Liiklussüüteod

1-25-5627 Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank ASis või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700031494. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Martin Randmad süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Soome Vabariigi Helsingi kohtumaja 25.01.2021 otsusega nr 21/103399 süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis tahtlikult 08.09.2024 kella 11:12 ajal X linnas X tee X. kilomeetril mootorsõidukit Audi Allroad registreerimismärgiga XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Martin Randma kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,05 mg/l kohta. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Martin Randma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud kandmisele Lk 3 / 5

1-25-5627 kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust, milline asendatakse üldkasuliku tööga 328 tundi, mis tuleb sooritada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse perioodi jooksul. Üldkasuliku töö tegemise kohustuse ajal on Martin Randma kohustatud andma laboratoorseid PEth analüüse ning lisakaristusena võetakse Martin Randmalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Kohtueelne ettekanne Kuivõrd ankeetandmete järgi on Martin Randma töökoht Soomes, palus kohus kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldajalt selgitust, kas ja kuidas korraldatakse sellisel juhul üldkasuliku töö tundide sooritamine ning sellega kaasnev kriminaalhooldus. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt on Martin Randmale välismaale tööle lubamise ja ÜKT tegemise tingimusi selgitatud. Üldjuhul on ÜKT tegemine võimalik ka välismaal töötades, nt isik on Soomes kaks või kolm nädalat tööl ja ühe nädala viibib Eestis. Sel juhul saab ta Eestis viibimise nädala jooksul ÜKT tunde teha. Eks palju sõltub ka tundide arvust ja ÜKT tegemiseks ette nähtud ajast. Samas on tundide tegemine suhteliselt paindlik - kokkuleppel võib korraga ära teha rohkem tunde ja seejärel teha tundide tegemisse pikem paus. Kuni aastase tähtaja puhul saab kriminaalhooldusosakond ÜKT tegemise tähtajast maha arvestada kaks kuud ja kuni kaheaastasest tähtajast neli kuud. ÜKT määrusest tulenev nõue on see, et nendest tähtaegadest oluliselt varem ÜKT tegemist ära lõpetada ei saa, viimasesse kuusse peavad jääma kasvõi mõned tunnid. Eks palju oleneb ka inimese enda motivatsioonist ja sellest, kas ta on valmis töötamise kõrvalt veel ÜKT-d tegema. Kohtueelse ettekande koostamise ajal tundus, et M. Randma on selleks valmis.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde, samuti kinnitas, et on valmis hoolimata Soomes asuvast töökohast sooritama vastavalt ajakavale ÜKT tunde Eestis ja täitma ÜKT-ga kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus selgitas ka kohtueelse ettekande sisu ja isik kinnitas istungil on valmis oma elu korraldama selliselt, et 3 nädalat on Soomes ja ühe nädala Eestis. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Martin Randmalt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu osaliselt summas 290,16 eurot, kokku 1619,16 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Transpordiametile. Lk 4 / 5

1-25-5627

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.