lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-43-11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 03.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-43-11
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
03.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
794
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
1-26-3002/21Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.07.20261-26-1447/16Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.06.20261-26-3716/15Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.06.20261-25-5570/77Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.05.20261-25-7302/28Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.04.20261-25-5085/87Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-1-1-43-11 3. juuni 2011 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kriminaalasi Mihhail Kalašnikovi süüdistuses KarS § 257 järgi Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-8658 Mihhail Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa 5. mai 2011, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määrus ja saata Mihhail Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari apellatsioon Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010. a otsuse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010. a otsusega tunnistati Mihhail Kalašnikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 257 järgi omavolis ja teda karistati kuuekuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel süüdistatavat kaheksateistkümnekuuliseks katseajaks käitumiskontrollile allutades tingimisi täitmisele pööramata. M. Kalašnikov mõisteti süüdi selles, et ta 17. märtsil 2009. a nõudis omal initsiatiivil nii telefoni teel kui vahetult T. V.-ilt, et too tasuks 225 000 kroonise võla L. P.-ile, ähvardades vastasel korral T. V.-i kehavigastuste tekitamise ja tema maja ärapõletamisega. Kohus ei nõustunud süüdistatava kaitsja väitega, et kuivõrd KarS § 257 järgi saab isikut karistada muu hulgas ähvardamise eest, ähvardamine on aga kriminaliseeritud üksnes juhul, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, peaks see alus olema avatud ka süüdistuses. Kohus märkis, et kuna KarS § 257 ei ole blanketne süüteokoosseis, ei pidanud süüdistus sisaldama viiteid karistusseadustiku teistele koosseisudele.
1-25-3965/155
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
27.02.2026
1-25-773/58Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.12.2025
1-25-2932/29Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.12.2025
1-25-576/58Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.10.2025
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja märkis, et M. Kalašnikov ei teostanud ühtegi õigust ebaseaduslikult, vaid üksnes palus T. V.-il L. P.-i solvamine lõpetada. Ähvardamisest KarS § 257 tähenduses saab kõnelda vaid siis, kui väidetava ähvarduse adressaadil oli põhjust karta ähvarduse täideviimist. Et aga süüdistusaktis sellel küsimusel ei peatutud, on rikutud M. Kalašnikovi kaitseõigust ja seetõttu tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Ka ei saa lugeda tõendatuks, et M. Kalašnikov T. V.-ilt üldse võla tasumist nõudis.
3.Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määrusega jäeti apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu meelest ei rikkunud maakohus

menetlusõigust ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Kohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks M. Kalašnikovi käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 257 järgi.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Kalašnikovi kaitsja S. Sillar, kelle põhiseisukohad on järgmised. Ringkonnakohus ei ole apellatsioonile sisuliselt tähelepanu pööranud ja on piirdunud üksnes maakohtu otsuse refereerimisega. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata jätmine võimalik üksnes äärmiselt erandlikel juhtudel ja käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist sellise erandjuhuga. Kriminaalmenetluses on rikutud süüdistatava kaitseõigust, sest süüdistuses ei ole ära näidatud, kas T. V.-il oli alust karta ähvarduse täideviimist M. Kalašnikovi poolt. Seetõttu tuleb M. Kalašnikov õigeks mõista.
5.Vastuses määruskaebusele leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa, et ringkonnakohtul oli küllaldaselt alust jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu vastavalt KrMS § 326 lg 2 teisele lausele läbi vaatamata. Maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks on väär kaitsja seisukoht, et süüdistus KarS § 257 järgi peab sisaldama ka viidet sellele, et süüdistataval oli alust karta ähvarduse täideviimist. Nende põhistustega nõustus täielikult ka ringkonnakohus. Prokurör on kohtute järeldustega päri ja leiab, et KarS § 257 koosseisus käsitletavaid mõisteid tuleb sisustada KarS §-de 120-122 kaudu üksnes õigusteoreetilisel ja tõenduslikul tasandil, mitte aga süüdistuse konstruktsiooni mõttes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-96-09, p 10.3; 12. aprilli 2010. a määrus asjas nr 3-1-1-120-09, p 8.4; 22. novembri 2010. a määrus asjas nr 3-1-1-98-10, p 6).
7.Käesolevas asjas ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul apellandi väiteid pidada ilmselt põhjendamatuteks. Apellant on esitanud sisulisi argumente, mille osas kohus saab kujundada läbikaalutud seisukoha vaid kohtumenetluse poolte vahetu ärakuulamise põhjal. Kriminaalkolleegium ei jaga ringkonnakohtu ega ka prokuratuuri väljendatud seisukohta, et asja läbivaatamata jätmine ringkonnakohtus on suuresti õigustatav sellega, et maakohus on kaebaja argumentidele juba vastuse andnud. Kuna apellatsiooni põhisisuks ongi maakohtu seisukohtade vaidlustamine, ei saa see, et maakohus on mingi kohtumenetluse poole väite suhtes juba seisukoha võtnud, vabastada ringkonnakohut kohustusest apellatsiooni alusel kontrollida, kas maakohtu selline seisukohavõtt on seaduslik ja põhjendatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-136-11, p 10).
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. M. Kalašnikovi kaitsja määruskaebus

tuleb rahuldada. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.