Liiklussüüteod

1-25-6523 Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohustada Rene Reinolat tasuma menetluskulud 1507,56 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 126 eurot ja viimasel kuul 121,56 eurot hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

täitmiseks

süüdlase

elukoha

järgsele

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rene Reinolat süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 26.05.2021.a kohtuotsusega nr 1-21-3486 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis 21.07.2025.a kella 18:34 ajal X maakonnas, X linnas, X poe parklast, suunaga X suunas alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mootorsõidukit Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX . Rene Reinola alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seerianumber ARTF-0032, mille näit 1,04 mg/l ±0.10 mg/l, jättes lõplikuks näiduks 0,94 mg/l. Seega juhtis Rene Reinola mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Samuti eiras Rene Reinola X linnas, erinevatel tänavatel alarmsõidukist antud peatumismärguannet, milleks üheaegselt sisse lülitatud sinine ja punane vilkur koos töötava helisignaaliga ning jätkas sõitmist kuni X maakond, X linn, X juurde, kus väljus sõidukist ning jalutas sõidukist eemale. Oma sellise tegevusega rikkus Rene Reinola LS § 38 lg 2 ja § 200 lg 1 p 3 nõudeid. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3-1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 38 lg 2 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. LS § 200 lg 1 p 3 kohaselt peatumise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga.

1-25-6523 Sellise tegevusega pani Rene Reinola toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Prokurör tegi ettepaneku Rene Reinola süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21-22.07.2025 s.o 2 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva (568 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 568 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Rene Reinola kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 4,2,5, 8 tulenevaid kohustusi: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) otsima endale töökoha; 8) mitte tarvitama alkoholi; 9) osalema alkoholitarvitamise häire ravi (AHR) programmis; 10) osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei ole taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 178,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Rene Reinolal tasuda menetluskulud 1507,56 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 126 eurot ja viimasel kuul 121,56 eurot hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt)

1-25-6523 Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.