lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/1-25-2932/29

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-2932/29
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
769
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

4. detsember 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

1-25-2932 Andres Parmas, Janika Kallin ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Hengo Lipandi süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi, lühimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Hengo Lipand (ik: 38509144917); elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas;

kehtivat kriminaalkaristust; kahtlustatavana kinni peetud 29. mail 2025, vahistatud 30. maist 2025

Süüdistatav

Prokurör Kaitsja

septembri

2025.

a

otsus,

Ringkonnaprokurör Merike Lugna Vandeadvokaat Natalia Suvorova

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hengo Lipandile esitati süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi selles, et varem KarS § 424 lg 2 järgi karistatud isikuna juhtis ta 11. oktoobril 2024, 25. jaanuaril 2025 ja 29. mail 2025 taas alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Selliselt rikkus H. Lipand korduvalt liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 13.07.20261-26-5007/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20261-26-4644/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 07.07.20261-26-2978/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 07.07.20261-26-4895/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20261-26-4896/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20261-26-4894/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Pärnu Maakohtu 19. septembri 2025. a otsusega mõisteti H. Lipand eeltoodud kuritegudes süüdi ja teda karistati kahe aasta kuue kuu vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ühe aasta kaheksa kuu vangistuseni, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus tühistas H. Lipandile kohaldatud tõkendi alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristusena võttis maakohus H. Lipandilt kaheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Samuti mõistis maakohus H. Lipandilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuluna välja määratud kaitsjale määratud tasu 564,85 eurot ja sundraha 1329 eurot, kokku 1893, 85 eurot.
3.Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes märgib, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei jäetud tema kaitsjatasu riigi kanda ega jäetud 50% ulatuses riigi kanda sundraha. Apellant soovib, et ringkonnakohus lahendaks tema eeltoodud taotlused, sest tal on terviseprobleem, ta viibib vangistuses ja seetõttu on tal raskusi tööle saamisega. Edasi märgib apellant, et tema kohtuasja toimikus ei ole tema kohtuasjas toimunud kohtuistungi salvestust, vaid teises kohtuasjas toimunud kohtuistungi salvestus ning ta taotleb selle vea parandamist. Apellandi arvates on maakohus põhjendatult mõistnud talle prokuröri taotletust raskema karistuse. Samuti ei ole maakohus põhjendaud, miks on teda vaja karistada vangistusega ega ole võimalik karistuse eesmärke saavutada kergema karistusega. Põhjendamata on ka talle mõistetud lisakaristus ning H. Lipandi palub vähendada talle mõistetud lisakaristust, sest ta vajab mootorsõiduki juhtimise õigust seoses töö ja elukorraldusega. Apellant osutab, et maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks arvetanud tema väljendatud kahetsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
5.KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6.Kriminaalkolleegium leiab, et H. Lipandi apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. H. Lipandile mõistetavat põhikaristust ja ka lisakaristust on maakohus põhjendanud. Need põhjendused lähtuvad seadusest, väljakujunenud kohtupraktikast, aga samuti H. Lipandi puhul tuvastatud konkreetsetest asjaoludest (nt tema verehaigus). Kolleegium ei tuvasta maakohtu põhjendustes mingeid puudujääke, mille põhjal oleks põhjendatud maakohtu otsustusruumi sekkuda ning asjaolusid maakohtuga võrreldes erinevalt hinnata. Menetluskulude puhul on maakohus samuti juba võtnud arvesse H. Lipandi majanduslikku olukorda ning seetõttu võimaldanud menetluskulude tasumise ositi aasta jooksul. Süüdistataval ei ole subjektiivset õigust sellele, et kohus peaks menetluskulude väljamõistmisel lähtuma tema soovidest süüdistatavale seaduses ettenähtud menetluskulude kandmise reegeljuhtumiga võrreldes leevendusi pakkudes. Apellatsioonist ei nähtu, mille vastu maakohus eksis, kui ei rahuldanud H. Lipandi soovi jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.
7.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20261-26-4120/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.07.20261-26-4044/9Viru Maakohus Rakvere kohtumaja