Tartu Maakohus 18. november 2025, Viljandi kohtumaja 1-25-2373 (24284050438)
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Aivar Hint Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Rajur-Märt Kangur süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2; KarS § 120 lg 1 - § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses, arutatud kinnisel kohtuistungil
Prokurör Süüdistatav
ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Rajur-Märt Kangur (isikukood: 38905144223; elukoht: XXX-i; töökoht:XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata) vandeadvokaat Mart Sikut (riigi õigusabi korras)
Süüdistatava kaitsja
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Süüdistus Rajur-Märt Kangurit (Kangur) süüdistatakse selles, et tema suvel 2024, päevasel ajal XXX haaras kahe käega kinni xxxx x-aastasest xxxxxxxxx F.S-ist , tõstis ta üles ning viskas vastu põrandat, mille tagajärjel tundis F.S füüsilist valu. Seega pani Rajur-Märt Kangur toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Lisaks süüdistatakse Rajur-Märt Kangurit selles, et tema 30.11.2024 õhtul XXX võttis kätte tulemasina, süütas selle ja ütles xxxxx F.S-ile : „Ma panen su põlema!“ Seejärel jooksis toariietes kannatanu majast välja ning Rajur-Märt Kangur ajas teda põleva tulemasinaga taga.
Ähvarduse järel tundis F.S hirmu ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist Rajur-Märt Kanguri agressiivse käitumise tõttu. Kui F.S üritas majja tagasi minna, siis Rajur-Märt Kangur tõmbas ukse kinni nii, et kannatanu jäi ukse vahele ning tundis füüsilist valu. Seega pani Rajur-Märt Kangur toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahju tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, so 1000 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot) ning süüdimõistmiseks KarS § 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, so 1500 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära, so 1500 eurot, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 150 päevamäära, so 1500 eurot jääb täielikult täitmisele pööramata, kui Rajur-Märt Kangur ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Rajur-Märt Kanguri kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 249,72 eurot. Süüdistatava Rajur-Märt Kanguri kaitsja on esitanud kohtus
taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 200,88 eurot s.h käibemaks 38,88 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1779,60 eurot: sundraha 1329 eurot, kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu 249,72 eurot ja kohtumenetluses riigi õigusabi tasu 200,88 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olevad asitõendid 1 DVD-R plaat salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.