Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus C. A. süüdistatakse selles, et tema 08.07.2025 kella 17.50 paiku Tartu maakonnas Tabivere alevikus asuva Tabivere ranna grillkoha juures lõi üks kord parema käe rusikaga alaealist R. M. vastu vasakut põsepiirkonda. Seejärel võttis C. A. kahe käega kinni R. M. õlgadest, tõmbas kannatanu õlgadest allapoole ja lõi üks kord vasaku põlvega R. M. näopiirkonda. R. M. pööras C. A. selja ning proovis lahkuda, kuid C. A. võttis kinni R. M. särgist, tõmbas teda ning lõi vähemalt kolm korda rusikaga kannatanule kuklapiirkonda. Oma tegevusega tekitas C. A. R. M. füüsilist valu, ülahuule seespinnale lahtise ca 2 cm haava, vasakule põsele ja sarna piirkonnale turse, punetuse ning valulikkuse. Sellega pani C. A. toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu Prokurör palub kohtul C. A. süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada C. A. alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 10 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel on C. A. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel on C. A. kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest käitumiskontrolli ajal jätkama üldhariduse või eriala omandamist, asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas ning osalema töötukassa poolt pakutavatel teenustel ja koolitustel. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on C. A. kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sobivas sotsiaalprogrammis. Menetluskuludeks on vandeadvokaat Kaire Hänilene poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses summas 288,92 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. KrMS § 179 lg 3 alusel sundraha ei määrata. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 288,92 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu istungist), kuna C. A. on alaealine ning on õppimisega hõivatud. C.

A. XXX.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav C. A. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahenditega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse C. A. süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas C. A. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 288,92 eurot ja kohtumenetluses 44,64 eurot. Vastavalt KrMS § 179 lg-s 3 sätestatule ei määrata sundraha KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel. Seega on C. A. menetluskulude summa kokku 333,56 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Samuti on võimalik sel alusel määrata menetluskulude hüvitamine ositi. Alaealise puhul võib menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tervikuna riigi kanda.

C. A. pani etteheidetava teo toime alaealisena ja ta on ka käesoleval ajal alaealine. Samuti õpib ta käesoleval ajal gümnaasiumis, on vanemate ülalpidamisel ega oma täiendavat iseseisvat sissetulekut. Seega, arvestades eelnevat kogumis ning C. A. resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta kriminaalmenetluse kulud tervikuna, s.o summas 333,56 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.