 2.54–3.20 aadressil Suur-Karja 4 Nimeta baaris X ühe korra käega ninapiirkonda. X haaras enesekaitseks Markus Kauri ümbert kahe käega kinni ja nad kukkusid vastu baarilauda, mis purunes. X kukkus pea ja seljaga vastu lauajalga. Ta hoidis Markus Kauri maas kaelahaardes kinni turvatöötaja saabumiseni. X tundis valu ninapiirkonnas, alaseljas ja kuklas ning sai tervisekahjustused: kukla- ja seljapiirkonna marrastused, ninaveritsuse. Löögi tagajärjel läksid katki X prillid. Seega pani Markus Kaur toime teiste inimeste tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mariliis Muuga, süüdistatav Markus Kaur ja tema kaitsja Andreas Otti sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Markus Kaurile karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud üks päev (22.08.2025) ärakandmata karistuseks lugeda 2 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Markus Kaurile mõistetud ärakandmata vangistus 2 kuud 29 päeva tingimisi kohaldamata ning määrata, et 2 (4)

vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista Markus Kaurilt Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammäära (kokkuleppe sõlmimise ajal 1329 eurot, kuid kuupalga alammäära muutumisel kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv sundraha suurus). KrMS § 180 lg 3 ning 175 lg 1 p 4 alusel arvestades Markus Kauri resotsialiseerumise väljavaateid (noor täiskasvanu on xxx ja tal puudub ametlik sissetulek, seega käib tal kõikide menetluskulude hüvitamine üle jõu) jätta määratud kaitsja tasu 357,12 eurot (sh käibemaks) osutatud õigusabi eest riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kannatanu X esitatud tsiviilhagi 500 eurot mittevaralist kahju ja 60 eurot varalist kahju, s.o kokku 560 eurot, rahuldada täies ulatuses ning see VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-d 2 ja 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista. Summa tasuda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXX (Swedbank).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Markus Kaur kuulub KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Markus Kauril tasuda sundraha summas 1329 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste osamaksetena. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad menetluskulud kokkuleppe esemesse ning seega saab neid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. KrMS § 180 lg 3 ning 175 lg 1 p 4 alusel arvestades Markus Kauri resotsialiseerumise väljavaateid (noor täiskasvanu on töötu ja tal puudub ametlik sissetulek, seega käib tal kõikide menetluskulude hüvitamine üle jõu) jätta määratud kaitsja tasu 357,12 eurot (sh käibemaks) osutatud õigusabi eest riigi kanda. Kriminaalasjas on kannatanu X esitanud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-d 2 ja 5 alusel tsiviilhagi. Kokkuleppe sõlmimisel on Markus Kaur tsiviilhagi omaks võtnud ning see kuulub TsMS § 440 lg 1 järgi rahuldamisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. Kriminaalasja materjalide juures on kolm DVD+R plaati. KrMS § 160 1 lg 2 alusel on nimetatud materjalid kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust.

3 (4)

Katrin Paesoo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.