Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-25-5990/17
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.01.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1331

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2026, Tallinn kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-25-5990

Kohtukoosseis

Sten Lind, Pavel Gontšarov, Andres Parmas

Kriminaalasi

Igor Andrejevi süüdistuses KarS § 423 1 ja § 424 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12. novembril 2025 lühimenetluses tehtud otsus

Apellant

kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski

Süüdistatav

Igor Andrejev Isikukood: 36902110294; elukoht: XXX, viibib vahi alla Tallinna vanglas; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; 3 kehtivat kriminaalkaristust

RESOLUTSIOON

Jätta Igor Andrejevi kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski apellatsioon läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus tegi 12. novembril 2025 lühimenetluses kohtuotsuse, millega tunnistas Igor Andrejevi süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ning mõistis KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi talle karistuseks 3 aastat vangistust. Seda karistust vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 2 aastani. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus Igor Andrejevi karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja. KarS § 65 lg 2 alusel moodustas kohus liitkaristuse Harju Maakohtu 9. aprilli 2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Igor Andrejevi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega Igor Andrejevile kergema karistuse mõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja selle kindlaks määramist, milline osa karistusest tuleb reaalselt ära kanda ja milline osa jätta käitumiskontrolli kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. Ühtlasi taotleb kaitsja, et kriminaalasja materjalide juurde võetaks X 30. oktoobri 2025. aasta epikriis. X on apellatsiooni kohaselt Igor Andrejevi kasupoeg. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine maakohtus on olnud puudulik. Harju Maakohtul ei olnud andmeid Igor Andrejevi perekonna kohta. Apellatsiooni kohaselt ei olnud maakohtule võimalik esitada tõendeid, mis oleksid võinud mõjutada karistust. I. Andrejevile ei selgitatud lühimenetluse seda poolt, et kõik asjas tähtsust omavad tõendid tuleb esitada kriminaaltoimikusse enne kriminaalasja kohtusse saatmist. Kaitsja leiab, et I. Andrejevi karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul – 2025. aasta juunis tekkisid tõsised probleemid I. Andrejevi kasupojaga. 6. juulil 2025 viidi I. Andrejevi kasupoeg X erakorraliselt kiirabiga haiglasse. Käesoleval ajal vajab X ööpäevaringset abi. 30.oktoobril 2025.a sai I. Andrejevi abikaasa Ida-Tallinna Keskhaiglast paberkandjal epikriisi, mis on lisatud apellatsioonile. Kaitsja palub võtta epikriis kriminaalasja materjalide juurde KrMS 321 lg 2 p 5 alusel. Kaitsja märgib, et kuna I. Andrejevi kasupoeg on täisealine ja eestkostet talle seatud ei ole, ei ole I. Andrejevi abikaasal võimalik saada täiendavaid dokumente tema praeguse tervisliku olukorra kohta. Kaitsja leiab, et I. Andrejevile mõistetud karistus ei ole vasta analoogsete kuritegude eest lihtmenetlustes mõistetud karistustele. Kaitsja märgib, et kahe inimese surmaga lõppenud avarii puhul mõisteti süüdlasele karistuseks 2 kuud reaalset vangistust, I. Andrejev ei ole oma tegudega kellegi surma põhjustanud. Veel märgib kaitsja, et kriminaalhooldajalt saadud andmetest lähtudes arvestas kohus, et I. Andrejevil oli eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest tehtud 187 üldkasuliku töö tundi, I. Andrejevi enda arvestuse kohaselt oli tal tehtud 205 tundi.

5.Selle asemel, et apellatsioonis oleks väidetud, et kohus oleks jätnud mõne tõendi hindamata või oleks hinnanud seda valesti, taotletakse apellatsioonis ringkonnakohtult hoopis uue otsuse tegemist tuginedes tõendamata argumentidele. Taotledes, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsusega I. Andrejevile mõistetud karistuse ja mõistaks talle kergema karistuse, tugineb kaitsja eeskätt argumendile, et I. Andrejev pani teo toime raske isikliku olukorra (kasupoja terviseprobleemide) tõttu ning et samal põhjusel vajab pere I. Andrejevi abi. Need argumendid ei saa ilmselgelt anda alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kohtuotsus ei või tugineda lihtsalt kohtumenetluse poolte väidetele, vaid vastavalt KrMS § 60 lg-le 1 saab kohus teha järeldusi tõendite alusel. Seega ei ole faktiväidetel, mille kohta puuduvad tõendid, ilmselgelt edulootust. Vaidlust pole selles, et eespool nimetatud asjaolude kohta kriminaalasja toimikus tõendeid ei ole. Seda, et I. Andrejevi kasupojal tekkisid 2025. aastal tõsised terviseprobleemid, soovib kaitsja tõendada apellatsioonile lisatud epikriisiga, kasupoja praeguse terviseseisundi ja pere abivajaduse kohta on kaitsja apellatsioonis tunnistanud, et tal tõendeid esitada ei ole. Seega on apellatsioonis esitatud väited I. Andrejevi kasupoja praeguse terviseseisundi kohta paljasõnalised. Tõendi vastuvõtmise taotlus on aga vastuolus KrMS § 233 lg-ga 1, mistõttu on selle rahuldamine välistatud. Nagu apellatsiooniski mööndud, arutas maakohus kriminaalasja lühimenetluses, mis tähendab vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 kriminaalasja lahendamist kriminaaltoimiku materjali põhjal. Sellest tuleneb, et kohtumenetluses ei saa uusi tõendeid esitada. Üldtunnustatud seisukoha järgi ei saa lühimenetluse korral uusi tõendeid esitada ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 7; sama seisukohta on Riigikohus korduvalt väljendanud ka hiljem).