1-25-6568
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2025, Rapla
Kriminaalasja number
1-25-6568 (25263050134)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Kristjan Sepa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Merike Lugna
Süüdistatav
Kristjan Sepa, isikukood: 39308230832; elukoht: XXX; EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu, viibib rehabilitatsiooniteenusel SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral.
Kaitsja
XX
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
1-25-6568 tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Kristjan Sepa kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas: XXX. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on Kristjan Sepa kohustatud alluma ettenähtud ravile ja jätkama ravi SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses aadressil Pärna tee 3 Jämejala küla Viljandi vald, milleks on ta eelneva nõusoleku andnud. Ravi lõppemisel allutada Kristjan Sepa KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 75 1 lg 3 alusel elektroonilisele valvele 3 (kolmeks) kuuks tema elukohas asukohaga XXX, Pärnu. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Kristjan Sepa kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Kristjan Sepa kohustatud katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi.
1-25-6568 Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kristjan Sepale on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.02.2021 otsusega nr 1-21-425 ja 07.09.2021 otsusega nr 1-21-4557 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid pärast 07.09.2021, tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL-i). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL-i) hoidis Kristjan Sepa enda aluspükste vahel kuni 12.03.2025 kella 21:10-ni, mil Rapla maakonnas, Rapla vallas, Rapla linnas, Alu tee 1 asuvas EMO-s teostati politsei poolt Kristjan Sepa isiku läbivaatus, mille käigus leiti ja võeti ära tema aluspükste vahelt Alma Vita kirjadega plastikpudel, milles sees värvusetu läbipaistev vedelik massiga 65,90 grammi, mis sisaldas 95% ehk 62,6 grammi gammabutürolaktooni (GBL-i). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete käitlemine nende omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon kuulub NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18 mai 2005a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine) ja selle lisa 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I-VI) järgi V nimekirja. NPALS § 31 lõike 1 Lk 3 / 6
1-25-6568 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Vastavalt NPALS § 31 lg 3-le on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus suur, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Gammabutürolaktooni puhul piisab keskmiselt narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 8 grammist gammabutürolaktoonist. Seega käitles Kristjan Sepa GBL-i koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 78 inimest. Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isikuna, kes on varem pannud toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi sätestatud kuriteo, pani Kristjan Sepa toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti selles, et tema 12.03.2025 kella 18:41-18:47 ajal juhtis Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Varbola külas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 48-52 km-il mootorsõidukit Citroen C4 reg nr 636MGX olles ise narkootiliste ainete Kokaiin ja Gammahüdroksüvõihape (GHB) tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mistõttu sõitis endale kuuluva mootorsõidukiga Citroen C4 reg nr 636MGX teelt välja kraavi. Narkootilise või psühhotroopse ainete tarvitamisest tingitud Kristjan Sepa joobeseisund on tuvastatud joobeseisundi uuringuga nr 25T-TXT01334, terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja hinnanguga Kristjan Sepa joobeseisundi olemasolu kohta (uuringuakt nr 25T-AOT00200-01). Kristjan Sepal väljendus narkojoove tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikud kliinilised leiud: Isiku välimus ja käitumine: riided on mustad, käitub agressiivselt, koostöö puudub, keeldus analüüsidest, seletusel rahunes.Isiku teadvuseseisund ja mälu viimaste tundide sündmuste kohta: Pt. on somnolentne. Vegetatiivsed reaktsioonid: vererõhk 154/92mmHg. Pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: 2mm. Tasakaal ja koordinnatsioon: Rombergi asend ebakindel. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas fikseeritud uriinist leitud narkootilised ained: Kokaiin ja Gammahüdroksüvõihape (GHB-d 441 μg/ml). Korrakaitseseadus § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis rikkus Kristjan Sepa LS § 69 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et juht ei tohi olla alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras ja LS § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis tahtlikult pani Kristjan Sepa toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on seisukohal, et kuna Kristjan Sepa on ravil SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses rehabilitatsiooniteenusel, mis tingib tema pideva kohalviibimise raviasutuses, on põhjendatud tema suhtes karistuse kohaldamine alla alammäära, mis võimaldaks tal katkematult osaleda raviprotsessis. Arvestada tuleb, et narkootiliste ainete käitlemine oli küll Lk 4 / 6
1-25-6568 korduv, kuid ei ole tuvastatud, et Kristjan Sepa oleks neid omanud kavatsusega edasi anda vaid tarvitada oma tarbeks, mistõttu on eriti vaja tähelepanu pöörata tema ravile ja rehabilitatsioonile, et edaspidi ära hoida samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Vastavalt Kristjan Sepa ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Kristjan Sepa süüdi tunnistada ja karistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kohaldades KarS § 61 lg 1 mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 424 lg 1 järgi 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 07.09.2021 Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust võrra. Lõplikuks karistuseks mõista 5 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Kristjan Sepa ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Kristjan Sepat alluma ettenähtud ravile/jätkata raviga SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses aadressil Pärna tee 3 Jämejala küla Viljandi vald, milleks on ta eelneva nõusoleku andnud. Ravi lõppemisel kohustada KarS § 75 lg 2 p 9, 751 lg 3 alusel Kristjan Sepat alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud. Elektroonilise valve kohaldamise kohaks on XXX. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Kristjan Sepat mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kristjan Sepat osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Kristjan Sepalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: sundraha I astme kuriteos 2,5 kuupalga alammäära, so 2215 eurot, narkootilise aine ekspertiis 134 eurot ( tl 7), joobeseisundi tuvastamise uuring 152 eurot ( tl 25), arstlik kohtutoksikoloogiauuring 68 eurot ( tl 28). Kokku menetluskulud 2569 eurot, mis määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Kristjan Sepat tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks esimesel 11. kuul 214 eurot, viimasel 12. kuul 215 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Lk 5 / 6
1-25-6568
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta, võtab tarvitusele meetmed asitõendite suhtes ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt)
Lk 6 / 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.