Tartu Maakohus 05. november 2025, Viljandi kohtumaja 1-25-4907 (25261050196)
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Aivar Hint Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Randel Rebane süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör Süüdistatav
abiprokurör Valdo Gerassimov Randel Rebane (isikukood: 39711035710; elukoht: XXX ; töökoht: XXX; karistatus: varasemad kriminaalkaristused kustunud; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700030945 ning selgituse “ Randel Rebane, otsus nr 1-25-4907, menetluskulu“.
Süüdistus Randel Rebast süüdistatakse selles, et 16.02.2025.a. öisel ajal kella 02 paiku viibides XXX puhkemajas toimunud üritusel, tekkis tal sõnaline konflikt alaealise P.Y-ga (sünd xx.xx.xxxx .a.) Sõnavahetuse käigus P.Y lõi Randel Rebast kahel korral parema käe rusikaga näo piirkonda, mille tõttu Randel Rebane lõi omakorda P.Y-le enesekaitseks rusikatega näo piirkonda. P.Y kukkus löögi tagajärjel voodisse pikali ning edasi mingit vastupanu ei osutanud. Randel Rebane jätkas ilma igasuguse põhjuse ja vajaduseta kannatanu peksmist rusikatega, tehes vähemalt kümme lööki näo ja keha piirkonda. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Randel Rebane P.Y-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, (s.o pea pindmised hulgivigastused). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani Randel Rebane toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Randel Rebane üheaastase (1) katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Randel Rebase kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 292,64 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1621,64 eurot: sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 292,64 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde 2 DVD-plaati salvestistega. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.