Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Tarmo Elstroki süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 03.07.2024 kella 09.38 ajal Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Viruküla–Padise 18. kilomeetril (suunaga Keila–Haapsalu mnt) mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 0,87 mg/l, laiendmääramatusega ± 0.09 mg/l mõõtetulemus 0.78 mg/l). Samuti juhtis ta uuesti tahtlikult 10.05.2025 kella 10.10 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Määra külas Keila-Haapsalu tee 27. kilomeetril xxx talu sissesõidu tee juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,15 mg/l, laiendmääramatusega + 0,10 mg/l mõõtetulemus 1,05 mg/1). Samuti juhtis ta uuesti tahtlikult 07.09.2025 kella 15.42 ajal Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Määra külas, Keila-Haapsalu tee 26. kilomeetril suunaga Haapsalu poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,14 mg/l, laiendmääramatusega + 0,10 mg/l mõõtetulemus 1,04 mg/1). Selle tegevusega rikkus ta LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 –- juht ei tohi olla LS § 69 lg 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse KorS sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellega pani Tarmo Elstrok toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Tarmo Elstroki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.12.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Tarmo Elstroki süüdi tunnistamist ja tema karistamist Kars § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et kohe tuleb ära kanda 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.07.2024-04.07.2024, 10.05.2025-11.05.2025 ja 07.09.2025-08.09.2025, s.o 6 päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev, millest alates kuulub kandmisele 24 päeva

vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta ja 5 kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui Tarmo Elstrok ei pane 1 aasta ja 8 kuud pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub Tarmo Elstrok käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Tarmo Elstrokilt ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Tarmo Elstroki nõusolekul ja juhindudes KarS § 83 lg-st 1 konfiskeerida riigi tuludesse Tarmo Elstrokile ja xxx kuuluv mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu 428,94 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.