Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-25-6177

katseajaks talle kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-s 1 – 6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-25-6177

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Margus Jamštšinskit süüdistatakse selles, et 29.06.2024.a täpselt tuvastamata kellaajal, aga umbes kella 01:00 paiku X linnas X kinnistul liikus püssi käes hoides sõiduauto Seat Leon registreerimismärgiga XXX juhipoolse ukse juurde ning pani relvatoru aknast sisse, riivates relvatoruga juhi kohal istunud O.D pead. Selliselt käitudes kutsus Margus Jamštšinski O.D esile hirmu ning kartuse oma elu ja tervise pärast ning O.D-l oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd Margus Jamštšisnki hoidis käes relva, mis oli kannatanu poole suunatud. Seega Margus Jamštšinskit oma tahtliku tegevusega, s.o. teise inimese tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Margus Jamštšinski, viibides 29.06.2024.a kella 07:30-08:00 vahelisel ajal X linnas X külas X talu hoovis pargitud haagiselamus Solifer Artic 480 lõi O.D-d korduvalt rusikate ja jalgadega pea- ja näopiirkonda. Oma sellise tahtliku tegevusega põhjustas Margus Jamštšinski O.D-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku silmakoopa põhja murd nihkega ülalõuaurke suunas, põrutushaav vasakul pool näo piirkonnas, nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse vasakul pool näo piirkonnas. Seega Margus Jamštšinskit oma tahtliku tegevusega, s.o. teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, pani toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Margus Jamštšinski, taotlemata relvaseaduse §-s 32 nimetatud relvasoetamisluba ja omamata §-s 34 nimetatud relvaluba, mille alusel omandab isik õiguse käidelda tulirelvi, relva olulisi osi ja laskemoona, omandas tuvastamata asjaoludel, ajal ja kohast kaks laskekõlbulikku ja tulirelvade hulka kuuluvat 16 kaliibrilist üheraudset sileraudset püssi IžK nr X ja IžK nr X, seitset laskekõlbulikku ning tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist sileraudse püssi padrunit, millest kuus olid tööstuslikult valmistatud ning üks käsitöönduslikult (ümber)laetud ning ühte tööstuslikult valmistatud laskekõlbulikku ning tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12 kaliibrilist sileraudse püssi padrunit. Omandamise järel hoidis Margus Jamštšinski eelnimetatud kahte püssi ja padruneid ebaseaduslikult enda valduses kuni 29.07.2024.a, mil aadressil X, X teostatud läbiotsimise käigus politseiametnikud leidsid ja võtsid nimetatud aadressil asuvast garaažist ära eelpool viidatud püssid ja padrunid. Oma sellise tahtliku tegevusega rikkus Margus Jamštšinski relvaseaduse (RelVS) § 32 lg 2, § 34 lg 2 ja § 45 lg 1 nõudeid. RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab relva soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvS § 34 lg 2 kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit, lasersihikut ja öösihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.

1-25-6177

RelvS § 45 lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega Margus Jamštšinskit oma tahtliku tegevusega, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Margus Jamštšinski süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega, samuti KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 418 lg 1 järgi ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendades raskeimat karistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29-29.07.2024 so 1 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 1 aasta 5 kuu 29 päeva pikkune vangistus tema suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele rahuldada O.D tsiviilhagi ja välja mõista Margus Jamštšinskilt O.D kasuks 2000 eurot. Välja mõistetud summa tasuda O.D a/a-le nr X. Samuti vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 83 lg 1 ja 4 alusel konfiskeerida Margus Jamštšinskilt Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuvad: kaks sileraudset püssi IžK numbritega X ja X (pakend 1); seitse padrunikesta (pakend 2); üks padrunikest (pakend 3); kolm padrunit (pakend 4). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb

1-25-6177

menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust.

selgitatud

KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Margus Jamštšinskilt menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu 267,84 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 827 eurot ja sundraha 1329 eurot, kokku 2423,84 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 2423,84 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Margus Jamštšinskit tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 25-daks kuupäevaks 202 eurot ning viimase osamaksena 201,84 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.