Liiklussüüteod

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700002943. Selgitusse võib märkida: „Aleksandr Smagin, kriminaalasi 1-26-490, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Aleksandr Smaginit süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. 16.05.2025 kella 22:21 paiku juhtis Aleksandr Smagin Harju maakonnas Tallinnas Sõle tänaval linnaliinibussi Solaris Urbino 18CNG, reg.märk XXX, liikudes marsruudil nr XXX Maisi tänava poolt Kolde pst suunas. Seejuures Aleksandr Smagin: - pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, sealhulgas ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat, vaid pidi tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ning andma ülekäigurada ületavale jalakäijale teed, vähendades sõidukiirust või jäädes seisma; - pidi enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Aleksandr Smagin jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liikudes Maisi tänava poolt Kolde puiestee suunas, sooritas Aleksandr Smagin vasakpööret Sõle tänavalt Kolde puiesteele ega peatunud ristmikul asuva reguleeritud ülekäiguraja ees, et anda teed tema suhtes vasakult paremale foori lubava rohelise tule ajal sõiduteed ületanud jalakäijale N. A. (A., XXX), vaid sõitis temale otsa. Otsasõidu tulemusel paiskus N. A. sõiduteele. Aleksandr Smagini eespool kirjeldatud ettevaatamatu tegevuse tagajärjel sai N. A. järgmised tervisekahjustused: ebastabiilne vaagnaluude AP-tüüpi vigastus (sümfüüsi ehk häbemeliiduse rebend, ristluu vasaku külgmassi mitmefragmendiline murd, V nimmelüli murd), parema hüppeliigese keskmise ja külgmise pekse olulise nihketa murrud ning nahaalune verevalum ja turse parema sääre alumises kolmandikus. Antud tervisekahjustused on rasked ning nendest paranemise kestus ületab nelja kuud. Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 25E2

AOI00171-01 võisid tervisekahjustused olla tekitatud ühemomentselt tömbi vägivalla toimel, ja nimelt 16.05.2025 liiklusõnnetuse käigus, näiteks jalakäija ja liikuva transpordivahendi kokkupõrkel koos jalakäija järgneva paiskumisega kõvale tömbile pinnale. N. A. sai tervisekahjustused, kuna Aleksandr Smagin rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse sätteid: a) LS § 17 lg 5 p 2, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed jalakäijale / .../, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahendiga reguleeritud teisiti; b) LS § 17 lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; c) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; d) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; e) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat /.../. Seega pani Aleksandr Smagin toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Aleksandr Smagini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.01.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksandr Smagini süüdi tunnistamist KarS § 423 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. Vastavalt KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 määrata, et mõistetud karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksandr Smagin ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu 155 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.