Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. oktoober 2026, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-26-5976 (25259000464)
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Prokurör
Triinu Hordo
Kaitsja
Arvo Suuban (määratud korras, kohtumenetluses ei osale)
Kriminaalasi
Jürgen Sipsaka süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
JÜRGEN SIPSAKA, isikukood 39210015252; elukoht: XXX; XXX kodanik; emakeel-XXX; XXX; XXX; kehtivad karistused puuduvad; tõkend – puudub
Kohtuasja läbivaatamise aeg Kohaldatud õigusnormid
05.10.2026, avalikul (video)kohtuistungil KrMS § 180 lg 1 ja 3, 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319
JÜRGEN SIPSAKA süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta. Katseajaks allutada Jürgen Sipsaka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Jürgen Sipsaka katseajal ajal kohustatud: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja alguseks lugeda 05.10.2026. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Jürgen Sipsakalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamine algab kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on Jürgen Sipsaka kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda joobeseisundi tuvastamise kulu summas 22 eurot ja 1⁄2 sundrahast summas 709,50 eurot. Mõista Jürgen Sipsakalt välja riigituludesse menetluskuluna: 709,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; 215,76 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; 242 eurot joobe tuvastamise ja ekspertiisi kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1167,26 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585
Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700032405 ning selgitus: „Jürgen Sipsaka, 1-26-5976, menetluskulud“. Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid -3 turvakaamera salvestist, 4 fotofaili, Häirekeskuse kõne salvestis, vormikaamerate salvestised ning sündmuskohal tehtud fotod (millised on üles laetud e-toimikusse kriminaaltoimiku materjalide juurde) – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse.
Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Jürgen Sipsakat süüdistatakse selles, et tema 05.10.2025 kella 23:28 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Jaama pst 29 juures juhtis temale kuuluvat mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga XXX joobeseisundis. Joove on tuvastatud uuringuaktiga 25TAOT00768-01, millest nähtuvalt esinesid Jürgen Sipsakal väliselt tajutavate psüühiliste ja füüsiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine ning esines kliiniliselt sedastatav narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Jürgen Sipsaka sõitis vastu Jaama pst 29 hoonet, sõitis edasi läbi metallvärava ning peatus vastu hoone seina. Joobes juhtimisega rikkus Jürgen Sipsaka järgnevaid liiklusseaduse sätteid: - § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit; - § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis; - § 70 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma sellise tahtliku tegevusega pani Jürgen Sipsaka toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise. Tsiviilhagi ei ole esitatud. II
SISU
JA
NING
Süüdistatava Jürgen Sipsaka, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jürgen Sipsaka süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 11 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Jürgen Sipsaka ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt on Jürgen Sipsaka kohustatud: 1) elama alalises elukohas, aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Jürgen Sipsakat katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Menetluskulud: - Ekspertiisiakt nr 25E-AN01456-01 kulu summas 268 eurot (tl 11-13), otsustatakse väärteomenetluse raames; - Joobeseisundi tuvastamise kulu summas 22 eurot (tl 53) – jätta riigi kanda, arvestades kulude tekkimise asjaolusid; - Ekspertiisi kulu ja joobeseisundi tuvastamise kulu 174 eurot (tl 54)+ 68 eurot (tl 5556) – jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava kanda ja mõista temalt välja; - Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 eurot – KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades kahtlustatava varalist seisundit ning seonduvaid rahalisi kohustusi, jätta pool sundrahast summas 709,50 eurot riigi kanda. Ülejäänud sundraha summas 709,50 eurot jätta süüdistatava kanda ning mõista temalt välja KrMS § 180 lg 1 alusel; - Määratud kaitsja tasu ja kulu summas 215,76 eurot jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava kanda ja mõista temalt välja. Menetluskulud kokku summas 1167,26 eurot jätta süüdistatava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel ning välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava varalist seisundit, võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: 3 turvakaamera salvestist, 4 fotofaili, Häirekeskuse kõne salvestis, vormikaamerate salvestised ning sündmuskohal tehtud fotod, millised on üles laetud e-toimikusse kriminaaltoimiku materjalide juurde, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Jürgen Sipsaka ning tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning menetluskulude tasumise osas.
Süüdistatav Jürgen Sipsaka avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Jürgen Sipsaka on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Jürgen Sipsaka tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõista talle põhi- ja lisakaristus vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul vastavad taotletud karistused süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile.
Kokkulepe hõlmab ka otsustusi asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Jürgen Sipsakalt tuleb menetluskulud välja mõista osaliselt ja võimaldada need tasuda kohtuotsuse resolutsioonis märgitu kohaselt. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.