lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-18647/8

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-18647/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2875
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ11966881

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kaija Koik

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18647

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, telefon: xxxx, e-posti aadress xxx) Usaldusisik: Kristjan Aava (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ; asukoht Tondi 51, 11316 Tallinn, telefon: 6148222, e-post: [email protected])

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kuulutada välja X (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 28.01.2025 kell 16:45.
2.Nimetada X pankrotihalduriks Kristjan Aava.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11.02.2025 kell 12:30. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal/virtuaalruum 3002).
4.Kohustada X’t andma võlgniku vanne 11.02.2025 kell 12:30 enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1/8

8.Algatada X kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
9.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
10.Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Jätta menetluskulud X kanda.
12.Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasuks 1225 eurot, millele lisandub käibemaks summas 269,5 eurot, kokku koos käibemaksuga 1494,50 eurot.
13.Mõista Xlt usaldusisiku Kristjan Aava kasuks välja usaldusisiku tasu summas 1494,50 eurot (käibemaksuga). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ (registrikood 11966881), arveldusarve XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
14.Hüvitada usaldusisikule Kristjan Aava kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 724,68 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest. Hüvitatav summa kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ (registrikood 11966881), arveldusarve XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 09.12.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse (dtl 1-13). Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt tekkisid avaldajal esimesed pikaajalised võlgnevused eraisikutele ja äriühingutele seoses ca 13 aastat tagasi ebaõnnestunud äriprojektiga (avaldaja võttis paljud oma ettevõtte võlad enda kanda). Nimetatud kohustuste katmiseks on avaldaja aastate jooksul võtnud järjest erinevaid väikelaene. Kuna tegemist on enamuses erakordselt kõrge intressimääraga laenudega, on see sisuliselt tähendanud seda, et kogu senine taksojuhina teenitu on kulunud ära intressimaksete tasumiseks ning vaatamata sellele, et avaldaja on oma ettevõttes taksojuhina aastaid tegutsenud 10-12 tundi päevas ja 7 päeva nädalas, siis ei ole avaldaja suutnud sisuliselt kohustuste mahtu vähendada. Arvestades avaldaja vanust (xx aastane pensionär ) ja järjest halvenevat tervist, ei ole avaldaja enese hinnangul enam võimeline sellise koormusega ja tempoga taksojuhi teenust osutama. Kannatada on saanud nii füüsiline kui ka vaimne tervis, avaldaja on täielikult läbi põlenud ning ka kohustused kokkuvõttes ei vähene, pigem isegi suurenevad. Avaldaja leiab, et on suuteline jätkama töö tegemist ja tulu teenimist osalise koormusega ja selliselt, et avaldaja ise ei pea tegelema ettevõtte juhatuse liikme kohustustega, mis ei ole avaldajale jõukohased. Seetõttu on avaldaja lõpetanud oma ettevõtte alt 2/8

taksoteenuse osutamise ning on läinud osakoormusega tööle töölepingu alusel. Kahjuks ei jätku aga sellest töötasust ja pensionist nii avaldaja enda igapäevaste kulude kui ka ainult intressimaksete tasumiseks. Seega peab avaldaja tõenäoliseks, et võlausaldajad hakkavad järjest lepinguid üles ütlema ning arvestama ka viiviseid. Avaldaja leiab, et on maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt ei näe avaldaja enam võimalust nii jätkata ja palub kohtult eraisiku maksejõuetuks tunnistamise menetluse alustamist ja enda kohustustest vabastamist. Avaldaja on abielus, abikaasad on sõlminud abieluvaralepingu ning nende varasuhteks on lahusvara, avaldaja abikaasal avalduse kohaselt makseraskusi ei ole. Avaldaja hindab oma igakuiseks sissetulekuks keskmiselt 1096,5 eurot ning oma igakuisteks väljaminekuteks keskmiselt 1085 eurot. Avaldaja hindab oma kohustuste suuruseks 155 556 eurot. Avalduse kohaselt kuuluvad avaldajale T OÜ (registrikood xxxxxx) osa nimiväärtusega 2500 eurot ja OÜ A (registrikood xxxxxx, asutatud sissemakset tegemata) osa nimiväärtusega 2500 eurot, millede väärtuseks hindab avaldaja vastavalt 100 eurot ja 100 eurot. Avaldaja pangakontode jääk kokku on 771,74 eurot. Muud vara avaldajal avalduse kohaselt ei ole.

2.23.12.2024 kohtunõudega (dtl 18-19) andis kohus võlgnikule võimaluse esitada vastuväiteid usaldusisiku kandidaadile.
3.Võlgnik kinnitas 23.12.2024 kirjas (dtl 20-21) kohtunõude kättesaamist, ent ei esitanud vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi suhtes.
4.Kohus võttis 30.12.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Kristjan Aava (dtl 23-25).
5.Usaldusisik esitas 20.01.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku aruande (dtl 32-77). Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest kogumis nähtub alljärgnev.
5.1.Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on pension summas 1096,50 eurot.
5.2.Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on välja toomata.
5.3.Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 149 412,15 eurot. Kõik nõuded on võlanõuded, ühegi nõude suhtes ei ole algatatud kohtu- või täitemenetlust.
5.4.Võlgnikul on kolm arvelduskontot, millest ühe jääk on 0,00 eurot, teise jääk on -1,64 eurot ja kolmanda jääk on 487,88 eurot.
5.5.Võlgniku ainuomandis on T OÜ (registrikood xxxxxx) osa ja A OÜ (registrikood xxxxxx) osa, kumbki eeldatava väärtusega 100 eurot.
5.6.Muu vara võlgnikul puudub.
5.7.Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub mistahes vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste mahtu, ja võlgniku igakuine sissetulek on sedavõrd väike, et selle arvelt ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
5.8.Maksejõuetuse põhjuseks on liigselt võetud laenukohustused, mida ei suudeta rahuldada vähese sissetuleku tõttu.

3/8

5.9.Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku suhtes välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.10.Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise.
6.Kohus palus 22.01.2025 kohtunõudega (dtl 78-80) usaldusisikul võlgniku vara- ja võlanimekirja täiendada ja täpsustada hiljemalt 27.01.2025.
7.Usaldusisik esitas 27.01.2025 kohtule täiendatud võlgniku vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku aruande (dtl 81-243) koos lisadega. Võlgniku täiendatud vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest kogumis nähtub alljärgnev.
7.1.Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on pension summas 1096,50 eurot ja töötasu summas 436,00 eurot, kokku seega 1532,50 eurot.
7.2.Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 1085 eurot, vastavad andmed pärinevad maksejõuetusavalduselt.
7.3.Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 171 842,85 eurot. Enamus nõudeid on võlanõuded, üks nõuetest on A OÜ-ga seotud käendusepingust tulenev nõue, ning ühegi nõude suhtes ei ole algatatud kohtu- või täitemenetlust.
7.4.Võlgnikul on kolm arvelduskontot, millest ühe jääk on 0,00 eurot, teise jääk on -1,64 eurot ja kolmanda jääk on 487,88 eurot.
7.5.Võlgniku ainuomandis on T OÜ (registrikood xxxxxx) osa ja OÜ A (registrikood xxxxxx) osa, mida usaldusisik hindab väärtusetuteks. Usaldusisik selgitas, et võlgnik on edastanud usaldusisikule OÜ A digitaalselt allkirjastatud bilansi ja kasumiaruande aastast 2024, mille kohaselt koosneb OÜ A vara ühingu nõudest aruandva isiku (s.o võlgniku) vastu summas 65 810,00 eurot. Lisaks on ühingul nõudeid ostjate vastu, mida võlgnik juhatuse liikmena on hinnanud ebatõenäoliselt laekuvaks. Tulenevalt eeltoodust koosneb OÜ A vara kahest ebatõenäoliselt laekuvast nõudest, s.o nõudest aruandva isiku vastu, kes on maksejõuetu, summas 65 810,00 eurot ning ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest ostjate vastu summas 10 439,61 eurot. Usaldusisik selgitas lisaks, et T OÜ (registrikood xxxxxx) 2023. a. majandusaasta aruandest nähtub, et ühingu ainsaks varaks on analoogselt OÜ-ga A käibevarad summas 17 347,00 eurot. Põhivara puudub. 2023. a. majandusaasta aruandes on avaldatud, et ühing ei ole tegutsev. Võlgniku poolt usaldusisikule 24.01.2025 kohtumisel antud selgituste kohaselt on käibevarana kajastatud rahalisi vahendeid kassas, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Rahaliste vahendite arvelt on makstud võlgniku X rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees. Võlgnik on edastanud usaldusisikule ka OÜ T saldoväljavõtte AS-st Swedbank, millest nähtuvalt on OÜ-l T rahalisi vahendeid summas 5,15 eurot.
7.6.Muu vara võlgnikul puudub.
7.7.Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub mistahes vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste mahtu, ja võlgniku igakuine sissetulek on sedavõrd väike, et selle arvelt ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 4/8
7.8.Maksejõuetuse põhjuseks on liigselt võetud laenukohustused, mida ei suudeta rahuldada vähese sissetuleku tõttu.
7.9.Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku suhtes välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
7.10.Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaks kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise.
8.Kohus andis 30.12.2024 määruses võlgnikule võimaluse esitada kirjalik seisukoht varanimekirja, võlanimekirja ja usaldusisiku hinnangute suhtes hiljemalt 27.01.2025. Võlgnik vastavat õigust ei kasutanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine Pankroti väljakuulutamise taotluse lahendamine

9.Kohus leiab, et võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.
10.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
11.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). 12. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
13.Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ning usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on pension summas 1096,50 eurot kuus ja töötasu 436,00 eurot kuus (dtl 34, 41, 83, 91). Võlgniku igakuised jooksvad kulud on 1085 eurot. Võlgniku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 171 842,85 euro ulatuses, enamus nõudeid on võlanõuded, üks nõuetest on A OÜ-ga seotud käendusepingust tulenev nõue, ning ühegi nõude suhtes ei ole algatatud kohtu- või täitemenetlust (dtl 34, 43-44, 83, 93-94). Võlgniku ainuomandis on T OÜ (registrikood xxxxxx) osa ja A OÜ (registrikood xxxxxx) osa, kumbki eeldatava väärtusega 0,00 eurot (dtl 84, 90). Seejuures nähtub usaldusisiku väljatoodust, et OÜ A 2024 bilansi ja kasumiaruande kohaselt koosneb OÜ A vara ühingu nõudest aruandva isiku (s.o võlgniku) vastu summas 65 810,00 eurot. Lisaks on ühingul nõudeid ostjate vastu, mida võlgnik juhatuse liikmena on hinnanud ebatõenäoliselt laekuvaks. Tulenevalt eeltoodust koosneb OÜ A vara kahest ebatõenäoliselt laekuvast nõudest. Võlgniku poolt usaldusisikule 24.01.2025 kohtumisel antud selgituste kohaselt on T OÜ käibevarana kajastatud rahalisi vahendeid kassas, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Rahaliste vahendite arvelt on makstud võlgniku X rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees, T OÜ pangakonto saldo on 5,15 eurot. Muu vara võlgnikul puudub (dtl 39-42, 89-92). Eeltoodud 5/8

asjaoludest johtuvalt nõustub kohus usaldusisiku hinnanguga (dtl 35, 45, 85, 95), et võlgnik on maksejõuetu ning esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

14.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
15.Usaldusisik Kristjan Aava andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava (PankrS § 31 lg 6).
16.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).
17.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine
18.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
19.Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega (FIMS § 45 lg 1).
20.Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud alustel.
21.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Usaldusisik ei ole välja toonud ja kohtule ei ole teada, et käesoleval juhul esineks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
22.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
23.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
24.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
25.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud

6/8

26.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu, tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
27.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
28.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).
29.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1225 eurot, millele lisandub käibemaks summas 269,5 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1494,50 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 8 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi ning 20.01.2025 esitatud ja 27.01.2025 täiendatud vara- ja võlanimekirjast ja selle lisadest nähtuvat arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot jääb alla hüvitatava tunnitasu ülemmäära ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
30.Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 1225 eurot, millele lisandub käibemaks summas 269,5 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1494,50 eurot.
31.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
32.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Määruse alusel tuleks usaldusisikule riigi vahenditest seega hüvitada 594 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot ehk koos käibemaksuga 724,68 eurot (alustatud pooltunde 18 x 33).
33.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest. 7/8
34.Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ (registrikood 11966881), arveldusarve XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is (FIMS § 54 lg 9).

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

35.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
36.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): • • • •

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

37.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja